L o o d u s r e s s u r s id T o o te d , k a u b a d T eenused Õ ig u s e d Im m o b iils e d k a u b a d M o b iils e d k a u b a d T a rb e k a u b a d T o o tm is k a u b a d 6.1.16 LVRKK H.Kirikal Kaubandus kui uurimis- ja tunnetusobjekt (1) Kaubandusteaduse, -uuringute ja – teooriate sisu selgitatakse kaubanduse objektide kaudu. Objekte on kahesuguseid:  uurimisobjektid  tunnetusobjektid 6.1.16 LVRKK H.Kirikal Kaubandus kui uurimis- ja tunnetusobjekt (2) Uurimisobjekt – laiem mõiste, hõlmab kaubanduse mitmekesisust. Kaubandust peetakse raha kõrval rahvamajandusuuringute vanimaks objektiks (Schenk, 1970: 20) Tunnetusobjekt – tuleneb
Ernst Enno Elulugu Sündinud 08.06.1875 Tartumaal Valgutas. 8- aastasena läks Lapetukme vallakooli. Haridust jätkas Enno 1886 aastal Tartus H.Treffneri eragümnaasiumis ja hiljem reaalkoolis Edasi õppis Riia Polütehnilise Instituudi kaubandusteaduse osakonnas. Aprillis 1904 asus tööle ,,Postimehe" juures. 1934 aastal Enno tervis järsult halvenes ja ta suri 7. märtsil. Looming Sümbolistlik luuletaja. Enno lüürika keskset osa on nimetatud igatsusluuleks. Luuletused ja laulud põhinevad lapsepõlvemälestustel ja loodustundel. Looming oli igatsev ja lüüriline , tema lemmiksümbolid on tee ja kodu.
ERNST ENNO Ernst Enno sündis 8. juuni 1875 Tartumaal Rannu kihelkonnas Valguta mõisas. Koolihariduse omandamist elustas ta 8-aastasena Lapetukme vallakoolis, pärast pandi ta Auguste Blanki kodukooli. Haridusteed jätkas ta 1886. aastal Tartus Hugo Treffneri eragümnaasiumis, hiljem reaalkoolis. Siis läks ta õppima Riia Polütehnilise Instituudi kaubandusteaduse osakonda, kus liitus Eesti Üliõpilaste ringiga. 1904. aastal asus Ernst tööle ,,Postimehe" juures. 1906 läks ta kodutallu Soosaarele, kus tal valmis luuletuste käsikiri, mille ta 1909. aastal esimese luulekoguna ,,Uued luuletused" trükkida laskis. Samal aastal abiellus ta Ellaga. Seejärel sai ta tööd Valga Krediidiühisuse asjaajajana ja 1910 ilmus luulekogu ,,Hallid laulud" ja proosaraamat ,,Minu sõbrad". Ennode perre sündis tütar Liki. 1919 koliti Haapsallu ja ta asus tööle
kõrtsipidaja. Peres valitses sügavalt usklik õhkkond: nii Prits kui ka ema Ann olid tõsiusklikud inimesed. Elu Koolihariduse omandamist alustas 8- aastasena Lapetukme vallakoolis. Pärast ta pandi Rõngu Paaslangi möldri tütre Auguste Blanki kodukooli, kus õpilaste väike arv suhteliselt korralikku haridust võimaldas. Haridusteed jätkas 1886.a Tartus H. Treffneri eragümnaasiumis ja hiljem reaalkoolis. Astus Riia Polütehnilise Instituudi kaubandusteaduse osakonda. 1904. aastal asus tööle ajalehe ,,Postimees" juurde. 1909. aasta suvel abiellus Enno Kodavere köstri tütre Olga Elfriede (Ella) Sauliga. 1909 asus Enno Valga Krediidiühisuse asjaajaja kohale. 1919 sügisel kolis Ennode pere Haapsallu. 1920. aastal asus Enno tööle Läänemaa koolinõunikuna. 1934. aasta algul halvenes Ernst Enno tervis järsult. Ta aga külmetas ja see läks maksma elu. 7. märtsil 1934 Ernst Enno suri. Looming
