sarved, purjenõelad, purjekindad, maispiigid, purjeauguraud ning muskelhaamer. Selle kõrval, klaasi taga, asetsesid pildid Eesti randade vanematest tuletornidest. Need olid Naissaare ja Vilsandi tuletornid. Natukene oli ka juttu päästeteenistusest. Esiteks seal oli kirjas, et 1872. aastal loodi Liivi- ja Eestimaa Päästeteenistuse osakonnad Venemaa Päästeühingu juurde. Ja teiseks seal oli kirjas, et rahvusliku liikumise tulemusena asutati Tallinnas 1879.aastal kaubalaevaselts ,,Linda". Seina peal oli väga huvitavalt tehtud suured sildid, millel olid kirjas Eesti rannikul hukkunute laevade nimed. Mulle jäid meelde neist kõigist ainult Marietta ja Catharina. Natukene oli ka juttu Esimesest maailmasõjast. Seal sain teada, et 1912. aastal rajati Tallinna-Balti, Bekkeri ja Noblessneri laevatehased. 1917.aastal ehitati neis kokku 2 ristlejat, 5 hävitajat ja 8 allveelaeva. Klaasi taga oli santskutisõlm, kaheksasõlm ja õigesõlm.
Eesti Kirjameeste Selts (EKS, 1872–93 Tartus), kuhu kuulus 1882 üle 1100 liikme. EKS arendas eesti keelt ja kirjandust, korraldas rahvaluule ja etnograafilise materjali kogumist ning eestikeelse kirjanduse väljaandmist. 1870 pandi alus esimesele eesti üliõpilasorganisatsioonile, millest kasvas välja Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS, 1883). 23. V 1884 pühitseti Otepää kiriklas EÜS-i sinimustvalge lipp. 7 Tuhandeliikmeliseks ühenduseks kujunes Tallinnas tegutsenud kaubalaevaselts Linda (1879–93). Ärkamisajal sündis eesti poliitika, mis laveeris kahe kohaliku võimukandja – Vene valitsuse ja baltisaksa ülemkihtide – vahel. Eesti rahvuslikus liikumises eristus kaks suunda. Üks neist oli poliitiliselt mõõdukas kultuurirahvuslik, etnilis-lingvistiline suund (J. Hurt, J. V. Jannsen, Jaan Bergmann, Martin Lipp, Michael Jürmann), mis asetas rõhu rahvuskultuuri ja emakeelse hariduse edendamisele. Eesti rahvusluse ideoloogia alusepanija,
parlamendiks. Abikomiteed korraldasid kontserte, näitemänge, näitusi, millest saadud tulu läks kooli heaks. 3. Eesti Kirjameeste Selts (1872-1893) Tartus-arendas eesti keelt ja kirjandust, korraldas rahvaluule ja etnograafilise materjali kogumist. EKS-i otsusel mindi 1872.aastal üle uue kirjaviisi kasutamisele. 4. Seltsid- esimesed eesti põllumeeste seltsid asutati Tartus, Pärnus, Viljandis ja Võrus. Suur selts oli veel kaubalaevaselts ,,Linda" Tallinnas. VENESTUSAEG Venestamise põhjused: 1) vajadus kaasajastada iganenud halduskord 2) rahvusluse tõus nii venelaste kui muulaste juures 3) Vene riigi julgeolekuhuvid Vene hiidriik oli sisemiselt ebakindel. Majanduslik kasv, moderniseerimine ja militariseerimine nõudis kindlat õiguslikku korda ja administratiivset ühtsust, juhtimise ja valitsemise tõhusamaks muutmist. Pr revol sündinud rahvusriigi idee leidis poolehoidjaid ka Venemaal
Jannsen on laulupeo vormi väga kõrgelt hinnanud. 1879 toimus Tartus. Juba sel ajal hakkas Jannsen rääkima, et tuleb korraldada laulupidu ka Põhja-Eestis. Tallinnas vedas organisatoorset poolt Heinrich Rosenthal. Ametlikult toimus laulupidu Lootuse seltsi ettevõtmisel. Tallinna laulupeole on Jakobson teinud vastupropagandat. Arvatakse, et Jakobsoni vastuseisu ja aktiivse sõnavõtu tõttu on Tallinna laulupeost kõrvale jäänud Viljani- ja Pärnumaa koorid. Mõte asutada oma kaubalaevaselts Linda (läheb vett vedama). Tuleb mõte asutada Põhja-Eestis kaubalaevaselts. Tegemist on majandusliku ettevõmisega, mis oli suunatud suurt tulu teenima. Mõte selline selts asutada saadakse lätlastelt. Läti rahvusliku liikumise tähtis tegelane Kristjanis Valdemrs. Valdemrs oli tihedas kirjavahetuses Jakobsoniga. Gustav Eslon, endine meremees, võtab Valdemrsi idee 67 üle. 1879. aastal saadakse luba
1872. a kehtestati uus kirjaviis Ahrensi grammatika Kolmas periood e lõppjärk: 1878. a Jakobson asutas ajalehe Sakala, mis tõusis loetavaimaks leheks ja ta oli balti erikorra vastu, tugevalt kiriku vastu, ateistlik, nõuti eesti keele õiguste laiendamist; liikumine kandus PõhjaEestisse, tahtis seisuslike, kohtu ja omavalitusasutuste likvideerimist, toetus jõukamale talurahvale 1879. a asutati PõhjaEestis kaubalaevaselts Linda, mis oli linnakodanluse ettevõte 1881. a koostati Suurmärgukiri (17 seltsi) Aleksander IIIle (Aleksander II oli 1881 atentaadi tagajärjel hukkunud), esindaja oli Jakobson; taheti: talumaa müügiks kindlat hinda, riigi maksude kindlat võrdset jaotamist mõisa ja talumaade vahel, paluti Vene kohtukorraldust ja semstvovalitsuse laiendamist Balti aladele, kooli taheti allutada Vene haridussüsteemile Suur lõhe: 1878
3 isamaakõnet: esimene aastal 1868 vanemuise seltsis( teemaks ajalugu ja valgustamine ja pimeduse aeg jne, seda loetud ka eesti rahvsliku ajalookäsitluse alguseks). Rahvusliku liikumise haripunkt Kataba aastaid 1870ndate lõpp ja 1880 algus. Hästi edenes aleksandrkooli liikumine, kirjameesteseltsi tegevus, ka üldine seltsi liikumine arenes, hakati asutama raamatukogusid ja toimusid uues üldlaulupeod (1879 tartus ja 1880 tallinnas). 1879 aastal asutati tallinnas kaubalaevaselts Linda, - majanduslik ettevõtmine, millest loodeti majandusliult suurt tulu ja samas vaadeti seda ka kui rahvuslikku liikumist sest liikmed olid rahvuslikult meelestatud. See ettevõtmine aga ebaõnnestus sest Linda läks pankrotti. 80nendate alguses järjest süvenesid vastuolud hurda ja jakobsonivahel. Avalikul tasandil oli see pigem konflikt sakala ja eesti postimehe vahel. Sel ajal sakala populaarsus kasvas, eesti postimehe oma vähenes- 1881 sakala tiraaz 6500
annaabi.ee 
