Klassitsism muusikas. Klassitsism hõlmab muusikas 18.saj. II poolest 19.saj. Alguseni. Lõpule jõudis suur murrangu periood. Barokkmuusik oli arenenud ääretult keerukaks ja kuulaja kaugeks. Klassitsism pöördub lihtsusesse. Arhitektuuris loobutakse liigsest kaunitustest ja ovaalsetest kujunditest. Valdavad sirged jooned, siledad seinapinnad ja fassadil egiptuse temli otsaviilu imiteeriv sammastele toetuv kolmnurkne katuseviil. Klassitsitliku perioodi muusikakeskuseks saab Viin. Selle aja muusikat iseloomustab lihtsus ja läbipaistvus. Meloodia on meeldejääv ja muusika tihti optimistlikult rõõmsameelne. Kasvab ilmaliku muusika osakaal. Helilooja on enamasti õukondade teenistuses. Peamiseks saab instrumentaalmuusika. Alus pannakse tähtsamatele muusikazanritele ja vormidele. Sonaat-allegro vorm klassitsistliku muusika tätsaim vorm, mis on üles ehitatud kahe kontrastse teema vastandamisele.
· aknad teravatipulised · skulptuurid puust ja värvitud · kaunis kujundus BAROKK: · vormikad inimesed · loodusmaal ja natüürmort · inimesed pikad ja välja venitatud · suured kraed ümber kaela · rünkpilved ja terav taevas · lopskad skulpruurid · pargid sirgete teede ja paigutatud puudega · suured väljakud · meestel sukad ja kontsaga kingad · ruuduline põrand · suled · diagonaal · täpsus · katuseviil ROKOKOO: · sisekujundus · suured kristalllühtrid · pargid · kõrged soengud ja parukad · palju pitsi · inglid · siidist rõivad · korsetid · skulptuuris amoretid KLASSITSIM: · ülistatakse Napoleoni võite · suured siledad seinad · fassaad · rõivastuseta skulpruurid · sirge kreeka nina · odad, kiivrid, lipud, kilbid · poseeritud olemine · portreemaal · ajaloolised tsennid
edeneb aeglaselt. Liiga laiad laastud võivad aga lõhki kuivada. ● Harja lõpetamiseks lõigatakse viimaste ridade laastud nii pikaks, et samm ei ● Pikema laastu puhul läheb löömine kiiremini, aga katuse iga on lühem, sest pikem muutuks. laast mängib ilmastikuoludes rohkem. ● Katuseviil kaetakse viilulaudadega ja hari harjalaudadega. ● Koorega laastu katusele ei panda, sest koor seob niiskust. ● Laastkatuse kalle peaks olema suurem kui 40 kraadi. 19. veebr 2013. a Hoone osad 14 19. veebr 2013. a Hoone osad 16
Mõne aasta eest maeti siia ümber ka viimase, bolsevike (enamlaste) poolt mõrvatud Vene keisri Nikolai II ning tema pereliikmete maised jäänused. Pühamu arhitektuur esindab itaalia barokki (arhitekt Domenico Trezzini). Kasulik on ka teada, et Peterburi linnale anti nimi mitte linna asutaja Peeter I, vaid apostel Peetruse nime järgi. _____ 1 Ostia meresadam Tiberi jõe suudmealal 27 km Roomast; arheoloogid on suure osa antiiksest linnast välja kaevanud 2 frontoon kolmnurkne katuseviil MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Paulus ei olnud apostel. Ehk ei tohiks me teda nii kutsuda? Põhjenda. 2. Kuidas kutsuti apostel Paulust enne kristlaseks saamist? 3. Millega tegeles apostel Paulus enne kristlaseks saamist? 4. Millist linna seostad apostel Pauluse kristlaseks saamisega? Millise maa pealinn on see tänapäeval? 5. Kus asub tänapäeval tuntuim pühamu, mis on pühendatud apostel Paulusele? Kes on selle pühamu arhitekt? Kas sellel pühamul on ka puudusi? 6
Varasemad tõeliselt monumentaalsed kivitemplid pärinevad IV sajandist eKr. Tempel kujutas endast ristkülikukujulist, enamasti sammastest ümbritsetud madala viilkatusega ehitist. Olulisimaks konstruktsiooni- ja kujunduselemendiks olid sambad, mis toetusid paari-kolme trepiastmena maapinnalt kerkivale alusplatvormile ja omakorda kandsid endal talastikku ning neile toetuvat katust. Nii talastik kui ka madal katuseviil olid kaunistatud reljeefidega. Talastiku reljeefid võisid olla kujundatud kas teineteisest eraldatud metoopide või katkematult kulgeva friisina. Templi sissepääs oli otsaküljest. Paljud templid olid üheruumilised, kuid vahel oli selle ühes otsas ka ainult preestritele sisenetav ruum adyton (see, kuhu ei tohi siseneda). Juba IV sajandil kujunesid välja kaks klassikalisel perioodil domineerinud ehitusstiili dooria stiil ja ioonia stiil
Varasemad tõeliselt monumentaalsed kivitemplid pärinevad IV sajandist eKr. Tempel kujutas endast ristkülikukujulist, enamasti sammastest ümbritsetud madala viilkatusega ehitist. Olulisimaks konstruktsiooni- ja kujunduselemendiks olid sambad, mis toetusid paari-kolme trepiastmena maapinnalt kerkivale alusplatvormile ja omakorda kandsid endal talastikku ning neile toetuvat katust. Nii talastik kui ka madal katuseviil olid kaunistatud reljeefidega. Talastiku reljeefid võisid olla kujundatud kas teineteisest eraldatud metoopide või katkematult kulgeva friisina. Templi sissepääs oli otsaküljest. Paljud templid olid üheruumilised, kuid vahel oli selle ühes otsas ka ainult preestritele sisenetav ruum adyton (see, kuhu ei tohi siseneda). Juba IV sajandil kujunesid välja kaks klassikalisel perioodil domineerinud ehitusstiili dooria stiil ja ioonia stiil
kaks kimpu tänavaid, ühe ülikoolilinnas, teise Uuslinnas, mis hargnesid sildadelt väravate poole. Sellest põhiplaanist on midagi veel tänini säilinud. Millist vaatepilti võis see linn 1482-sel aastal pakkuda 114 6 5 vaatajale, kes seisis ülal Jumalaema kiriku tornis? Katsume seda kirjeldada. Hingeldades üles jõudnud vaatajat üllatas kõigepealt määratu hulk katuseid, korstnaid, tänavaid, sildu, platse, torne ja tornitippe. Kõik tungis korraga silma: nikerdatud katuseviil, terav katusehari, tornike müürinurgal, kivist püramiid üheteistkümnendast sajandist, tahvlikivist obelisk viieteistkümnendast sajandist, ümmargune ja sile lossitorn, kandiline, kaunistatud kirikutorn, olgu see suur või väike, massiivne või õhuline. Vaataja pilk kadus kauaks selle labürindi sügavusse, kus kõik oli omapärane, otstarbekas, vaimukas ja ilus, kus kõike oli loonud kunst, olgu see siis väike majake oma maalitud ja nikerdatud fassaadi ja
annaabi.ee 
