Kangad Kaubakäive tegelikes Müüdud koguste muutus (%) baasperiooaruandeperiood Villased 430 470 -4 Puuvillased 200 250 6 Sünteetilis 90 165 -8 Toodud andmetel arvutage: • Kaubakäibe füüsilise mahu individuaalindeksid ja üldindeks. • Kaubakäibe maksumuse üldindeks. • Hinna üldindeks. Andke tulemustele lühike tõlgendus. Märts Aprill Kauplus Müüdi 1 kg hind Müüdi 1 kg hind (tuh. kg) (EEK) (tuh. kg) (EEK) Märts Aprill Vahe A 40 29 42 27 1160 1134 -26 B 29 26 38 23 754 874 120
Kangad Kaubakäive tegelikes Müüdud koguste muutus (%) baasperiooaruandeperiood Villased 430 470 -4 Puuvillased 200 250 6 Sünteetilis 90 165 -8 Toodud andmetel arvutage: • Kaubakäibe füüsilise mahu individuaalindeksid ja üldindeks. • Kaubakäibe maksumuse üldindeks. • Hinna üldindeks. Andke tulemustele lühike tõlgendus. Märts Aprill Kauplus Müüdi 1 kg hind Müüdi 1 kg hind (tuh. kg) (EEK) (tuh. kg) (EEK) Märts Aprill Vahe A 40 29 42 27 1160 1134 -26 B 29 26 38 23 754 874 120
Kokkuvõttes saame osamuutuste kohta öelda, et sõiduautode Ford Sierra müügikäive kasvas hindade arvelt 5,8% ehk 0,49 mln krooni ning müüdud autode arvu arvelt 1,5% ehk 0,12 mln krooni. Arvutuste kontrollimiseks kasutame järgmisi seoseid: 3* osamuutusi väljendavate indeksite korrutis peab ligikaudu võrduma kogumuutust näitava indeksiga 1,074 1,058 1,015 4* kroonides arvutatud osamuutuste summa peab võrduma kroonides arvutatud kogumuutusega Toodud andmetel arvutage: 1* kaubakäibe maksumuse üldindeks; 2* hinna üldindeks; 3* kaubakäibe füüsilise mahu üldindeks; 4* sääst (enamkulu), mille tarbijad said seoses hindade muutumisega. Andke tulemustele lühike tõlgendus. Lahendus: Alustame ülesande lahendust sellega, et vaatame, millised andmed meil teada on ning milline on antud ülesande sisuline teguritesüsteem. Kaubakäive sõltub hinnast ja müüdud kogustest, kusjuures hind on kvalitatiivne tunnus ning müüdud kogused oleks kvantitatiivne tunnus
Saadud tulemused tuuakse kokkuvõtlikult ära varianttabelis (vt tabel 2). Tabel 2 Varianttabeli päismik Kaubatöötlemine Kaubakäive Kaubakäibe Kaubatöötlemine Kauba Ekspluatatsiooni Ladustamis- ekspluatatsiooni- Töötlemis- ekspluatatsiooni ebaühtlus- ööpäevas nimetus perioodi kestus tegur perioodil tegur
olla vaid kaubandusettevõtted, s.t. Ettevõtted, kes tegelevad ainult või valdavalt funktsionaalse kaubandusega c. institutsionaalses mõttes kuulub kaubandusse iga ettevõte, kes organiseerib ettevõtlikku tegevust üheaegselt müügi- ja ostuturgudel 7. Millised näitajad iseloomustavad kaubanduse kui majandusharu tegevuse tulemuslikkust? Kaubanduse kui majandusharu tegevuse tulemuslikkust iseloomustavad kaubakäibe ja kasumi näitajad. 8. Millised näitajad iseloomustavad kaubanduse ressursse? Kaubandus kui majandusharu ressursse iseloomustavad kaubandusettevõtete arv, kaubanduspind (m2), varad, töötajate arv ja nende baasil arvutatud erinevad tegevus- ja efektiivsusnäitajad. 9. Mis iseloomustab kaubandust tänases Eestis? Toidu- ja esmatarbekaupluste rohkus. Suurematel kettidel suurem võimalus läbi lüüa kui väikestel poodidel, sest võimalus odavamalt müüa kaupa 10
Selgita, miks. 73. teab maailma peamisi kaubanduslikke veosuundi; olulisemad kaubavood (maavarad, puit, valmistooted) kes on ühe või teise kaubagrupi peamised importijad eksportijad? · Transport. a)Selgita mõisted mugav lipp ja merevoorimees. (2 punkti) b) Millised riigid on suured veoteenuste pakkujad (4) ja millised suured veoteenuste ostjad (4)? Põhjenda. · Võrdle kaubaveo ja kaubakäibe diagramme Eestis. Miks on need nii erinevad? · Analüüsige erinevate transpordiliikide eeliseid ja puudusi kaubavedudel ning tehke lühike kokkuvõte, millisteks vedudeks on vastav transpordiliik sobivaim. Analüüsil aitavad teid järgmised märksõnad: a) vedude kiirus b) vedude paindlikkus(võimalus valida vedude aega ja marsruuti) c) kaubakogused (sobib suurte, mahukate kaupade või väikeste kaubakoguste jaoks)
Sakslased asustasid ka teisi linnu (nt. Tallinn), kuhu kolis arvukalt saksa kaupmehi, kes oma kaubanduse edendamiseks lõid suhteid ja sõlmisid lepinguid teiste linnade kaupmeestega - see viiski Hansa Liidu tekkimiseni. 13. sajandil toimus kommertsrevolutsioon, mis tõi kaasa muudatused väliskaubanduse struktuuris. Kaupmehed ei läinud enam ise merereisidele, vaid jäid linnadesse ja saatsid teele oma esindajad. Asjaolu, et kaupmehed resideerusid linnades püsivalt, tõi endaga kaasa kaubakäibe kasvu ja majanduse väljakujunemise, mis põhines rahal, millega maksti kaupade eest. Kaubateed kontsentreerusid ainult mõnda suuremasse linna ja Lübeck muutus peamiseks kaubasadamaks Läänemerel. 13. sajandil Saksa Rahva Püha-Rooma riigi keisri keskvõim nõrgenes, jättes järele võimuvaakumi, kus linnad hakkasid moodustama liite. Nende eesmärgiks oli kindlustada oma kaupmeestele väliskaubandusprivileegid igas linnas. Lübeck oli selle arengutendentsi esireas.
