2. kokkulepitud aeg + laevapere prahtija palgal. 3. Kokkulepitud aeg laevapere 4. Osatsarter prahib laeva mingi osa (tihti kasutatakse konteinerlaevade puhul kindla konteinerit arvu) Üldprahtimislepingus ei ole märgitud konkreetse laeva. Vedajal on õigus valida, millist laeva ta kasutab kauba veoks. Leping sõlmitakse tavaliselt eriti suurte või pika aja peale ühtlast jaotust vajavate kaubapartiide puhul. Prahituru peategijad: laeva- ja kaubaomanikud või nende esindajad. Vahendajaks on prahimaakler. Laycan laeva saabumine laadimissadamasse. Laycan perioodi lõpukuupäev on viimane võimalik laeva sadamasse saabumise päev. Layday esimene lubatud laeva laadimiseks etteandmise kuupäev Laydays e kaipäevad laadimine/lossimine peab olema lõpetatud ettenähtud kaipäevade jooksul Cancellation date esimene võimalik lepingu tühistamise kuupäev Demurrage e üleseisuraha
Suuruselt kolmas kaubaartikkel oli puiduhake, mida käideldi 157 107 tonni ehk 8,7%. Suuruselt neljandad kaubaartiklid olid erinevad põllumajandussaadused, mida käideldi 154 270 t ehk 8,5 %. Muidu lastitüüpe oli juba vähem ning need on näha järgnevas tabelis: Kunda Sadama näol on tegu regionaalse sadama ehk sadama eesmärk on näha võimalikult palju just eesti ettevõtteid oma klientidena. Kunda sadama klientuur jaguneb kahte gruppi: 1.Kaubaomanikud: a) Eksport · Kaubaomanikkudest on suurimad kliendid Puuettevõtted, mis eelkõige tegelevad paberipuu ekspordiga peamiselt Skandinaaviamaadesse aga ka puiduhakke ekspordiga. Suurimateks ettevõteteks on nt Stora Enso, Metsaforrest, Holmen, UBM ja Imavere saetööstus. · Turbatootjad, kes kasutavad Kunda sadamat on nt Rakvere Põllumajandus, Brelvex, Vestur
· Loodusreostus MERESÕIDUOHUTUSE TAGAMINE: · Laeva mereomadused (püstivus, uppumatus...) · Laeva üld- ja kohalik tugevus, päästevahendid... · Reeglid kokkupõrgete vältimiseks (COLREG) · Laevade mehitamine väljaõppinud laevaperega (STCW) Aegade jooksul kujunesid välja teaduslikud ja praktikaga põhjendatud nõuded ja reeglid laevade ehitamise, nende uppumatuse, töökindluse jne suhtes. ASJAST HUVITATUD ISIKUD: · Kaubaomanikud · Laevaomanukud · Laevapere liikmed · Rannikuriigid Rahvusvaheline mereorganisatsioon (IMO, International Maritime Organization) on rahvusvaheline mereorganisatsioon ÜRO juures, mis tegeleb rahvusvahelise koostööga nii valitsuste tasandil kui ka koostöös tööstusharu (laevaehitus, sadamad) esindajatega. Eesmärgid: · korraldab valitsustevahelist koostööd tehniliste (eriti inimeste ohutust ja turvalisust tagavate) probleemide lahendamisel,
Ro-ro-laevad võtavad ülemisele tekile konteinerilasti. 8. Merendusorganisatsioonid, rahvusvahelised konventsioonid. Mõõdukiri. Vabaparda märgistus. Vajadus : Mereõnnetused: Hukkuvad inimesed, vara kaotus (kaup, laev, isiklik omand),loodusreostus Meresõiduohutuse tagamine: Laeva mereomadused (püstuvus, uppumatus, .. ),laeva üld- ja kohalik tugevus, päästevahendid... Reeglid laevade ehitamise, nende uppumatuse, töökindluse jne. suhtes. Asjast huvitatud isikud: Kaubaomanikud, laevaomanikud, laevapere liikmed, rannikuriigid · SOLAS-konventsiooni nõuetele vastavust tõendavad laevale väljastatavad tunnistused (sertifikaadid) · Veeteede Amet (väljastab diplomeid ja kontrollib, juurdleb avariisi) · Klassifikatsiooniühingud · Euroopa merengusorganisatsioon- rahvusvaheline mereorganisatsioon ÜRO juures, mis tegeleb rahvusvahelise koostööga nii valitsuste tasandil kui ka koostöös tööstusharu (laevaehitus, sadamad)
Euroopa siseselt on mereveol konteineritega autoveo ees eelised järgmistel juhtudel: · Laadimis- ja mahalaadimiskohad paiknevad konteinerterminaaliga sadamate läheduses, kuni 200-300 km raadiuses. Sadamaid ühendab regulaarne laevaliiklus. · Veetakse raskeid kaupu. · Kõrge väärtusega ja aktsiisikaupade vedu, millel maanteed mööda transportimisel on vajalik konvoeerimine ja printsipaal kogu veo kestel. · Turvalisuse põhjused, kui kaubaomanikud soovivad vältida riskantseid transiitriike ning eelistavad tendiga treilerile, , mida on kerge puruks lõigata ja kaup seest varastada, rauast konteinerit. · Vedu teostatakse sellisesse Euroopa piirkonda, kust puuduvad veoautodele tagasikoormad ning veoki tühisõidu kinnimaksmine on kallis. Peamised kaubalaevatüübid. puistealused (bulk) söe, malmi, vilja jne. vedamiseks. Pealelaadimine ülalt- aeganõudev. Kõige universaalsemad. tanklaevad vedelike ja gaaside veoks. suuremõõtmelised
laevade, tankerite, spetsialiseeritud laevade prahiturud) ja eelnevatest kokkulepetest. Mõned suuremad ekspedeerimis- või laevaagenteerimisirmad, samuti suured laevakom- paniid või suurte kaubaveomahtudega pikaajaliselt opereerivad kaubaomanikud võivad palgata oma irmasse tööle prahimaaklereid või omada irma koosseisus prahtimisosakonda. Suurem osa prahimaakleritest on siiski prahiturul iseseisvalt tegutsevad isikud. Küsimused 1. Mille poolest erinevad tramp- ja liinilaevandus?
annaabi.ee 
