Avaras fuajees (kokku 675 m2) paikneb muuseumi infopunkt ja pood. Garderoobides on 1488 kohta, tualettruumid on arvestatud 400 külastajale. Hoone I korrusel asub 260 m2 suurune fuajee koos garderoobiga, koosolekuruum, kohvik 40 külastajale. Kohviku juurde kuulub pargipoolse sissepääsu juures asuv suvekohvik kuni 100 kohaga. Neid ruume saab kasutada ka ajal, mil muuseum on külastajatele suletud. Lisaks on hoones restoran 40 külastajale. Kuuendal korrusel on 37 kohaline katuseterrass. Katusekorrusele on kujundatud vaateterrass vaatega Kadrioru pargile ja lossile. Näituseruumid Näitusesaalid ja külastajaid teenindavad ruumid on arvestatud 400 külastajale. Ruumid vastavad kunstimuuseumidele esitatud rahvusvahelistele sisekliima ja turvanõuetele, samuti nüüdisaegsetele valgus ning helitehnilistele nõuetele. Näituseruume on võimalik eraldada iseseisvateks osadeks, mis võimaldab korraldada üksteisest isoleeritud näitusi.
Pügikonteineri asukoht on määratud asendiplaanil. 2. ARHITEKTUURNE LAHENDUS Individuaalelamu on projekteeritud 1,5-korruselise kellerdamata ehitusena, katusekorrusega, katusekaldega 40º. Elamusse on planeeritud järgmised ruumid: Põhikorrusel (vt. Esimese korruse plaani) esik, elutuba, söögituba, köök, wc, , vannituba, abiruum, kabinet ja garaaz. Katusekorrusel (vt. Katusekorruse plaani) 2 magamistuba, vannituba-wc, garderoob. Katusekorrusele saab elutoas asuva trepi kaudu. Ruumide kõrgused on projekteeritud vastavalt kehtivaile normidele. Maja pindala koos garaaziga on 219 m2. Hoone otstarve elumaja, mida omaniku perekond saab kasutada igal aastaajal. 3.VÄLISVIIMISTLUS JA SISEVIIMISTLUS Välisviimistlus: Välisseinad: Vastavalt projektile laudis ja tellis. Laudis valge, fassaadikiviks Aseri tellis ,,Antiik" (punane). Katusekattematerjal: Kivi pruun.
Peeti arvestust kaubatagavarade üle ja otsustati, millal on õige midagi ja millise hinnaga osta, et seda õigel ajal maha müüa, et kasu teenida. Õigete otsuste ja tegevuste abil püüti teenida kaubandustehingutelt võimalikult suurt tulu. Need otsused ja tegevused olid seotud eelkõige vedude kiiruse ja maksumusega, tagavarade hoidmise turvamise ning tehtud kulutustega enne müüki. Müügieelseks kaubavarude kaitsmiseks paigutasid kaupmehed tihti kaubad oma maja katusekorrusele. Enne ratta leiutamist veeti kaupu kandeloomadega. Vankrite kasutuselevõtuga sai võimalikuks suurendada veetavaid kaubakoguseid ühe veolooma kohta mitu korda. Jõeteed said suurte kaubakoguste edastoimetamisevõimaluseks pikal veoteekonnal. Seda võimalust kasutasid ka väejuhid, kavandades vägede liikumist jõgede lähedusse. Keskajal alustatud pikad meresõitud pidasid võimalikuks mandritevahelise mitmesajatonniste kaubapartiide transportimise purjelaevadega
Peeti arvestust kaubatagavarade üle ja otsustati, millal on õige midagi ja millise hinnaga osta, et seda õigel ajal maha müüa, et kasu teenida. Õigete otsuste ja tegevuste abil püüti teenida kaubandustehingutelt võimalikult suurt tulu. Need otsused ja tegevused olid seotud eelkõige vedude kiiruse ja maksumusega, tagavarade hoidmise turvamise ning tehtud kulutustega enne müüki. Müügieelseks kaubavarude kaitsmiseks paigutasid kaupmehed tihti kaubad oma maja katusekorrusele. Enne ratta leiutamist veeti kaupu kandeloomadega. Vankrite kasutuselevõtuga sai võimalikuks suurendada veetavaid kaubakoguseid ühe veolooma kohta mitu korda. Jõeteed said suurte kaubakoguste edastoimetamisevõimaluseks pikal veoteekonnal. Seda võimalust kasutasid ka väejuhid, kavandades vägede liikumist jõgede lähedusse. Keskajal alustatud pikad meresõitud pidasid võimalikuks mandritevahelise mitmesajatonniste kaubapartiide transportimise purjelaevadega
