(Konstantin Pätsi teine valitsus), veebruarist 1931 veebruarini 1932 (Konstantin Pätsi kolmas valitsus), novembrist 1932 maini 1933 ja oktoobrist 1933 jaanuarini 1934 oli riigivanem (Eesti kõige pikaajalisem riigivanem). Oli 19171921 Maaliidu ja 19211935 Põllumeeste Kogude üks liidreid. Päts tegutses ka äris. 192021 ja 192531 oli ta Tallinna Börsikomitee esimees ning tegutses Kaubandus-Tööstuskojas, Eesti-Vene Kaubandusekojas jm. Samuti võttis ta osa ka ühiskondlikust tegevusest. 1927 osales ta "Fenno-Ugria" sihtasutuse rajamisel ning oli selle esimees. 12. märtsil 1934 korraldas Päts koos Johan Laidoneriga vabadussõjalaste võimulesaamise vältimiseks ja oma poliitilise tuleviku kindlustamiseks sõjaväelise riigipöörde, mis halvas parlamentliku riigikorralduse. Niinimetatud kaitseseisukorras valitses Päts 19341937 riiki peaministrina riigivanema ülesandeis, seejärel 19371938 riigihoidjana ja 1938
liige) · 1925-1929 Kaubandu-Tööstuskoja nõukogu esimees, aastast 1935 aunõunik · 1925-1936 Eesti-Soome-Ungari Liidu esimees, aastast 1936 auesimees · 1927-1937 sihtasutuse Fenno Ugria esimees · Harju panga nõukogu esimees · Tallinna börsikommitee esimees Ühiskondlik tegevus:Päts tegutses ka äris. 192021 ja 192531 oli taTallinna Börsikomitee esimees ning tegutses Kaubandus-Tööstuskojas, Eesti-Vene Kaubandusekojas jm. Harju Pank pankroti järel nõuti isegi tema kohtu alla andmist. Tema majandustegevusest on põhjalikult kirjutanud Jaak Valge ning Magnus Ilmjärv. Viimane on kirjutanud põhjalikult Pätsi ärisidemeistNõukogude Liiduga. Hiljuti Jaak Valge poolt avaldatud andmetest selgub aga, et Ilmjärve poolt kasutatud allikatest ei selgu midagi, mis tema väiteid tõestaks. Päts võttis osa ka ühiskondlikust tegevusest.1927 osales ta Fenno-Ugria sihtasutuse rajamisel ning oli selle esimees.
augustist 1923 märtsini 1924 (Konstantin Pätsi teine valitsus), veebruarist 1931 veebruarini 1932 (Konstantin Pätsi kolmas valitsus), novembrist 1932 maini 1933 ja oktoobrist 1933 jaanuarini 1934 oli riigivanem (Eesti kõige pikaajalisem riigivanem). Oli 19171921 Maaliidu ja 19211935 Põllumeeste Kogude üks liidreid. 1920 21 ja 192531 oli ta Tallinna Börsikomitee esimees ning tegutses Kaubandus- Tööstuskojas, Eesti-Vene Kaubandusekojas. 1927 osales ta Fenno-Ugria sihtasutuse rajamisel ning oli selle esimees.1931. aastal oli ta Põllutöökoja asutajate hulgas.21. oktoobril 1933 valiti ta üleminekuvalitsuse riigivanemaks ja 24. jaanuaril, seoses uue põhiseaduse kehtestumisega sai Peaministriks Riigivanema ülesannetes. Konstantin Päts kehtestas 12. märtsil 1934 vabadussõjalaste võimulesaamise vältimiseks üleriigilise kaitseseisukorra ja nimetas Laidoneri kaitsevägede ülemjuhatajaks. Ta oli Peaminister
valitsus), veebruarist 1931 veebruarini 1932 (Konstantin Pätsi kolmas valitsus), novembrist 1932 maini1993 ja oktoobrist 1933 jaanuarini 1934 oli riigivanem (Eesti kõige pikaajalisem riigivanem). Oli 19171921 Maaliidu ja 19211935 Põllumeeste Kogude üks liidreid. Päts tegutses ka äris. 192021 ja 192531 oli ta Tallinna Börsikomitee esimees ning tegutses Kaubandus-Tööstuskojas, Eesti-Vene Kaubandusekojas jm. Harju Panga pankroti järel nõuti isegi tema kohtu alla andmist. Tema majandustegevusest on põhjalikult kirjutanud Jaak Valge ning Magnus Ilmjärv. Viimane on kirjutanud põhjalikult Pätsi ärisidemeist Nõukogude Liiduga. Hiljuti Jaak Valge poolt avaldatud andmetest selgub aga, et Ilmjärve poolt kasutatud allikatest ei selgu midagi, mis tema väiteid tõestaks. Päts võttis osa ka ühiskondlikust tegevusest. 1927 osales ta "Fenno-Ugria" sihtasutuse rajamisel ning oli selle esimees.
