Paljudes Euroopa linnades kujunes kaupmeeste ladvikust, kelle käes olid suured rikkused, ja linna valitsev kiht. Mõju ühiskonnas Olgugi, et neid oli vähe oli nende käes kogu võim linnas. Eriti suure majandusliku ja poliitilise mõjukuse saavutasid kaupmehed Itaalias. Kaupmehed koondusid oma organisatsioonidesse: gildidesse ja vennaskondadesse. Need olid linna mõjukaimad ühingud. Mõju ühiskonnas Gildid kaitsesid oma liikmete ühiseid kaubandushuve, mõistsid õigust, korraldasid usutoimingud, meelelahutusi ja vastastikust abistamist. Kaupmeeste gildidel oli oma põhikiri ja atribuutika, samuti oma maja kooskäimiseks. Gildide kaudu mõjutasid kaupmehed linna valitsemist. Elustiil Kaubandusest saadud kasumi võis kaupmees paigutada oma ärisse või osta endale maavaldusi. Suuri summasid kulutasid kaupmehed järgmiselt: Nad tegid kalleid kingitusi kirikule ja jagasid annetusi vaestele
Kriisi ületamiseks hakati piirama selliste tööstusharude arengut. Ümberkorraldustega majanduses püüti vähendada ka vee ja õhu saastatust. Tänu paindlikule majanduspoliitikale on Jaapan tänapäeval rikas ja õitsev maa, 1 maailma tähtsamaid teaduse- ja tehnikakeskusi. Kõigi nende edusammude taga on range kord ja jaapanlaste pingeline töö. Majanduse kiiret arengut soodustab ka riiklik poliitika, mis kaitseb Jaapani kaubandushuve maailmas, abistab eraettevõtlust. Julgeoleku tagab jaapanlastele 1951. Aastak USA-ga sõlmitud julgeolekupakt.Välispoliitika on suunatud eeskätt koostöö arendamisele USA-ga ning normaalsete suhete loomisele Aasia riikidega.
Piiskopid: ordumeister maa kaitse kõrgeim juht, allugu piiskoppidele Ordumesiter: ordu allub otse paavstile, piiskoppide ilmaliku võimu piiramine vaidlus viis kodusõjani vahekohtunik paavst, manipuleeris, nõudis kingitusi piiskopid palusid toetust teistelt valitsejatelt tüli lõpetamiseks kutsuti kokku Danzigi kongress, selle otsused nõrgendasid Liivimaa sõjalist jõudu Välispoliitika Linnad esindasid Hansa Liidu kaubandushuve, hoidus agressiivsest välispoliitikast Aktiivseim saksa ordu Piiskopid otsivad liitlasi ordu vastu Saksa ordu eesmärk võidelda paganatega, kokkupõrked Pihkva ja Novgorodi linnvabariikidega Ordu rahvusvahline positsioon hakkab halvenema Kalmari unioon Taani, Rootsi, Norra, taani proovib sekkuda Liivimaa siseasjadesse Krevo unioon Leedu, Poola Nõuti ordu lahkumist läänemere piirkonnast, euroopale oht türklaste poolt
*kehtestati töötu ja vaestetoetused ning pensionid ja stipendiumid. 13. II maailmasõja järgne Jaapan MAJANDUS: Jaapan tõusis majanduslikuks suurriigiks. Asuti eelisarendama teaduse saavutustel põhinevaid alasid, elektroonika, optika jm täppisseadmete ja aparaatide tootmist. Juba 1960. aastate lõpuks oli riik tõusnud tööstustoodangu mahu poolest kolmandale kohale maailmas. POLIITIKA: riiklik poliitika kaitses Jaapani kaubandushuve maailmas, abistas eraettevõtlust ning pööras tähelepanu teaduse ja hariduse arengule. Riigis kehtestati parlamentaarne kord, keisrile jäid ainult esindusülesanded. SÕJANDUS: Põhiseadus kuulutas, et Jaapan loobub igaveseks rahvusvaheliste tüliküsimuste lahendamisest sõjalisel teel. 14. Selgita! *Hallsteini doktoriin 19501960. selle järgi oli Saksa LV ainus Saksa riik ning Saksa rahva esindaja.
