pilvise ilmaga, kuigi viimasel juhul kujuneb on saak märksa väiksemaks. Kuidas päikesekollektor töötab? Läbinud kollektori spetsiaalkatte, langeb otsene päikesekiirgus kollektori tumendatud pinnale, kus kiirgus neeldub ning muundatakse juurdekuuluva tehnilise keskuse abil vajaminevaks soojusenergiaks. Lisaks kollektoritele kuuluvad süsteemi juurde veel juhtimisseadmed ning mahutid soojuse salvestamiseks. Kollektorid paigaldatakse katusekattele või monteeritakse sarnaselt katuseakendega katusesse. Kollektor täidab sel juhul samaaegselt katusekatte ülesannet, ei ole tarvis kollektorialust laotuspinda eraldi katta. Kollektorid saab paigaldada ka juba kasutuses olevale majale. Kollektori kasutegur sõltub mitmetest asjaoludest: hoone soojustuse tasemest, kollektori pinna suurusest, kollektori suunast ilmakaarte suhtes, kollektori kaldenurgast(väikseim 30°, maksimaalne 70°)
· Lahendused erinevatel joonistel (plaan, lõige ja vaade) ei ühti (näiteks aken või sein on plaanil ühes kohas, vaatel aga teises kohas või plaanil on kivisein, lõikel aga puitkarkasssein); · Tarindite lahendus ja mõõdud ei ole samad plaanil, lõigetel ja seletuskirjas; · Tarindite kirjeldustest ei selgu materjalikihtide paksused; · Katuse kalle ei ole sobiv katusekattele; · Korstna üleulatus katuse pinnast või harjast ei ole piisav; · Vaadetel ja lõigetel on puudu kõrgusmärgid, mõõdud ja välisviimistlus; · Lohakas ja ebainsenerlik keelekasutus: hingav, kips, peno; · Kahekorruselises hoones ei ole trepi pinda netopinna sisse arvestatud; · Puudu on maapinna joon või maapind hoone ümber on horisontaalne; · Lahendamata hoone kütmine;
vad loigud katusekatte ülekatete vuukide juurde samuti soojustuse vajumise ja aluspinna läläbipainete tõttu. Kõrged nõudmised katusekatte veepidavusele. Katusekate peab taluma veesurvet vä vähemalt 1.0 kPa. kPa. Seetõttu tuleb eelistada kallet >1/40 ehk 2.5cm/m (äärmisel äärmisel juhul 1/60 ehk 1.66cm/m). Laugem on katus: kõrgemad nõuded katusekattele; Katuse kalle <1:20, <1:20, katusekate kahekihiline. kahekihiline. 33 Lamekatuse kattematerjal Olulised omadused: veepidavus külmapainduvus (0° (0°C kuni -40° 40°C), vastupidavus ultraviolettkiirgusele, venivus ja tõmbe- tõmbe- ning rebimistugevus, torketugevuse, tööiga
kollektori tumendatud kunstmaterjalist või metall-pinnale, kus kiirgus neeldub ning muundatakse juurdekuuluva tehnilise keskuse abil vajaminevaks soojusenergiaks. Põhisõlmedest kuuluvad solaarse küttesüsteemi juurde lisaks kollektorile veel juhtimis- ja andmekeskus, mahuti(d) soojuse akumuleerimiseks ning tarbevee soojussõlm. Viimane välistab vajaduse eraldi soojaveeboileri järele. Võimalik on kasutada ka olemasolevaid mahuteid. Kollektorid paigaldatakse katusekattele või monteeritakse sarnaselt katuseakendega katusesse. Kollektor täidab sel juhul samaaegselt katusekatte ülesannet, pole tarvis kollektorialust laotuspinda eraldi katta. Kollektorid saab paigaldada ka juba kasutuses olevale majale. Kollektori kasutegur sõltub mitmetest asjaoludest: hoone soojustuse tasemest, kollektori pinna suurusest, kollektori suunast ilmakaarte suhtes. Samuti kollektori kaldenurgast: väikseim 30°, maksimaalne 70°. Päikesekollektori
katuse maksimaalne eluiga. 2. KIVIPUISTEGA TERASKATUS Alumiinium-tsink kivipuistega katusepaneeli põhikomponendiks on 0,4 mm paksune galvaniseeritud terasest katusepaneel, mis on profileeritud nii, et paneelide omavahelise seostuse tulemusena moodustub äärmiselt vastupidav ja tihe struktuur. Peale 50 aastast uurimus- ja täiustamistööd on saadud kõrgtehnoloogiliselt töödeldud katuseelement, mille struktuur koosneb kaheksast kvaliteetsest kihist. See tagab katusekattele vastupidavuse ka kõige ekstreemsemates ilmastikutingimustes, pakkudes pikaealist, väga tugevat ja kergesti hooldatavat katust. Katusepaneelid on kaetud nii alt kui pealt, ülimalt vastupidavad ning korrosioonikindla kattega. Võrreldes tavalise plekk-katusega on vihmamüra praktiliselt olematu. Katuseelemendi väikesed mõõdud ja kivipuiste summutavad suurepäraselt vihmast ning rahest tekkivat krõbinat.