märtsini 1924 (Konstantin Pätsi teine valitsus), veebruarist 1931 veebruarini 1932 (Konstantin Pätsi kolmas valitsus), novembrist 1932 maini 1933 ja oktoobrist 1933 jaanuarini 1934 oli riigivanem (Eesti kõige pikaajalisem riigivanem). Oli 19171921 Maaliidu ja 19211935 Põllumeeste Kogude üks liidreid. Päts tegutses ka äris. 192021 ja 192531 oli ta Tallinna Börsikomitee esimees ning tegutses Kaubandus-Tööstuskojas, Eesti-Vene Kaubandusekojas jm. Harju Panga pankroti järel nõuti isegi tema kohtu alla andmist. Tema majandustegevusest on põhjalikult kirjutanud Jaak Valge ning Magnus Ilmjärv. Viimane on kirjutanud põhjalikult Pätsi ärisidemeist Nõukogude Liiduga. Hiljuti Jaak Valge poolt avaldatud andmetest selgub aga, et Ilmjärve poolt kasutatud allikatest ei selgu midagi, mis tema väiteid tõestaks. Päts võttis osa ka ühiskondlikust tegevusest. 1927 osales ta "Fenno-Ugria" sihtasutuse rajamisel ning oli selle esimees.
Konstantin Päts kuulus Asutavasse Kogusse ja I–V Riigikogusse. 1921-1922, 1923-1924, 1931- 1932, 1932-1933 ja oktoobrist 1933 jaanuarini 1934 oli riigivanem, seejärel peaminister riigivanema ülesannetes, 1937-1938 riigihoidja ja 1938-1940 president. Oli 1917–1921 Maaliidu ja 1921–1935 Põllumeeste Kogude üks liidreid. 1922-1923 Riigikogu esimees. 1920–1921 ja 1925– 1931 oli ta Tallinna Börsikomitee esimees ning tegutses Kaubandus-Tööstuskojas, Eesti-Vene Kaubandusekojas jm. Harju Panga pankroti järel nõuti isegi tema kohtu alla andmist, skandaal, mis sundis teda vahepeal ka poliitikas tagasi tõmbuma. 1934. aasta alguses oli Päts esitatud riigivanema kandidaadiks, kus ta oleks konkureerinud vapside Andres Larka, sotside August Rei ja vabadusristi kavaleride kandidaadi Johan Laidoneriga. Vapside võidu hirmus otsustasid Päts ja Laidoner korraldada riigipöörde ja 1934. aasta 12. märtsil kehtestati
valitsus), veebruarist 1931 veebruarini 1932 (Konstantin Pätsi kolmas valitsus), novembrist 1932 maini 1933 ja oktoobrist 1933 jaanuarini 1934 oli riigivanem (Eesti kõige pikaajalisem riigivanem). Oli 19171921 Maaliidu ja 19211935 Põllumeeste Kogude üks liidreid. Päts tegutses ka äris. 192021 ja 192531 oli ta Tallinna Börsikomitee esimees ning tegutses Kaubandus-Tööstuskojas, Eesti-Vene Kaubandusekojas jm. Harju Panga pankroti järel nõuti isegi tema kohtu alla andmist. Tema majandustegevusest on põhjalikult kirjutanud Jaak Valge ning Magnus Ilmjärv. Viimane on kirjutanud põhjalikult Pätsi ärisidemeist Nõukogude Liiduga. Hiljuti Jaak Valge poolt avaldatud andmetest selgub aga, et Ilmjärve poolt kasutatud allikatest ei selgu midagi, mis tema väiteid tõestaks. Päts võttis osa ka ühiskondlikust tegevusest. 1927 osales ta "Fenno-Ugria" sihtasutuse rajamisel ning oli selle esimees.
esimene valitsus, augustist 1923. aastast kuni märtsini 1924 oli Konstantin Pätsi teine valitsus ja veebruarist 1931 täpselt aasta ehk veebruarini 1932 oli Konstantin Pätsi 5 kolmas valitsus. Peale valitsuse sai Päts novembrist 1932 kuni maini 1933 ja oktoobrist 1933 kuni jaanuarini 1934 olla riigivanem ehk sellega oli Ta Eesti kõige pikaajalisem riigivanem. Ta oli Tallinna Börsikomitee esimees ning sai sellega seoses tegutseda ka Eesti-Vene Kaubandusekojas. Harju Panga pankroti järel nõuti, kui Päts nõudis kahjude hüvitamiseks 700 000 marka, siis taheti isegi tema kohtu alla andmist. Peale selliste probleemide tegutses ta edasi ja võttis osa ka ühiskondlikust tegevusest. 1927.aastal osales ta "Fenno-Ugria" sihtasutuse rajamisel ning oli selle esimees. 1933. aasta 21.oktoobril valiti Päts üleminekuvalitsuse riigivanemaks ja sellega seoses ka 24. jaanuaril peaministriks. Konstantin Päts korraldas 12. märtsil 1934
annaabi.ee 
