3) Laeva kiirust mõõdetakse mis ühikutes? Mida see lahtiseletatuna tähendab? (0.5p) Mõõdetakse sõlmedes. 1 sõlm = 1 meremiil tunnis ehk siis 1,852 km/h. Meremiil on põhiühik kauguste mõõtmiseks merel. 4) Nimetage sadamate haldussüsteemid? (1.5p) Landlord Port, Tool Port, Service Port 5) Miks veetakse kaupu meritsi? (3p) Sellepärast, et paljudel siseriiklikel ja rahvusvahelistel kaubavedudel on meretransport praktiliselt ainus reaalne arvestatav transpordiviis, kuidas oma kaupu liigutada. Näiteks on puudulik infrastruktuur – teede ülekoormus, tänu millele keerulisem vedada ja kas raudteede mittetäielik ühendus. Samuti on meritsi vedamine odav jja saab vedada väga suurtes kogustes. 6) Nimetage Bill of Lading`u funktsioonid? (1.5p) Bill on lading on mereveokiri
olulisemad kaubavood (maavarad, puit, valmistooted) kes on ühe või teise kaubagrupi peamised importijad eksportijad? · Transport. a)Selgita mõisted mugav lipp ja merevoorimees. (2 punkti) b) Millised riigid on suured veoteenuste pakkujad (4) ja millised suured veoteenuste ostjad (4)? Põhjenda. · Võrdle kaubaveo ja kaubakäibe diagramme Eestis. Miks on need nii erinevad? · Analüüsige erinevate transpordiliikide eeliseid ja puudusi kaubavedudel ning tehke lühike kokkuvõte, millisteks vedudeks on vastav transpordiliik sobivaim. Analüüsil aitavad teid järgmised märksõnad: a) vedude kiirus b) vedude paindlikkus(võimalus valida vedude aega ja marsruuti) c) kaubakogused (sobib suurte, mahukate kaupade või väikeste kaubakoguste jaoks) d) rajatiste ehitamine (teed, terminalid, hooned jne.)
27 10,8 67,5 19980 28 11,2 70 20720 29 11,6 72,5 21460 30 12 75 22200 31 12,4 77,5 22940 32 12,8 80 23680 33 (FTL) 13,2/ 13,6 82,5 24000* 34 (FTL) 13,6 85 24000* RAHVUSVAHELISTEL KAUBAVEDUDEL KASUTATAVAD RASKEVEOKID Veoautodest kasutatakse rahvusvahelistel kaubavedudel tavaliselt enimlevinud veokitootjate toodangut (DAF, IVECO, MAN, MERCEDES-BENZ, RENAULT, SCANIA, VOLVO), kellel on oma müügi- ja hooldusvõrk üle Euroopa. On olemas ka teisi raskeveokite tootjaid, kes tegutsevad lokaalsel turul ja ei oma laialdast teenindusvõrku, mis omakorda teeb rahvusvahelistel vedudel tegutsemise riskantseks. Raskeveokite klassi loetakse veoautosid täismassiga üle 16 tonni
Riigis leidub naftat ja maagaasi, mille transportimiseks on võimalik kasutada torutransporti. 14 Sisevedudes on olulised raudtee-, toru-, auto- ja siseveetransport. Suurte vahemaade tõttu on kasulik kaupu transportida rongidega. Kaubarongid sõidavad suhteliselt kiiresti ja võtavad peale arvestatavates kogustes kaupa. Autotransport on kasulik lühematel kaubavedudel ja mõnelt muult transpordivahendilt ümberlaaditud kauba sihtkohta viimisel. Siseveetransport toimub peamiselt St Lawrence jõel ja see on oluline kauba tööstustest Atlandi ookeani äärde viimisel, kus last laetakse ümber merelaevadele. Rahvusvahelistel vedudel on suur osa meretranspordil ja lennutranspordil. Euroopasse ja Aasiasse on väga pikk maa, seega tasuvad mere- ja lennutransport ennast ära. Üks on vajalik kiireteks vedudeks, taine mahukateks vedudeks
tähtsus logistilise teenindamise näitajatel: tarneaeg, tarnesagedus, tarne täpsus, tarne paindlikkus jne. Hub-and-spoke süsteem Hub & Spokes - tähendab kauba või reisijate kokkuveo ja jaotuse korraldamist ühe või mitme ümberlaadimispunkti kaudu. Huubi (peaterminali), on veoahelas keskne punkt kokkuveoks, sorteerimiseks, konsolideerimiseks, ümberlaadimiseks ja laialiveoks selle poolt teenindatavas regioonis. Kasutatakse kauba- kui ka reisijaveosüsteemides. Kaubavedudel kasutatakse põhimõtet täiskoormast (FTL) või -konteinerist (FCL) väiksemate veoste (LTL; LCL) transpordi korraldamisel. Hub & Spokes’i transpordisüsteem lisab veoprotsessi kauba käitlemise kulusid, kuid võimaldab kontsentreerida kaubavoogusid ja parandada lastiruumi täiteastet vähendades veoseühiku veokulusid. Huubide peamised eelised on suurem transpordiühenduste sagedus “punktist punkti” veokorraldusega võrreldes ja mastaabisäästu efekti
ISO standardi soovituste järgi on konteinerid standardiseeritud mõõtudelt ja kujult, kaaluliselt, tugevusnäitajatelt, ehituslikult ja otstarbe järgi. Konteinerit on võimalik kasutada kõikide veoliikide- mere-, raudtee-, lennu- ja maanteeveo puhul. Vedamisel tõstetakse konteiner vahelaadimise terminalis ühelt veovahendilt teisele ilma kaupa ümber laadimata. Konteinerid on kavandatud kordusvedudeks ja nad on tõstukitega hõlpsasti teisaldatavad. Konteinerid võeti rahvusvahelistel kaubavedudel kasutusele 1950. aastatel. Konteinerite kasutamiselevõtmise eesmärk oli vähendada kaupade veo- ja käsitsemiskulusid. Konteinerveo eelise tõttu on see viimastel aastatel muutunud üha populaarsemaks eriti integreeritud vedude puhul. Hinnanguliselt suureneb konteinervedude maht aasta jooksul 10 %. 24 Konteinereid valmistatakse üldjuhul standardmõõtmetega
Rongide vedu praamidel Kombineeritud vedude alaliigiks on rongivagunite ja tervete rongikoosseisude vedu spetsiaalsete praamidega. Tegemist on “meri-raudtee” kombineeritud veoga. Süsteem baseerub raudtee vahen- dusel tehtavatel kaubavedudel. Vagunid toimetatakse edasi praamidel, kus on olemas rööpad ühel või mitmel tekil. Raudtee sorteerimisjaamas koostatakse üle mere laevatamiseks enamasti sega- rong, mis sisaldab erinevate klientide kaupu. Rongi koosseisus võib olla eri tüüpi vaguneid. Veetav kaup asub lähtekohast kuni sihtkohani samas raudteevagunis
annaabi.ee 
