Hirm tekkib kui mõelda, mis veel ootamas on ees. Ehitatakse meeletult palju kaubanduskeskusi, kulutatakse suurelhulgal raha. Ja mille jaoks? Ainult mingi muuseumi loomiseks. Kõik loodavad, et just nende kaubanduskeskus on kõige parem ja vägevam, aga reaalsus pole ju teada. Meie kaubandussektor võiks ju malli võtta teistelt riikidelt või konsulteerida selles vallas teiste tegijatega. Kokku panna pead ja mõelda sellele, mis tulevik pikemas perspektiivis on. Kõik kaubandussektori inimesed võik lugeda seda artiklit mõttega läbi heita pilgu tulevikku. Üksikuna pole meil tulevikku. Tuleb kokku hoida ja koos lahendusi leida.
Pärast Teist maailmasõda loodi põlevkivi kasutamisel põhinev energiatööstus. Nimetatud tööstusharu tootis enamuse Eesti elektrienergiast ka 1990. aastatel. 1 1970. ja 1980. aastatel olid Balti riikidele omased kõik tööstusriike iseloomustavad jooned. Olulisimatena neist võiks nimetada tootmise ja põllumajanduse palju suuremat osatähtsust kui arengumaades ning infrastruktuuride, teenuste ja kaubandussektori tagasihoidlikku rolli üldises majanduses. Üleminek turumajandusele tõi kaasa nüüdisaegsete panga- ja finantsteenuste ning kinnisvara- ja äriteenuste turgude loomise. Lisaks sellele kasvas kiiresti ka jae- ja hulgikaubandus. 1980. aastatel tehti märkimisväärseid investeeringuid transpordisektorisse. Olulisim projekt oli seotud Tallinna lähistel asuva Muuga sadamaga. Pärast taasiseseisvumist on
müüki või sündmusi, Eeldab põhjus-tagajärg seose olemasolu); 9) Prognoos ostujõu põhjal: müüki või sündmusi, Eeldab põhjus-tagajärg seose olemasolu); 9) Prognoos ostujõu põhjal: (Müügiprognoos tehakse elanikkonna või sihtrühma ostujõu muutust arvesse võttes). (Müügiprognoos tehakse elanikkonna või sihtrühma ostujõu muutust arvesse võttes). Uuringumeetodite valik sõltub: Meetodi kulukusest, Kaubandussektori eripärast, Turu näitajatest, Prognoosi Uuringumeetodite valik sõltub: Meetodi kulukusest, Kaubandussektori eripärast, Turu näitajatest, Prognoosi eesmärgist ja ajavahemikust, Müügiandmete stabiilsusest, Teabe kättesaadavusest, Prognoosija eesmärgist ja ajavahemikust, Müügiandmete stabiilsusest, Teabe kättesaadavusest, Prognoosija asjatundlikkusest ja kogemusest
aasta keskpaigaks. SKT Läti SKT kasvas 2004.a. 8,5%. 2004.a. I kvartali kasvuks oli 8,8% ja II kvartalis 7,7%, III kvartali kasuks oli muljetavaldav 9,1% ja IV kvartali kasvuks 8,6%. SKT reaalhindades moodustas 2004. aastal 7,36 miljardit LVL SKT per capita 2004. aastal oli 3182 LVL e. 72 74 000 EEK. 2004.a. lõikes moodustasid kaubad ca 27,3% ja teenused vastavalt 72,7% SKT-st. 2004.a. SKT kasvule aitasid enim kaasa ehitussektori (kasv 13%), transport ja side (kasv 12,9%) ja kaubandussektori (kasv 10,1%) tubli areng. Antud sektorid moodustavad riigi SKT-st vastavalt 5,8%, 15,7% ja 18,4%. Tööstustoodangu (14% riigi SKT-st) osas jäi sektori kasv 2003.a. pisut alla (2004.a. tööstustoodangu kasv oli 7,9%) kuid kaupade lõikes tevikuna tehti siiski väike edasiminek. Ehkki teenuste osas 2004.a. kasvunumbrid kattusid suurtes piirides 2003.a. tulemustega, võib öelda et teenuste osakaal ja pakkumine turul (orienteeritus)
Väliskaubanduse areng on tuginenud järgmistele põhimõtetele: fikseeritud valuutavahetuskurss, liberaalne väliskaubandusreziim, kapitali vaba liikumine ja välisinvestorite võrdne kohtlemine kodumaiste investoritega ja majanduse konkurentsivõime ja atraktiivsuse säilitamine välisinvesteeringute ligitõmbamiseks. Suur hulk sõlmitud vabakaubanduslepinguid, sealhulgas Euroopa Liiduga (1998. aastal moodustas EL-i osa väliskaubandusest 70%), on oluliselt soodustanud kaubandussektori arengut, kuid samas kaasa toonud suuremahulise kaubandusdefitsiidi. Meie peamisteks kaubanduspartneriteks on kujunenud kõrgelt arenenud tööstusriigid. Uute turgude hõivamine on toetanud ekspordimahtude olulist kasvu, viidates meie tootmissektori konkurentsivõime kasvule. Eesti ekspordis domineerivad puidu- ja paberitooted, mööbel ja tekstiilitooted. Kodumaise nõudluse kõrge tase on kasvatanud imporditavate kaupade mahtu, millises suuremat osatähtsust omavad
Majanduskasv on toimunud kõikides rahvamajanduse sektorites ja suurimat mõju on see avaldanud kaubandusele, mis tõusis 2006 aastal 18,5%. Siseriikliku nõudluse dünaamika tagab jätkuv sissetulekute kasv, finantssüsteemi stabiilsus, krediidivõimaluste laienemine, liitumine NATO ja Euroopa Liiguga ning positiivsed tulevikuootused. Oodatakse, et kodumajapidamiste sissetulekute tõus ning tarbimislaenude levimine soodustavad pikemaajalist kaubandussektori majanduskasvu, kuid eeldatakse, et majanduskasv hakkab vaikselt vähenema. Investeeringute järsk kasv on avaldanud positiivset mõju ehitusele. 2001-2005 aastani kasvas ehitussektor keskmiselt 11,9% aastas, 2005 aastal isegi 15,5% ja 2006 aasta esimese 9 kuu jooksul 14,8%. Teede, tänavate, elu- ja ärimajade, hotellide ja muude objektide ehitus kasvab kiiresti. Ehitussektoris oodetakse ka tulevikus püsivat 22
annaabi.ee 