mõõn läheb mööda, siis on hea, kui kortereid on võtta ja tal läks vägqa hästi. Algul ei suudetu kokkuleppele saada kas majad teha erinevad või sarnased. Arhitektide vaimusilmas olid nad minimalistliku vormiga, mängitud pigem dekoori ja materjaliga. Meloni 28 esimene korrus ja kolmas korrus. Plaanilahendus on traditsiooniline: keskel on trepp ja kahel pool on korterid. Esimesel korrusel on väiksemad ja teisel suuremad korterid, mis ulatuvad ka katusekorrusele. Nende mõte oli ana kõigile teise korruse korteritele vaade jõe poole. Selles osas ei ole see traditsiooniline lahendus, kus korterid on üksteise peal, vaid teise ja kolmanda korruse korterid on omavahel nihkes. Supilinna keskkond mõjutas arhitekte tugevalt. Kuid siiski on majadel kasutatud kergplokke, kaetud laudvoodriga, fassaadi keskmine osa on kaetud dekooriga vaiguplaadist väljalõigatud muster, mille taust on värvitud. Laudvooder on väikse nurga all, soov oli, et
seeläbi võib muutuda ka kasutuskord. (3-2-1-172-10 p 13 alusel) o Asjaolud: Elamus on 3 korteriomandit, millest korter nr 1 kuulus võrdsetes mõttelistes osades avaldajatele, korter nr 2 Serafim Nikiforovile ja korter nr 3 puudutatud isikule. Elamu on täiskeldri ja pööninguga. Kinnistul asub ka kolm kuuri. 2007. aastal korteri nr 3 elanike teha lastud katusekonstruktsioonide ja katuse uuendamise käigus ehitati pööningule (katusekorrusele) kolm ruumi, seda ilma teiste kaasomanike nõusolekuta. Avalduse kohaselt ei ole võimalik kinnisasja ühisel otsusel kasutada ja vallata, kuna puudutatud isik eirab teiste kaasomanike õigusi - väljudes omavoliliselt lubatud elamu ümberehitamise mahust, ehitas ümber elamu pööningu ja katuse, kuuri ehitas ümber garaažiks ning kasutab maatükist suuremat osa, kui temale kaasomandina kuulub.
Kui tänavafassaad on rangelt klassitsistlik ja enamasti sümmeetriline, siis hoovi pool on need elamud sageli sootuks ebasümmeetrilise põhiplaaniga ja fantaasiarikkalt sipi-sopilise kujuga. Hiljem on sellest elamutüübist välja arenenud ka nn. trempel- ehk nivendseinaga variandid (Joonis 1.8 paremal), kus I korruse ja katusekorruse vahelagi ei asu mitte hoone räästajoonel, vaid madalamal. See tuli moodi 19. sajandi keskpaigas ja lõpus ning võimaldas katusekorrusele mugavamalt eluruume paigutada. 20 Joonis 1.6 Ühekorruseline otsaga tänava poole pööratud klassitsistlike tüüpfassaadide ajastu elamu Tallinnas Kadrioru nn. Vanas slobodaas ehk lossiteenijate alevis (vasakul) ja 19. saj. keskpaiga nn. aguliklassitsistlik elamu Võrus (paremal). Joonis 1.7 Klassitsistliku tüüpfassaadi järgi ehitatud elamud Tartus Kalevi tänavas (vasakul)
püüti teenida kaubandustehingutelt võimalikult suurt tulu. Need otsused ja tegevused olid seotud eelkõige vedude kiiruse ja maksumusega, tagavarade hoidmise turvamise ning tehtud kulutustega enne müüki. Vajadusest kaitsta kaubavarusid enne müüki paigutasid kaupmehed tihti kaubad oma maja katusekorrusele. Enne ratta leiutamist veeti kaupu kandeloomadega. Vankrite kasutuselevõtuga sai võima- likuks suurendada veetavaid kaubakoguseid ühe veolooma kohta mitu korda. Jõgesid pidi veeti suhteliselt suuri kaubakoguseid edasitoimetamiseks pikal veoteekonnal. Seda võimalust kasutasid
annaabi.ee 
