jagunevad sitketeks ja vedelateks · Õlid 60-80% · modifitseeritud bituumenid - kummibituumen - SBS; · Vaigud - kuumutamisel vedelduvad (10-15%) ja väga elastne; vananeb aeglaselt; säilitab venivuse ka mittevedelduvad (5-10%) külmalt (talvel hästi kautatav); kasutatakse katusekattena. polümeerbituumen - APP; talub · (Vaba süsinik 5-25%) kõrgeid temp.-e; hea vananemiskestvus; pole väga elastne. · (Muud ühendid) Iseloomustavad Jagunemine lähteainete järgi: omadused: · kivisöetõrvad
eeskojast (diele) koos väikese mantelkorsten-köögiga, ühest köetavast eluruumist (dörnse), mõningatest kütmata kambritest, keldriruumidest ja aitadest ning eluruumide peal paiknevatest laoruumidest. Väliselt oli keskaegsele elamule iseloomulik kitsas esisein ja kõrge teravatipuline viil. Kuna elamu ülemisi korruseid kasutati ladudena, on kaupmehe elamu viilule iseloomulikud kaubaluugid ja kauba ülesvedamiseks vajalik vints. Paekivist seinad kaeti krohviga, katusekattena kasutati tavaliselt põletatud savist kive. Tallinna all-linna keskaegsed elamud asetsesid tänavajoonel harilikult vahetult üksteise kõrval, neil olid ühised vahemüürid. Elamu taha jäi tavaliselt pikk kitsas hoov. Hoovihoonetes asusid majapidamisruumid, aidad, tallid, laudad ning sulaste ja teenijate eluruumid.
Lisaks nendele on olemas ka polümeer-bituumenpaanid klaaskiudvõrgul kui ka külmliimumisega bituumenbaanid. Kandekiht on tavaliselt valmistatud viltpapist, klaaskiudkangast, klaaskiudvõrgust,dzuutkangast,polüesterkangast, alumiiniumvõrgust, vasevõrgust või fooliumist. Kandekiht annab paanile tugevuse, mis vähendab deformatsioonide ohtu ja võimaldab paane kanda ka vertikaalpindadele. Eelkõige kasutatakse bituumenpaane katusekattena väikese katusekaldega hoonetel. [1] Bituumenpaanide paigaldamisel tuleb silmas pidada, et paanid tuleb alati omavahel kokku liita. Selleks kasutatakse kas leekmeetodit, valtsmeetodit või valumeetodit. Leekmeetodi puhul sulatatakse paani aluspinnal bituumen ja seejärel kleebitakse koheselt aluspinnale. Äärtest välja voolav osa hajutatkse laiali. Juhul kui aluspinnaks on kleepmass või vana bituumen kiht sulatakse nii peale tulev kui ka eelneva kihi pealne ja seejärel kantakse
Alumiiniumist tehakse traati odavamate elektrijuhtmete ja kaablite tarbeks. Veel tehakse temast plekki, käepidemeid, mitmesuguseid liistdetaile jne. Väikese tugevuse tõttu ei sobi lisanditeta alumiinium kandekonstruktsioonideks. Duralumiinium on tugevam ja seega saab teda kasutada kandekonstruktisoonides ( tellingud ) Veel tehakse dur al-st lennukikeresid 21. Vase ja tema sulamite kasutuskohad peamine elektrijuhtme materjal. Vasest tehakse veel plekki, mis katusekattena on väga püsiv (kattub roheka oksiidikihiga). Vase sulamitest on peamised messing ja pronks. Vaske ja tema sulameid kasutatakse veel torude, kraanide, ventiilide, käepidemete jne. valmistamisel. 22. Metalli keemiline korrosioon Keemilise korrosiooni puhul metall ühineb mõne teise keemilise elemendiga, kõige sagedamini hapnikuga. Tekib metalli oksüüd, mis on sageli täiesti pude materjal (rauarooste). 23. Metalli elektrokeemiline korrosioon
katusetööliste oskused ja kogemused. Kuna katuseehituses puudusid ühtsed normid oli lõpptulemus igal katusel erinev. Kaasaegsete modifitseeritud bituumenmaterjalide tootmist alustati möödunud sajandi keskpaigast. Alguses olid need APP-bituumenmaterjalid ning juba 60-date alguses alustasid paljud tehased ka SBS-bituumenmaterjalide tootmist. Uued materjalid on mõeldud kasutamiseks ühe- või kahekihilise katusekattena ning sellest tulenevalt on mitmeid kordi tugevamad ja vastupidavamad kui mitmekihilised tõrvapapist katusekatted. Katusekatete paigaldus toimub tänapäeval kindlate ehitusnormide järgi, millega tagatakse kvaliteetne lahendus igale katusele, arvestades selle iseärasusi.