lapsepõlves tema kujutlusvõimet. Esimese maailmasõja aastail müüsid vanemad talu ja see oli Enno jaoks suur kaotus. Pilt 9 Soosaare talu (Allikas: Kreutzwaldi sajand, Ernst Enno'ga seotud materjalid, pilt A-72-14) Ernst Enno õppis Hugo Treffneri gümnaasiumis ja Tartu Reaalkoolis, kuna Enno ei olnud matemaatikas just väga tugev, siis ei olnud tal võimalik astuda Tartu ülikooli ning selle asemel asub ta õppima Riia Polütehnikumi kaubandusteaduse osakonda. Riias õppis Enno aastatel 1896Â1904 ja kus ta astus eesti üliõpilaste korporatsiooni ,,Vironia" liikmeks (Sägi 2006). Üliõpilasena oli Ennol heaks eelduseks keeletundmine, mis lubas tal tutvuda välismaise kirjandusega ning ka raha teenida ajakirjanduses tõlketööga. Keeli õppis ta oma eriala kõrvalt ja 1904. aastal tegi eksamid vene, inglise, saksa ja prantsuse keeles. (Teder 2011)
suurendas kaubanduse rolli majandusprotsessides. · Kaubandusele langes nüüd suuresti tarbija esindamise roll tootja ees. · Kaubandus täitis teatud filtri funktsioonio suunates tootmist üha valivamaks (tootmine pidi hakkama arvestama kaubandusega kui võrdse partneriga, kuna nende heaolu sõltus sellest). · Hakkas tekkima kontsentratsioon kaubaaduses. Miks Saksamaal? · Saksamaal olid väga tugevad kaubandusteaduse traditsioonid · Näiteks Saksamaal andis 1962.a. 1% suuremaid kauplusi 38% jaekäibest, kuid 1988.a. juba 54% jaekäibest · Kaubandus oli arenenud rohkem! Jaekaubanduse turunduse elemendid · Müügiedu saavutamiseks peavad jaemüüjad välja töötama tõhusa turundusmeetmestiku, mille tähtsamad elemendid on: asukoht äritüüp sihtturg sortiment hind müügitoetus teenindus
1) juhtimisteadus, 2) juhtimisteaduse valdkonda kuuluv teooria (Mereste, 2003). Nii samastuvad mõisted juhtimisteadus ja juhtimisteooria, kuigi on rõhutatud viimas(t)e kuulumist juhtimisteadusesse. Igal teadusel, ka juhtimisteadusel on palju teooriaid, kusjuures teooria nö. kõrgeim ilming on kahtlemata seadus. Viimaste kohta võib palju näiteid tuua loodusteadustes. Majandusteaduses on neid formuleeritud suhteliselt vähe. Üheks näiteks on kaubandusteaduse kolm seadust (Schenk, 1991). Kas juhtimisteaduses mõni teooria võib pretendeerida seaduse staatusele, on eraldi küsimus (Vadi, 2004: 78). Üldistusastmest lähtudes kuulub teadusse seaduse järel teooria oma rangemas tähenduses. Nimelt teooria, mis on uurimisobjekti mingeid aspekte või osi käsitlevate teadusuuringute tulemus. Sellises käsitluses on teooria teaduse tuum, st olemuslik, üldistav seaduspärasuse formuleering, mis peab paika igas aegruumis
kokkuliitmiseks. Tuulemäe sarja kõrval avaldas Roht 20-ndail aastail veel rea teisi teoseid, mis ei küüni mainitud tööde tasemeni. Sellised on veste ,,Väikelinn" (1924) ja jutustused ,,Tsirguküla" (1924) ning ,,Roim" (1925). Neile järgnesid romaan ,,Üksindus" (1925), jutustustekogu ,,Jutud Kõrrekülast" (1926) ja pilkejutt ,,Imelikud juhtumused Tatriku alevis" (1926). Romaani ,,Üksindus" (1925) sündmustik on kunstlik, otsitud. Peategelane, kaubandusteaduse üliõpilane Helmut Haab on vaikuse ja üksinduse armastaja. Saanud aga ootamatult suure päranduse, satub ta oma mõisas rahaahnusest ja linlikust kultuurist rikutud seltskonda. Pulmapäeva õhtul hülgab ta oma naise, kes on paheliste elukommetega ning taotles Helmutit vaid raha pärast. Peategelane põgeneb taas üksindusse, romaanis ülistatakse maatööga tegelevaid inimesi. Kui Haava elukäigusm veel rohkem tema hingeelus on palju ebausutavat,