Katku levik Katku levik algas Hiinast kust bakter liikus edasi Kesk-Aasiasse ning 1347. aastal jõudis välja Mongolite impeeriumini. Kogu islamimaailm nakatub kiiresti ning inimesed hakkavad massiliselt surema. Külad, mis olid ainult surnuid täis, tehti tühjaks- kaasa võeti kõik, mis võiks kasulik olla ning asjadega levis ka bakter edasi. Mongolite impeerium avas kaubavahetuse Lääne-Euroopaga. 1346. aastal mongolid ründasid eurooplaste kaubanduslinna, kus toimus kaupade vahendamine ida- ja läänemaailma vahel. Mongolid soovisid kogu tulu endale. Linna suudeti hästi kaista ning 1347. aastal hakkas mongolite sõdurite seas levima katkupisik. Ennem kui loobuti linna piiramisest, visati oma katku kätte surnud sõdurid katapuldiga üle linnamüüri. Seda peetakse ajaloos esimeseks biloogilise relva kasutamiseks. Katk hakkab levima kiiresti just kaubateede tõttu, peamiselt laevadega. Katku kandsid
Linnaelanikkond koosnes peamiselt kaupmeestest (koondusid gildidesse) ja käsitöölistest (koondusid tsunftidesse) Peamine linnaelanikkonna kasv tuli maalt – kehtis põhimõte linnaõhk teeb vabaks – aasta ja 1 päev linnas tähendas vabadust. Talupoegi tõmbas linna kõrgem elatustase ja võimalus vabaneda mõisasundusest. Välismaa kaupmehi meelitas keskaja eesti linnadesse (eeskätt Tallinnasse) soodne kaubanduskonjunktuur, mis tegi Tallinnast keskse Kirde-euroopa kaubanduslinna ja turu. Kaubeldi eeskätt teraviljaga aga oluline oli ka transiitkaubandus Venemaa ja Lääne-Euroopa vahel. Venemaalt veeti välja vaha, karusnahku, rasva, lina, kanepit jms, sisse aga soola, soolaheeringaid, kalevit, veine jmt. Tähtsaim kaup oli sool. Keskaja lõpupoole muutus Vana-Liivimaa tähtsaks teraviljaeksportijaks. Lääne Euroopa maapiirkonnad ei suutnud kasvavaid linnu enam ära toita. Eesti teravili oli tänu
Kõrg-Eesti moodustavad kesk-ja idaosa kõrgemad alad, mis on viljakama maa tõttu olnud tihedamalt asustatud. Madal-Eesti moodustab Lääne-Eesti ja saared. Nende vahele jääb kultuuriline üleminekuala, mis ulatud Tallinnast Pärnuni. Rahvakultuuri kujunemisel mängis looduslikest eeldustest suuremat rolli kontaktid naabritega. Lääne-Eesti ja saarte puhul on märgatavad Rootsi mõjud. Põhja-Eestis oli avatud mitmesugustele mõjutustele: tähelepanu oli koondunud Tallinna kui tähtsa kaubanduslinna ümber. Lõuna-Eesti pöördus rohkem Riia poole. Kõikidest piirkondlikest erinevustest hoolimata oli vanal eesti talupojakultuuril üle kogu maa tuntud ühisjooni, mis selle tervikuks liitsid. Kõige tunnuslikumaks neist võib pidada regivärsilist rahvalaulu, rehielamut kui tüüpilist elamut ja pehmet hapendatud rukkileiba. Ühine oli ka suur osa pulma- ja jõulukombestikust, külvinädalate lugemine ja hingedeaeg (Estonica, 2010).
Tartu uusajal 1558-18 sajand 1558 a. alustas Vene tsaar Liivi sõda, milles sundis alistuma ka Tartu. Segastel sõjaaastatel vahetus linnas pidevalt võim. 1571 aastal kavandati vandenõuga riigipööret, kuid see kukkus läbi ja kannatajaks jäid tartlased, kelle linna rüüstati 3 päeva (Pullerits, 2005). Liivisõja aegsel rahutul ajal katkes ka transiitkaubandus. Hiljem enam veeteed Tartust Viljandisse taastada ei suudetud. Tartu kui kaubanduslinna tähtsus ja rikkus oli sellega seoses kadunud (Salupere, 2004). 1582 aastal läks Tartu Poola võimu alla ja Tartusse toodi elama asunikke väljaspoolt,umbes 240 valdajale (poolakad, sakslased ja teised rahvused) jagati linnas maju, krunte ja aedu. 1589 aastal keelas raad puumajade ehitamise ja käskis olemasolevad lammutada, aga see määrus ei jõustunud. 1621 aastal käskis raad hävitada õlgkatused, et tuleohtu vähendada, aga ka see korraldus jäi täitmata (Pullat, 1980).
ülikooli ja oma õpilaste suhtes. Magistrandid olid tavaliselt selle sama ülikooli usu-, õigus- või arstiteaduskonna lõpetanud. 13. sajandi hakkas Pariisis suurenema mungaordu mõju. Need suunasid oma võimekamaid liikmed just Pariisi ülikooli õppima ja selleks, et neil oleks elukoht lõid nad ühiselamu. Sellest ajast peale, tekkisid paljudesse ülikoolidesse ühiselamud. Samadel aastatel sündis Oxfordi ülikool. Esimene Inglismaa ülikool, mis rajati väikesesse kaubanduslinna. Oxfordi ülikool kujunes välja väiksematest koolidest, mis tegutsesid Oxfordis kuni 12. sajandini. Kuigi Oxford ennast veel ülikooliks ei nimetanud, õpetati seal teadusi alates 1200 aastast. Peamiselt hakati Oxfordi ülikoolis õpetama õigus -ja usuteadust. Paljud Inglismaa üliõpilased ja magistrandid jätsid oma endised ülikoolid ja asusid õppima ja õpetama Oxfordis. Ülikooli kolledžid Esimene ülikooli kolledž loodi Pariisi ülikoolis 12. sajandi lõpus
a. munk Fulco Eestimaa piiskopiks ja palus Skandinaavia riikide kuningaid teda aidata eestlaste ristmisel. Skandinaavlased tegid mõned röövretked Eesti aladele, pidevamat vallutustegevust ei esinenud. Aastal 1170 spprotasod eestöased rüüsteretke Ölandile. 1177.a. nim. Kroonikates eestlaste pidevaid võitlusi maale tungivate venelastega; eestlased tungisid vasturünnakul Pihkva alla. 1187.a. hävitasid idaviikingid ( kas karjalased, saarlased, liivlased või kõik ) Rootsi tähtsa kaubanduslinna Sigtuna Mälari järve ääres. 1192.a. tegid venelased röövkäigu Ugandisse, põletades maha Tarbatu ( Tartu ) ja Otepää linnused. Eestlased tegid taas vasturünnaku Pihkva suunas. Taanlased ja rootslased sooritasid mitmel suvel röövretki Saaremaale ja Lääne-Eestisse. XII saj. lõpul oli katoliku kirik vägemaim kui kunagi varem, omas kolmandiku kõigist maadest kristlikus maailmas. Kirik oli universaalne jõud ja selle võimu
annaabi.ee 
