Tallinna Tööstushariduskeskus Kaubandus Tänapäeval Age Valdmann, Erena Treimann, Natalia Satskaja Alates 1990. aastate teisest poolest hoogustus Eestis kaasaegsete kaubandusettevõtete areng. Lääne riikide eeskujul hoogustus ennekõike super- ja hüpermarketite kettide ning suurte kaubakeskuste loomine. Kaubandusketid keskendusid eelkõige toiduainete- ja esmatarbekaupade müügile. 2000.a. alguseni domineerisid kohalikul kapitalil põhinevad müügiketid ( Tallinna Kaubamaja tütarfirma Selver, Eestimaa Tarbijate Keskühistu ETK Konsumi ja Maksimarketite kett). ETK on üks suuremaid toidukaupade kontserne Eestis, kelle ühistulisse tegevusvormi kuulub ka juba Nõukogude ajast pärit maakaupluste kett ( käesoleval ajal Aja O kaupluste kett). Eesti
Seal elasid rüütlid, preestrid ja sõjasulased. Käsitöölistel ja kaupmeestel oli seal lihtne oma kaupa müüa.Linn tõmbas inimesi ohtralt ligi, sest turuplatsidel viidi läbi hukkamisi, peeti pidu, seal esinesid rändmuusikud,tähtsate pühakute mälestuspäevadel etendati nende piibliainelisi elulugusid. Ehitati eluasemeid ja laoplatse väljapoole müüregi, algas inimeste kiire areng ja koondumine turuplatside ja kaubakeskuste ümber. Soodne elupaik oli ka liiklusteede sõlmpunktides või sadamates, kus oma kaupa sai kergemini turustada või hõlpsamalt toorainet hankida. Ümberkaudsete külade talupojad, viisid sinna toiduaineid müügiks ja ostsid endale vajalikke esemeid. Nendes kohtades võisid käsitöölised oma tooteid müüa ja tööks vajalikke materjale osta. Siia tulid sageli ka sissesõitnud kaupmehed, kes müüsid kalleid idamaa kaupu
hakkas kaubandus arenema tõusujoones. 1990. aastate keskel sai hoogu second-hand kaubandus. Eesti kaubanduses on viimase paari aastakümne jooksul toimunud suured ja väga olulised muutused. Sarnaselt muu majandusega liikus ka Eesti kaubandus käsumajanduselt üle turumajandusele. Alates 1990. aastate teisest poolest hoogustus Eestis kaasaegsete kaubandusettevõtete areng. Lääne riikide eeskujul hoogustus ennekõike super- ja hüpermarketite kettide ning suurte kaubakeskuste loomine. Suurkaupluste ketid on osaliselt arenenud ka väikepoodide ning turgude koomaletõmbumise arvelt, seda eriti linnades, kus paljud väikepoed on uksed pidanud sulgema selle tõttu, et ei suutnud suurkaupluste hindade ja kaubasortimendiga konkureerida. Alates 2000. aastast on jaekaubanduse turg hüppeliselt kasvanud, on ehitatud palju uusi suuri kauplusi ja kaubanduskeskusi. Jõudsalt on arenenud välismaised kaupluseketid. Tihenevas konkurentsis ellujäämise peamiseks
Läti ja Leedu saavad Eestist toidukaupu (valmistoidukaubad, joogid), erinevaid keemiatööstustooteid (sj ravimeid, värve, plastitooteid), metalle ja metallitooteid, masinaid ja seadmeid ning elektrit. Oluliseks ekspordiartikliks oli ja on ka imporditud autode eksport, mis moodustas üle 10% Eesti ekspordist neisse riikidesse. Euroopa Liitu astumine põhjustas kolme Balti riigi omavahelise kaubavahetuse väga kiire kasvu. Üheks põhjuseks on üle-baltikumiliste logistika- ja kaubakeskuste kiire kasv, mis varustavad kõiki kolme riiki (vahel ka Soomet ja Venemaa lähialasid). Olenevalt firmadest paiknevad sellised keskused kas Eestis, Lätis või Leedus. Üldiselt võib öelda, et kaubad, mis viiakse ELi riikidesse on samavõrd mitmekesised, kui kogu Eesti eksport. Venemaa osakaal Eesti ekspordis kasvas 4%-lt ligi 9%-ni Eesti astumisel Euroopa Liitu, kuna kadusid Venemaa poolt seatud tollitõkked. Lisaks toimusid muutused ekspordi struktuuris, kuna nüüd muutus Eesti
joogid), erinevaid keemiatööstustooteid (sj ravimeid, värve, plastitooteid), metalle ja metallitooteid, masinaid ja seadmeid ning elektrit. Oluliseks ekspordiartikliks oli ja on ka imporditud autode eksport, mis moodustas isegi kriisi kõrgpunktis 2009. aastal üle 10% Eesti ekspordist neisse riikidesse. Euroopa Liitu astumine põhjustas kolme Balti riigi omavahelise kaubavahetuse väga kiire kasvu. Üheks põhjuseks on üle-baltikumiliste logistika- ja kaubakeskuste kiire kasv, mis varustavad kõiki kolme riiki (vahel ka Soomet ja Venemaa lähialasid). Olenevalt firmadest paiknevad sellised keskused kas Eestis, Lätis või Leedus. Üldiselt võib öelda, et kaubad, mis viiakse ELi riikidesse on samavõrd mitmekesised, kui kogu Eesti eksport. Venemaa osakaal Eesti ekspordis kasvas 4%-lt ligi 9%-ni Eesti astumisel Euroopa Liitu, kuna kadusid Venemaa poolt seatud tollitõkked. Lisaks toimusid muutused ekspordi struktuuris,
mullaomaduste parandamisele hakati perliiti nüüd hüdropoonikas kasutama kui kasvusubstraati: taimi kasvatati 100% perliidis. * Hüdropoonika - taimede kasvatamine mullata ehk hüdrokultuuris. Perliidi kasutamine konteineraianduses. Konteineraiandus levib maailmas järjest laiemalt: maa on kallis ja linnades peavad paljud aiandushuvilised piirduma katuse-ja rõduaedade või paremal juhul terrassiga, kus taimede mullas kasvatamine ei ole võimalik. Samuti kasutatakse konteinertaimi suurte kaubakeskuste, tervisespordikeskusete, hotellide jt. asutuste haljastamisel. Paljudel juhtudel on ehituslike konstruktsioonide kandevõime limiteerivaks faktoriks ja väga rasked kasvusubstraadid ei ole soositud. Väärtuslikuks omaduseks on ka perliidi suur veeimamisvõime, kuna konteinertaimed kuivavad väga kiiresti läbi. Kui kasutatakse veeslahustuvaid väetisi, tähendab suur veeimamisvõime ka seda, et vees lahutuvaid toitaineid saab kasutada kauem ja nõnda vähenevad
annaabi.ee 
