ettevõtete pankrotistumine. Deflatsioon üldine hinnataseme langemine. Stagflatsioon majandusareng on seiskunud ning ühtaegu esineb nii inflatsioon kui kõrge tööpuudus. Maksebilanss - aruanne, mis kajastab antud riigi rahvusvahelisi tehinguid mingil ajavahemikul. Osad jooksevkont, kapitali- ja finantskonto ning välisvaluuta reservid. Puudujääk põhjustab välisvaluutareservide vähenemist. Jooksevkonto koosneb kaubandusbilansist, teenuste bilansist, tulude bilansist ja ülekannete bilansist. Kapitali- ja finantskontol kajastatakse kapitali eksporti ja importi. Vahetuskurss ühe valuuta hind väljendatuna teises valuutas. Fikseeritud ehk püsiv vahetuskurss selle puhul on riik kehtestanud omamaisele rahaühikule kindla vahetuskursi kas kulla, mingi teise riigi valuuta või valuutadest koostatud kogumi suhtes ning on valmis kursi säilitamiseks kasutama majanduspoliitilisi abinõusid.
Struktuurne töötus Töötus, mille põhjuseks on majanduse struktuuri muutustest tingitud tööjõu nõudluse mittevastavus tööjõu pakkumisele. Monetarism Majandusteooria ja poliitika suund, mis peab majandusarengu määravaks teguriks ringluses oleva raha hulka Maksebilanss Riigi aruanne kõikide tehingute kohta teiste riikide residentidega. Näide: Ameeriklased ostavad autosid Jaapanist Jooksevkonto Maksebilansi osa, kus kajastatakse lühiajalisi rahavoogusid. Koosneb kaubandusbilansist ja mittekaubandusbilansist. Finantskonto Maksebilansi osa, mis kajastab finantsvarade ost ja müügiga seotud rahavoogu. Näide: Tehingud akstiate, obligatsioonide ja teiste finantsvaradega. Reservide konto Maksebilansi osa, mis kajastab teiste riikide valuuta või rahvusvahelise valuutareservi kogust, mida riik ostab. Kaubandusbilanss Maksebilansi jooksevkonto osa, mis näitab netoeksporti. Ujuv vahetuskurss
tõstab kasvavad ka pankadevahelise rahatulu intressid ( st euribor) . Läbi intressipoliitika on võimalik euroala majanduse arengut juhtida nii , et see tagaks madala inflatsioonitaseme. ( inflatsioon peaks olema ligilähedane 2%) Maksebilanss- aruanne , mis summeerib konkreetse riigi poolt teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga. Toimub üldjuhul residendi ja mitteresidendi vahel . Maksebilanssi kontod on : *jooksevkonto- koosneb kaubandusbilansist , teenuste bilansist , tulude bilansist ja ülekannete bilansist kaubandusbilanss=kaupade eksport-kaupade import teenuste bilanss= teenuste eksport teenuste import tulude bilanss=tulud välismaalt- tulud välismaale ülekannete bilanss = ülekanded välismaalt- ülekanded välismaale *kapitali ja finantskontod Kajastatakse kapitali eksporti ja importi( investeeringud, laenud, väärtpaberitehingud, hoiused) Bilanss=finantsvarade sissevoog- finantsvarade väljavoog
majandustehinguid ülejäänud maailmaga. Tehing residendi ja mitteresidendi vahel. Maksebilanss: • näitab välismajandusest saadud SKPd • aitab riigi välismajandusliku taseme hindamisel • näitab RKP tulu kujunemist • aitab kaasa välisvaluutakursside muutumiste selgitamisel Maksebilansi kontod on: 1) kapitali- ja finantskonto 2) jooksevkonto 3) ametlik reservkonto Jooksevkonto koosneb kaubandusbilansist, teenuste bilansist, tulude bilansist ja ülekannete bilansist. Kapitali- ja finantskontol kajastatakse kapitali eksporti ja importi. Arvestuslikult on maksebilanss alati tasakaalus, st jooksva konto ning kapitali- ja finantskonto saldo peab võrduma muutustega ametlikus reservkontos. Kui räägitakse maksebilansi üle- või puudujäägist, siis mõeldakse selle all üldbilanssi. Uldbilanss võtab kokku kõik maksebilansis kajastuvad äritehingud. Vahetuskursisüsteemid:
· Ühelt poolt jooksvad tehingud, mida iseloomustab jooksevkonto, · Teiselt poolt finantseerimise allikad, mida iseloomustab kapitali, finantside ja reservide konto. Maksebilansi finantskonto iseloomustab välisinvesteeringute liikumist välisinvesteeringud jagunevad otseinvesteeringud ja portfelliinvesteeringud Eestis on pidevalt olnud suur jooksevkonto defitsiit. See on tulenenud valdavalt negatiivsest kaubandusbilansist ja ka negatiivsest tulude bilansist (eesti residendid on saanud välismaale tehtud investeeringutelt vähem tulu kui välismaised residendid Eestis). Samas on jooksevkonto puudujääki katnud kapitali- ja finantskonto ülejääk ja maksebilanss on tervikuna positiivne. Väliskaubanduse piirangud: · tollimaks - võivad olla tulutollid või kaitsetollid · kvoot - kaubakogus, mida riik lubab kitsenduseta ja täiendava tollimaksuta importida või eksportida,
Maksebilanss jaguneb kaheks: - ühelt poolt jooksvad tehingud, mida iseloomustab jooksevkonto, - teiselt poolt finantseerimise allikad, mida iseloomustab kapitali, finantside ja reservide konto. Maksebilansi finantskonto iseloomustab välisinvesteeringute liikumist välisinvesteeringud jagunevad otseinvesteeringud ja portfelliinvesteeringud Eestis on pidevalt olnud suur jooksevkonto defitsiit. See on tulenenud valdavalt negatiivsest kaubandusbilansist ja ka negatiivsest tulude bilansist (eesti residendid on saanud välismaale tehtud investeeringutelt vähem tulu kui välismaised residendid Eestis). Samas on jooksevkonto puudujääki katnud kapitali- ja finantskonto ülejääk ja maksebilanss on tervikuna positiivne. Väliskaubanduse piirangud: - tollimaks - võivad olla tulutollid või kaitsetollid - kvoot - kaubakogus, mida riik lubab kitsenduseta ja täiendava tollimaksuta importida või eksportida,
süsteemi; ·annab lühiajalist krediiti liikmesriikide maksebilansside tasakaalustamiseks ning maailmakaubanduse arendamiseks; · loob tingimused tööhõive suurendamiseks liikmesriikides; · stimuleerib üldist majanduslikku arengut; · määrab valuutade kursse ja prioriteete; · konsulteerib liikmesriike valuuta- jm finantsküsimustes. Igale liikmesriigile määratakse kvoot, mis sõltub tema rahvatulust, rahareservidest, kaubandusbilansist jm majanduse põhinäitajatest. Liikmesriik saab IMF vahendeid kasutada alles pärast seda, kui on analüüsitud ja kaalutud tema majanduslikku olukorda ning tõenäosust saada lühikese aja jooksul makseraskustest üle. IMF avaldab majandusanalüüse liikmesriikide kohta. Maailmapank - Asutatud 1945.a Washingtonis Bretton Woodsi valuutakonverentsi otsuse alusel. Eesmärk: · aidata kaasa liikmesriikide majanduslikule arengule; · anda riikidele