25. hinna kujundamine- protsess mis algav eesmärkide seadmisest ja lõpeb konkreetse hinna kehtestamisega 26. hinnakõrgend- kulude katmise ja kasumi müügihinna suhtes 27. hinnalagi- kõrgem hind, mis kaubal võib olla 28. hinnatäiend- kulude katmise ja kasumi hankeväärtuse ehk soetushinna suhtes 29. hulgi- rohkesi, suures koguses I 30. ignoreerima- teadlikult tähelepanemata jätma, mitte arvestama 31. inflatsioon- paberraha väärtuse langemine selle väljalaskmise tõttu kaubakäibe vajadusi ületaval hulgal 32. inkasso- raha sissenõue, kliendil saada oleva summa sissenõudmine panga poolt, dokumendi järgi ja selle summa kleindi pangaarvele kandmine 33. innovatiivne- uuenduslik, uuendusmeelne 34. insaider- asjatundja, omainimene, seesolija 35. intstalleerima- sisse või välja paigaldama 36. intstrueerima- juhendama, juhtnööre andma J 37. jae- väikeses koguses 38. jaekaubandus- koht, kus kaup müüakse lõpptarbjale 39
q öp = × 1,0 = 220,2 �����/ö� 364 7 80157 q rdt−ld öp = × 1,0 = 220,2 �����/ö� 364 Saadud tulemused tuuakse kokkuvõtlikult ära varianttabelis (vt tabel 1, tabel 2, tabel 3). Kaubakäive Kaubakäibe Kauba Ekspluatatsioon Ladustamis- Töötlemis- ekspluatatsioon ebaühtlus- nimetus i perioodi kestus tegur tegur i perioodil tegur tuh t öp Konteinerid 475 000 364 1,0 0,9 1,8
sortimenti kuuluvuse kohta. Sortimendi juhtimiseks nende kasulikkuse mõttes on mitmeid tuntud ja vähem tuntud meetodeid. Tuntumaiks meetodiks on ABC-analüüs. See püüab eristada olulisi ja väheolulisi kaupu nende kvantitatiivse panuse järgi ettevõtte tulemusse. Tulemusena tulevad kõne alla eelkõige kaubakäive (realiseeritud netokäive) ja marginaal (brutotulu = müügi- ja ostuhinna vahe). Kõige sagedamini kasutatakse tulemuse na kaubakäibe näitajat. (vt joonist) KAUBAKÄIVE 65 20 15 % % % A B C 15 20 65 % % KAUBAARTIKLID % Joonis Kaubaartiklite arvu ja kaubakäibe seos. A-grupp hõlmab kõige suurema nõudlusega kaupu, mille osatähtsus kaubakäibes on suur
· erinevatele tehnoloogilistele protsessidele ja operatsioonidele, millised on seotud kaupade liikumise ja ostjate teenindamisega, · erinevate ärioperatsioonide teostamisele ja äritegevusele tervikuna, · kaubandusettevõtte juhtimisel. 4) Kaubandusettevõtte käsutusse jääva kasumi maksimeerimine, selle efektiivse kasutamise tagamine. See ülesande täimine saavutatakse: · ettevõtte kaubakäibe optimeerimisega, · ettevõtte aktivate efektiivse juhtimisega, · eesmärgistatud hinna-, amortiseerimise- ja maksupoliitika kasutamisega, · kasumi kapitaliseeritava osa ja kasutatava osa optimeerimisega. 5) Kaubandusettevõtte majandustegevuse riskide minimiseerimine. Selle ülesande täitmine saavutatakse erinevate äri-, finants-, investeerimis- ja teiste riskide, millised on seotud ettevõtte majandustegevusega, efektiivse juhtimise teel
annaabi.ee 
