2004.a. väljaandega ühendati A ja B kategooriad ning lisati uus kategooria C. Praegu kehtib 2007.a. väljaanne ( alates 28.02.2007. ) Selle väljaande järgi olemas järgmised kategooriad: Bensiini- ja kerged diiselmootorid (4 kat.) - A1/B1; A3/B3; A3/B4 ja A5/B5 Bensiini- ja diiselmootorid katalüüsmuunduriga ( 3 kat. ) - C1; C2; C3 Rasked diiselmootorid ( Heavy Duty ,4 kat.) - E2; E4; E6; E7 Kasutusalad: A1/B1- madalaim tase; mõeldud kasutamiseks sõiduautode ja kaubikute bensiini- ja diiselmootorites, kus on ette nähtud kasutada kütust säästvaid madala viskoossusega õlisid (nn. ,,Leichtlauföl"), mille HTHS = 2,6..3,5 . Ei sobi kõikidele mootoritele. Jälgi valmistajatehase kasutusjuhendeid. A3/B3 - mõeldud kasutamiseks sõiduautode ja kaubikute forsseeritud bensiini- ning diiselmootorites mis töötavad rasketes kasutusoludes ja kus valmistajatehas näeb ette pikendatud õlivahetusvälpa
-vananeb õli väga kiiresti õige 3.Missuguste standardite järgi määratakse mootoriõli kvaliteeti? -API ja ACEA - õige -ACEA ja SAE -API ja SAE -Ainult SAE 4. Missuguse õliga käivitub muude tingimuste samasuse korral mootor väga külma ilma korral paremini? -SAE 15W 40 -SAE 10W 40 -SAE 5W 40 - õige 5. Missugune allpool toodud kvaliteediga õli on ette nähtud kasutamiseks kaasaegsetes katalüüsmuunduriga otto ja tahmafiltriga sõiduautode ja kaubikute diiselmootorites? -ACEA E4 -ACEA C2 - õige -ACEA A3/B3
a. väljaandega ühendati A ja B kategooriad ning lisati uus kategooria C. Praegu kehtib 2007.a. väljaanne ( alates 28.02.2007. ) Selle väljaande järgi olemas järgmised kategooriad: 1. Bensiini- ja kerged diiselmootorid (4 kat.) A1/B1; A3/B3; A3/B4 ja A5/B5 2. Bensiini- ja diiselmootorid katalüüsmuunduriga ( 3 kat. ) C1; C2; C3 3. Rasked diiselmootorid ( Heavy Duty ,4 kat.) E2; E4; E6; E7 Kasutusalad: A1/B1- madalaim tase; mõeldud kasutamiseks sõiduautode ja kaubikute bensiini- ja diiselmootorites, kus on ette nähtud kasutada kütust säästvaid madala viskoossusega õlisid (nn. ,,Leichtlauföl"), mille HTHS = 2,6..3,5 . Ei sobi kõikidele mootoritele. Jälgi valmistajatehase kasutusjuhendeid. A3/B3 mõeldud kasutamiseks sõiduautode ja kaubikute forsseeritud bensiini- ning diiselmootorites mis töötavad rasketes kasutusoludes ja kus valmistajatehas näeb ette pikendatud õlivahetusvälpa.
kaotanud, kuid vanasti, kui kalmistul käimine oli aeganõudev ja pikk protsess, sai vahepeal hauapingi peal jalga puhata ja einestada. Krenessaare ja Podmotsa küla. Oleme jõudnud juba üsna Venemaa lahedale, paremat kätt jääbki Venemaa ning üle lahe paistab Kuulja kirik Venemaal. Edasi jatkub sõit piiri suunas mööda Koidula- Tartu teed, möödasoites võib vasakut kätt naha Treski tsässonit. Eesti- Vene piiri peal on vast kõige suuremaks vaatamisvaarsuseks tohutult pikk kaubikute saba (enam kui 130 autot) ootamas, millal saab piiri ületada. Edasi sõites võib näha vaadet alla Piusa jõe orgu. Teisel pool orgu on Venemaa. Sõites Piusa koobaste suunas, jäävad meist kahele poole suured palumetsa alad. Sõidame üle Piusa jõe ning jõuame Võru maakonda. Oleme Obinitsas, mis kujutab endast harilikku kolhoosiasulat. Vasakut kätt jääb Obinitsa kalmistu ning kirik, mis ehitati tsaariajal. Oleme endiselt täitsa ääremaal ja
1.ÜLDVAADE Järgnevalt esitatakse organisatsiooni taust, lausendid, eesmärgid, põhiprotsesside, põhiobjektide, sündmuste, tegutsejate ja infovajaduste loetelu. Joonised on koostatud kasutades UML standardit. 1.1 Taust Projektis kirjeldatakse Autorendi infosüsteemi. Organisatsioon tegeleb sõiduautode, maasturite, kaubikute ja väikebusside rendiga. Projektis vaadeldakse autode välja laenutuse ehk rendi osa, auto seisundi ning aruannete osa ehk tagasitoomise protsess ei ole antud kasutusloos kirjeldatud ning kuulub eraldi vaatuse alla. Infosüsteem toetab laenutusprotsessi ning võimaldab kliendi ja rendileandja tegevuste jälgimist. Tegemist on keskmiselt suure organisatsiooniga, millest laenutus moodustab enamus osa. Ettevõttel on parkla, kus asuvad laenutatavad autod , töötaja, kes sõlmib rendilepinguid
(Internatio nal Roughness Index) arv, mõõtmissuund, kasutatud mõõtmisseadme nimetus, sõiduraja roopa sügavuse mõõtmise kuupäev, sõiduraja roobaste sügavused, suurimad roobaste sügavused, kasutatud mõõtmisseadme nimetus; 7) liiklusloenduse punkti tähis, tüüp, liik, loenduse läbiviimise aasta, aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus, maksimaalne ööpäevane liiklussagedus, sõiduautode ja kaubikute, veoautode ja autobusside ning autorongide liiklussageduse osakaal protsentides; 8) teeilmajaama nimi, tüüp ja paigaldamise aasta; 9) alalised kiiruspiirangud, liik ja tähistus; 10) liiklusõnnetuse toimumise kuupäev, kellaaeg, õnnetuse tüüp, osalejate, vigastada ja surma saanute arv; 11) ristmiku nimi, number, tüüp, ristuvate suundade arv, mahasõidutee number, mahasõidutee paiknemine,
• Kütusekulu Veoauto kütusekulu sõltub paljudest teguritest, nagu kaal, sildade arv, koorma kaal, ilmastikuolud, tee liik ja seisukord (veeretakistus), rehvirõhk, mootori seadistused ja korrasolek ning juhi sõidu- maneer jms. Tüüpiliselt jääb kaubikute kütusekulu vahemikku 10–18 l/100 km, kergetel ja keskmis- tel veoautodel 18–30 l/100 km ja rasketel veoautodel ning raskevedukitel 30–45 l/100 km. Poolhaagist vedava raskeveduki kütusekulu on tavaliselt vahemikus 30–35 l/100 km. Raskete, kuni 60-tonnise täismassiga ja 6–8-teljeliste autorongide kütusekulu võib olla isegi 50–
annaabi.ee 