Kaupmeestesse suhtuti vastuoluliselt Nendeta polnud võimalik hakkama saada, sest neilt sai kaupu ja raha, kuid samas mõisteti hukka nende ahnust ja saamahimu Kaupmehed ostsid asju ühe hinnaga ning müüsid teisega, nii said nad teiste arvelt rikastuda Kõige edukamad kaupmehed olid lähedastes suhetes valitsejate ja õukonnaga Linnas oli võim kaupmeestel Kaupmehed koondusid oma organisatsioonidesse: gildidesse ja vennaskondadesse Gildid kaitsesid oma liikmete kaubandushuve, mõistsid õigust ja korraldasid usutoiminguid Gildide kaudu mõjutasid kaupmehed linna valitsemist Kaupmeeste elustiil Kasumi, mis kaupmehed kaubandusest said võisid nad paigutada oma ärisse Kaupmehed tegid kalleid kingitusi kirikule ja annetusi vaestele Kaupmeeste elustiil nõudis suuri kulutusi Nad kandsid uhkeid riideid ja kalleid ehteid, korraldasid uhkeid pidusid Kaupmehed armastasid kuulata muusikat, tantsida ja vaadata näitemänge
· Pidi pidama arveraamatuid (oskama tegeleda raamatupidamisega) · Pidi pidama kirjavahetust · Pidi peale kaupade vahendama ka informatsiooni, teadmisi, kombeid, tavasid, moodi (võõraste maade kohta) 16. Millistesse organisatsioonidesse kaupmehed koondusid? Milleks need organisatsioonid loodi? Kaupmehed koondusid GILDIDESSE ja vennaskondadesse. Need olid tavaliselt linna mõjukamad ühingud. GILDID kaitsesid oma liikmete ühiseid kaubandushuve, mõistsid õigust, korraldasid usutoiminguid, meelelahutusi ja vastastikkuseid abistamisi. Kaupmeeste gildidel oli oma põhikiri, atribuutika (pitsat, gildikassa jne) ja oma kooskäimise maja (nagu käsitööliste tsunftidelgi). 17. Nimeta vähemalt 5 erinevat tsunfti liiki. Tallinn, Tartu, Riia, Lübeck, Stockholm, Bremen jne 18. Kirjelda tsunfti korda (tsunfti reegleid) ja tsunfti seltsielu. Käsitöölised koondusid erialade järgi tsunftidesse, selleks et kaitsta oma huve
Liivimaa ordumeister, Riia peapiiskop või mõlemad korraga. Maapäevadel arutati tähtsamaid välis- ja majanduspoliitilisi küsimusi ning püüti lahendada omavahelisi tülisid. Vaatamata maapäevadel jäi poliitiline killustatus püsima. Vana-Liivimaa välissuhtluses oli kõige aktiivsem jõud Saksa ordu. Piiskopid hoidsid pigem kaitsepostitsioonile, otsides aeg-ajalt väljast ordu vastu liitlasi. Liivimaa linnad esindasid Hansa liidu kaubandushuve ja püüdsid ordu agressiivsest välispoliitikast distantseeruda. 4. Taanile muutus oma alade valitsemine tülikaks ja vähetasutavaks, seepärast otsustati alad Saksa ordule maha müüa. Võimuvahetuse õhkkonnas proovisid ka eestlased oma olukorda parandada. 1343. a ööl vastu 23. aprilli alustasid harjulased relvastatud mässu, põletasid mõisaid ja kirikuid, tapsid kõik kättesattunud sakslased ja valisid seejärel endi hulgast 4 kuningat. Edasi asuti Tallinnat piirama
mõlemad korraga. Esindatud oli vaimulikud, ordu, vasallid ja linnad. Arutati välis ja majanduspoliitilisi küsimusi ning püüti lahendada omavahelisi tülisid. Otsused ei olnud kohustuslikud, maapäevad ei muutunud reaalselt ühendavaks institutsiooniks. Killustatus jäi püsima, ordu ja piiskoppide võimuvõitlus ei lõppenud. Välispoliitika Välissuhetes kõige aktiivsem Saksa ordu. Piiskopid hoidsid kaitsepositsioonile otsides ordu vastu liitlasi. Linnad esindasid Hansa liidu kaubandushuve ja püüdsid välispoliitikast distantseeruda. Ordu eesmärk püha sõda paganatega Leedu. 14.saj lõpul ordu rahvusvaheline positsioon halvenes. Kalmari unioon Taani, Rootsi ja Norra. Taani püüdis Liivimaa siseasjadesse sekkuda. 1385. ristiusk Leedus ja liitus Poolaga Krevo uniooniks. Preisimaa orduharu sai PoolaLeedult lahingus lüüa, pärast seda hakkas Liivimaa orduharu side Preisi omaga lõdvenema, see tõi kaasa muutusi. Leeduga kujunesid 15.saj heanaaberlikud suhted. 15
Venemaa (kes oli hõivanud ka osa Soomest), Taani, Saksimaa-Poola, Hannover ja Preisimaa, olukord oli lootusetu, ent Karl keeldus siiski rahust. Olukorda halvendas veelgi Hannoveri dünastiast Georgi tõus Briti troonile 1714, kes Briti ressursside, eelkõige laevastiku toel – püüdis muuta Hannoveri peamiselt Rootsi arvelt tugevamaks. Georg saatis laevastiku Läänemerele, et lõpetada Rootsi mereblokaad Venemaa poolt hõivatud mere idakalda vastu (see häiris Inglise ja Hollandi kaubandushuve). 1717 kuulutas Inglismaa Rootsile ametlikult sõja. Samal ajal algasid vastuolud Rootsi vastases koalitsioonis, eriti teravaks muutus vastasseis Hannoveri (Briti) ja Venemaa vahel Põhja-Saksamaal, kuhu vene väed olid viidud juba 1711. 1716 abiellus Peetri sugulane Mecklenburgi hertsogiga, mis muutis riigi vene satelliidiks. See oli aga Hannoverile vastuvõetamatu. Georg I õnnestus leida toetust Venemaa ja Preisimaa vastu (viimased olid liidus) ning 1719 sõlmiti Viinis liit
annaabi.ee 
