Põhiline osa rumeenlastest on õigeusklikud. Linna ja maa elanikkond (55% ja 45%) on koonadatud 262 linna ja 13000 külla. Enamik maal elavaid rumeenlasi elavad kahe- või kolmetoalistes puumajades. Majad on iseenesest lihtsad, kuid paljud inimesed kaunistavad neid endatehtud käsitöödega, seinavaipadest aedadeni. Rumeenia linnad pakuvad seevastu huvitavat kontrasti. Paljud linna majad on sadu aastaid vanad, teised aga alates 1960. ehitatud modernsed majad. Pealinnaks ja suurimaks kaubanduslinnaks on Bukarest, mis asub Kagu- Rumeenias ja Dambovita jõe kaldal. Elanike arvuga 2 082 000 moodustab see 9,2% riigi elanikest. Linna on esmakordselt mainitud 1459.a ja Rumeenia pealinnaks sai see 1862.a Sellest ajast peale on see palju muutusi läbi teinud ja praegu on see riigi massimeedia, kultuuri ja kunstiväärtuste keskpunkt. Bukarestis asuvat Nicolae Ceauþescu poolt ehitada lastud Parlamendipaleed peetakse Pentagoni järel maailma suuruselt teiseks hooneks (üldpinda 350 000 m²).
Pärast kasvatas nad üles kohalik karjus. Suureks sirgunud kukutasid vennaksed oma vanaisa võimult ja asusid omale uut linna rajama. Töö käigus puhkenud tülis tappis Romulus Remuse ja lõpetas ehituse üksi. Tema nime järgi saanud Rooma oma nime. Kuningate aeg Pärimuse järgi oli Romulus esimene Rooma kuningas. Kokku valitsenud seitse kuningat. Kungingate ajal sai Roomast võimsaim linnriik. Ostia sadam aitas kaasa saada Roomal ka suureks kaubanduslinnaks. Viimase kuninga vastu tõusis ülestõus ning seejärel hakati valima riigiametnikke, seega oli kuningate aeg läbi. Rooma varane ühiskond Rooma eesotsas seisis rahvakoosolekul kinnitatud kuningas. Ta valitses koos nõukogu- Senatiga, mille koosseisu kuulusid tähtsamate sugukondade vanemad. Rooma kodanikkond jagunes sugukondadeks(genus) ning need omakorda perekondadeks(familia). Pereisal oli piiramatu võim. Roomlastel oli kolm nime: eesnimi, sugukonnanimi ning liignimi.
Tammekannu (1940),V.Sirgo (1934,1935) jt. töödes. Pärast Nõukogude vägede lahkumist avanes taas võimalus uurida Pakri poolsaare loodust. Vaatlused näitasid keskonna tugevat reostatust, mis tingis keskonnale tehtud kahjustuste hindamise ja nende likvideerimistööde kavandamise. Alates 1993. aastast on uuritud poolsaare geoloogiat, pinna - ja põhjavett, taimkatet, loomastikku ja endiste sõjaväeobjektide reostusohtlikkust. Viimasel ajal on Paldiski kujunenud tähtsaks kaubanduslinnaks, seda peamiselt transiidi valdkonnas.Arengule on kaasa aidanud sadama soodne geograafiline ja praktiline asend. Kerkima on hakanud kruntide hinnad, toimub aktiivne maa - tükkide müük välismaalastele ja Eesti eliitklassile ning seda niivõrd tormiliselt, et minnakse vastuollu nii ehitus – kui ka keskkonnaseadustega. Tulevikus võib Paldiskist kujuneda Tallinna eeslinn, sest looduskaunis ja rahulik piirkond on sobiv koht elamiseks ja vahemaa pealinnaga pole suur. Samuti on tõusvaks
4. Linnad, kaubandus ja tööndus Rootsi ajal 1) Rootsiaegsed linnad Eestis, nende olukord Liivi sõja järel: 10 linna: Tallinn, Tartu, Vana-Pärnu, Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide, Rakvere, Narva, Kuressaare ja Valga 2) Muutused kaubanduses võrreldes eelneva perioodiga: sisekaubandus, kaugkaubandus Kaubandus: kauplemispõhimõtted jäid püsima, kaubandus koondunud võõramaalaste kätte, Narva kaubanduslinnaks, sisekaubanduses kaupmeeste arvu ülempiir Kaugkaubandus: peamine väljaveoartikkel oli teravili, maksud: tollimaks, kaup kaubandusega ei võinud aadlikud tegeleda; 3) Käsitöö tsunftikord, tsunftijänesed Säilis tsunftikord: lisaks tsunftikäsitöölistele tegutsesid ka nurgakäsitöölised e. tsunftijänesed. 4) Manufaktuurid mis on, too näiteid ülemineku etapp käsitöölt vabrikule. Tööjõud + tooraine toodi Räpinasse paberivabrikusse
11.sajandil alanud ristisõjad suutsid anda Vahepete kaubandusele uue hoo. Itaalia linnad olid kaubavahetuses paljude maadega, aga ka Euroopaga. Nende kaudu toimetati Euroopasse ka India ja Hiina kaupu. 12.sajandil elavnes kaubandus kogu Euroopas. Suur tähtsus oli Hansakaubandusel. Saksa kaupmehed olid teada nii Inglismaal kui ka Norras. Kuid Läänemerele nad ei pääsenud. Kui Lübecki linn taasrajati, said nad tegutseda ka Ida-Euroopas. Lübeck jäi aga Läänemere tähtsamaks kaubanduslinnaks aga kuni keskaja lõpuni. Lübeck oli majanduslikult tugev linn ja see tegi temast kaupmeeste riigi. 14. sajandil kujunes kaupmeeste organisatsioonist välja Hansa Liit, millel oli ka oma võimuorgan ehk hansapäev. Linnakäsitöölised koondusid erialade järgi ametitesse ehk tsunftidesse. Jälgiti aga, et tsunftidesse ei trügiks need, kes sinna ei kuulunud. Et saada õpipoisist meistriks, pidi palju vaeva nägema. Kõigepealt pidi olema sündinud kristlikus perekonnas. Alustati isegi 7
Peamisteks töö- ja veoloomadeks olid härjad. Laienes kaubavahetus naabritega. Eestit läbisid kaubateed, mis ühendasid Läänemere lõuna ja läänerannikut Venemaa linnadega. Tegeleti ka vahenduskaubandusega ja vahetuskaubandusega. Novgorodi ja selle tagamaid varustati viljaga. Vilja eest saadud karusnahad, vaha ja muu toormaterjal viidi edasi Lääne- ja Põhja-Euroopa turule. Kaubateede äärde tekkisid linnalised asulad. Ranniku tähtsaimaks kaubanduslinnaks kujunes Tallinn, mida on esmakordselt oma 1154 aastal valminud maailmakaardil nimetanud Araabia õpetlane Abu Abdallah Muhammad al-Idrisi Koluvani nime all. Eestis polnud 13. saj. algul veel oma riiki. Ühtse riigi asemel oli Eestis 8 maakonda: Läänemaa, Revala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Saaremaa, Sakala ja Ugandi. Kihelkondi oli Eestis umbes 45. MUISTNE VABADUSVÕITLUS (1208-1227) Jaguneb kolmeks perioodiks: 1)1208-1212 2)1215-1222 3)1222-1227
annaabi.ee 