Teda on võimalik kasutada kandeelemendina, sest ta on tugevam kui tavaline alumiinium. 25. Too välja vasele, messingule ning pronksile kasutuskohti ehitusel Vaske ja tema sulameid kasutatakse torude, kraanide, ventiilide, käepidemete jne valmistamisel. Ta on ilmastikukindel ja väikese elektritakistusega, seetõttu on ta peamine elektrijuhtme materjal. Vasele tekib välistingiustes aja jooksul rohekas kiht (plaatina), seetõttu tehakse temast palju plekki, mis on katusekattena väga püsiv. 11 Valgevask ehk messing on vase ja tsingi sulam, milles on 5...45% tsinki. Messingit kasutatakse näiteks sellistes esemetes nagu käepidemed, mündid, lukud, lambid ja piirded. Pronksist tehakse skulptuure. 26. Mida loetakse sarrusteraseks ning mis eesmärgil/kus kasutatakse? Sarrusteraseks nimetatakse terasvardaid, võrke või karkasse, mis betooni valamisel asetatakse selle sisse.
rajada; lamekatustele - problemaatilised asjaolud on lumi ja võrdlemisi väike kaldenurk, kui ka viilkatustele; viilkatustele - paigaldamisel tuleb tähelepanu pöörata tuleohutusele ning samuti on soovitatav jätta paigaldamisel katuse ja paneeli vahele vähemalt 10 cm vahet, mis võimaldaks ligipääsu paneelile ning samuti toimiks õhutusena (vähendades paneelide kuumenemisest tingitud kadusid); integreeritud katusekattena sellisel juhul on tarvis arvestada, et paneelid peavad tagama ilmastikukindluse, seeläbi suureneb maksumus; hoonete fassaadidele selline paigaldus vähendab paneelide efektiivsust 20...40% (seda ainult teatud piirkondades). Eeliseks on kaitse lume kuhjumise vastu. [3: 66-67] On oluline tagada ka õhu piisav juurdepääs paneelide tagusele. Erilist tähelepanu tuleb pöörata elektriohutusele ning välistada juhtmete valeühendused. Mõistlik on kasutada
ümber ehitatud Keskaegne elamu Tallinna all-linna keskaegsed elamud asetsesid tänavajoonel harilikult vahetult üksteise kõrval, omades ühiseid vahemüüre. Elamu taha jäi hoov, mis oli tavaliselt pikk ja kitsas. Hoovi pääses kangialuse kaudu, väikeste kinnistute korral sageli ka läbi eeskoja. Tänavaäärne ehitusosa oli tavaliselt kaetud ühtse kõrge viilkatusega, selle viil asus vastu tänavat. Katusekattena kasutati tavaliselt kive, harvem laudu või vaskplekki. Kangialune paiknes suuremate hoonete korral tihti omaette viilu- või poolviiluga (vahel ka lameda katusega) hooneosas, mida nimetati väravahooneks. Hoovihoonetes asusid majapidamisruumid, aidad, tallid, laudad ning sulaste ja teenijate eluruumid. Viimased asusid harilikult hoovimaja teisel korrusel, kuhu pääses kas puust välistrepi või siis müüritrepi kaudu. Müüritrepp paiknes reeglina poolümaras väljaastes