Euroopa Nõukogu direktiiv looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta – nn loodusdirektiiv – ja euroopa nõukogu direktiiv loodusliku linnustiku kaitse kohta – nn linnudirektiiv Eestis looduskaitseseadus. 28. Rahvusvahelised konventsioonid liikide kaitseks – lk 221 29. Suunisliikide tähtsus ja eri tüübid Suunisliik – liik, mis annab tõuke mingi ala või koosluse kaitseks. -tunnusliigid, katusliigid, lipuliigid, tugiliigid (lk 238-239) 30. Kaitsealade suuruse ja sidususe problem looduskaitses – lk 255 Kas maksimaalset liigirikkust saab tagada pigem ühel suurel looduskaitsealal või pigem paljudel väiksematel, kuid kokku sama suure üldpindalaga kaitstavatel aladel. Looduskaitse mapp 2010 31. Vanimad looduskaitse alla olevad alad Eestis Vaika linnukaitseala, Järvselja looduskaitseala, Hiiumaal Tahkuna poolsaarel
Vastupanuvõime – võime häiringutele vastu seista, nende mõjul mitte muutuda Taastuvus e taastumisvõime–võime taastada pärast häiringut oma häiringueelne struktuur ja koosseis Taastumatuse murdepunkt – kriitiline piir, mille ületamisel süsteem ise enam ei säilu Suunisliigid–annavad tõuke mingi ala või koosluse kaitseks Tunnusliigid-liigid, mille kohalolu või arvukuse muutus annab tunnistust mingist kvaliteedist Katusliigid- nende kaitseks vaja suuri alasid, mille kaudu kaitstakse ka paljusid teisi liike (suurkiskjad) • Lipuliigid – avalikkust köitvad, sümboolse tähendusega liigid (bambuskaru) • Tugiliigid– mõjutavad ökosüsteeme oma arvukusega võrreldes ebaproportsionaalselt suurel määral (suured herbivoorid, tippkiskjad, kobras) Taastamistööde protsess *Probleemi määratlemine ja projekti eesmärgi püstitamine, projekti
muutuda Taastuvus e taastumisvõime (resilience) – võime taastada pärast häiringut oma häiringueelne struktuur ja koosseis Taastumatuse murdepunkt – kriitiline piir, mille ületamisel süsteem ise enam ei säilu Suunisliigid (focal species) – annavad tõuke mingi ala või koosluse kaitseks ● tunnusliigid (indicator species) liigid, mille kohalolu või arvukuse muutus annab tunnistust mingist kvaliteedist (samblad) ● katusliigid (umbrella species) nende kaitseks vaja suuri alasid, mille kaudu kaitstakse ka paljusid teisi liike (suurkiskjad) ● lipuliigid (flagship species) avalikkust köitvad, sümboolse tähendusega liigid (bambuskaru, lendorav) ● tugiliigid (keystone species) – mõjutavad ökosüsteeme oma arvukusega võrreldes ebaproportsionaalselt suurel määral (suured herbivoorid, tippkiskjad, kobras)
Sageli peavad inimesed ehitama neile asenduspesi, sest puud on liiga nõrgad ja pesad on hävinenud. Pesapaigad peavad olema salajased, neist võivad teada ainult keskkonnateenistus, Kotkaklubi, maa omanik ja maa valdaja. Must-toonekurg peapaigaks sobivad vanad puud, ei armasta kuuski ega sangleppa. Kasutab teiste lindude vanu pesasid, Pesa asub loodusmetsas, väldib lagendike. Pesapaiga asukohad salastatud nagu kotkastelgi. Need kolm lindu on nn katusliigid, kaitstes neid ja nende elupaiku, kaitstakse ka teisi loodusväärtusi nendes kaitsealustes piirkondades. 93. Millised häiringud on ohtlikud pesitsusajal? Kuidas .muutub häiringu taluvus pesitsusperioodi jooksul? Igasugune inimtegevus võib linde ehmatada ja nad võivad pesa ja pojad hüljata. Paljude kaitsealuste lindude pesapaikadele on kehtestatud ajutised liikumispiirangud munemis haudumus ja poegade kasvatusperioodil. Häiringute taluvus kasvab pesitsusperioodi lõpupoole 94
Sageli peavad inimesed ehitama neile asenduspesi, sest puud on liiga nõrgad ja pesad on hävinenud. Pesapaigad peavad olema salajased, neist võivad teada ainult keskkonnateenistus, Kotkaklubi, maa omanik ja maa valdaja. Must-toonekurg peapaigaks sobivad vanad puud, ei armasta kuuski ega sangleppa. Kasutab teiste lindude vanu pesasid, Pesa asub loodusmetsas, väldib lagendike. Pesapaiga asukohad salastatud nagu kotkastelgi. Need kolm lindu on nn katusliigid, kaitstes neid ja nende elupaiku, kaitstakse ka teisi loodusväärtusi nendes kaitsealustes piirkondades. 92. Millised häiringud on ohtlikud pesitsusajal? Kuidas .muutub häiringu taluvus pesitsusperioodi jooksul? Igasugune inimtegevus võib linde ehmatada ja nad võivad pesa ja pojad hüljata. Paljude kaitsealuste lindude pesapaikadele on kehtestatud ajutised liikumispiirangud munemis haudumus ja poegade kasvatusperioodil. Häiringute taluvus kasvab
Sageli peavad inimesed ehitama neile asenduspesi, sest puud on liiga nõrgad ja pesad on hävinenud. Pesapaigad peavad olema salajased, neist võivad teada ainult keskkonnateenistus, Kotkaklubi, maa omanik ja maa valdaja. Must-toonekurg peapaigaks sobivad vanad puud, ei armasta kuuski ega sangleppa. Kasutab teiste lindude vanu pesasid, Pesa asub loodusmetsas, väldib lagendike. Pesapaiga asukohad salastatud nagu kotkastelgi. Need kolm lindu on nn katusliigid, kaitstes neid ja nende elupaiku, kaitstakse ka teisi loodusväärtusi nendes kaitsealustes piirkondades. 93. Millised häiringud on ohtlikud pesitsusajal? Kuidas .muutub häiringu taluvus pesitsusperioodi jooksul? Igasugune inimtegevus võib linde ehmatada ja nad võivad pesa ja pojad hüljata. Paljude kaitsealuste lindude pesapaikadele on kehtestatud ajutised liikumispiirangud munemis haudumus ja poegade kasvatusperioodil. Häiringute taluvus kasvab pesitsusperioodi lõpupoole
annaabi.ee 