Protan SE pealispind on unikaalse libisemiskindla struktuuriga, mis on väga oluline ohutustegur katusetööde teostamisel ja hilisemal katusehooldamisel. Suurendatud pildil on näha pealispinna libisemist takistavat reljeefsust. Eluiga Dokumentaalselt on tõendatud Protan SE katusekatete eluiga pikemaks kui teistel, traditsioonilistel katusekatetel. Minimaalne eluiga Protan 1.2 mm katusekattele on 25 aastat (NBI, Norwegian Building Research Institut - 28.10.2002). Kuna ilmastiku mõjud toimivad katusekatte pealispinnalt aluspinna suunas, siis on Protan 1.6 mm eluiga veelgi pikem. Tootmine Protan SE katete pealmist kihti valmistatakse niinimetatud pindamismeetodil, mis võimaldab toota erinevate värvitoonidega materjale tootmistsüklit katkestamata. 11
aru saanud ja nagu praktika näitab, on katuste remont olnud üks esimesi töid hoone piirete korrastamisel. Kui kapitaalselt katuse korrastamine ette võetakse, see sõltub eelkõige omanikest ja nende võimalustest. On küllalt juhuseid, kus viimase korruse elanik on oma korteri kohal kleepinud vanale ruberoid-katusekattele peale uue kihi. Mitmekihiline vana Probleemi positiivne lahendamine saab sel korral olla suur õhumullide ja veeläätsedega juhus (katusekate lekib läbi kõigi kihtide täpselt selle korteri ruberoidkate tuleb katuselt kohal), sest mitmekihilise katusekatte korral on vee liikumine eemaldada. Mõned nii kihtide vahel kui ka katuslaepaneelis äraarvamatu. korterelamute elanikud on selle raske töö tegemiseks kasutanud isegi atra
Külmliimimisel ei ole vaja puhureid, keevitusvahendeid või kuuma bituumenliimi. Kate, mis on bituumenrulli peal liimub üldjuhul külmalt. Liimumata osa aga järelliimub soojuse ja omakaalu mõjul. Teine võimalus on kasutada lausliimimis meetodit, kus liim kantakse aluspinnale käsitsi. Säärasel meetodil liimides on liimi kulu ca 1,5 kg/m2, mineraalvilla puhul 2 kg/m2. · Punktliimimine Kasutatakse peamiselt betoonalusele või vanale katusekattele paigaldades. Punktliimides on liimipunktid umbes 300x300 mm suurused ja liimitav pind kogupinnast vähemalt 20%. Liimikohad ei tohi olla aluse vuukide kohal. 1.19 Välistemperatuur ja bituumen rull-katusekattematerjalid Temperatuuri alanedes võib teha tööd SBS tüüpi materjalidega. Ilma soojendamiseta ehk külmliimides võib teha tööd kuni -15 kraadini. Eelnevalt soojendades võib materjale isegi -30 kraadi juures paigaldada
Kuidas päikesekollektor töötab? Läbinud kollektori spetsiaalkatte, langeb otsene päikesekiirgus kollektori tumendatud pinnale, kus kiirgus neeldub ning muundatakse juurdekuuluva tehnilise keskuse abil vajaminevaks soojusenergiaks. Lisaks kollektoritele kuuluvad süsteemi juurde veel juhtimisseadmed ning mahutid soojuse salvestamiseks. (Energiasäästu portaal. Päikeseküte 1) Kollektorid paigaldatakse katusekattele või monteeritakse sarnaselt katuseakendega katusesse. Kollektor täidab sel juhul samaaegselt katusekatte ülesannet, ei ole tarvis kollektorialust laotuspinda eraldi katta. Kollektorid saab paigaldada ka juba kasutuses olevale majale. Kollektori kasutegur sõltub mitmetest asjaoludest: hoone soojustuse tasemest, kollektori pinna suurusest, kollektori suunast ilmakaarte suhtes, kollektori kaldenurgast (väikseim 30°, maksimaalne 70°)
Et taluda pealkäimist kui ka lumekoormust peab soojustusel olema piisav survetugevus 25 kN/m2. Soojustus tuleb kinnitada katuse aluskonstruktsiooni või katta raskema materjaliga, mis väldiks soojustuse liikumahakkamist tuule või mõnu muu koormuse mõjul Soojustuse kinnitamiseks võib kasutada mehhaanilist kinnitamist spetsiaalsete tüüblitega ja liimimist. Tüüblitega kinnitusel peab olema tagatud õhu ja aurutõkkekihi hermeetilisus. Katusekatte alus Nõuded: Peab andma katusekattele vajaliku toe lumest, tuulest ja liiklusest põhjustatud koormuse talumiseks. Kalle peab vastama katusekatte kaldele Peab olema jäik ja sileda pinnaga Aluskate peab võimaldama katusekatte kinnitamist tuuletõste vastu, samuti katusekatte nihkumise vastu. Aluskihi enda liikumised niiskusreziimi, temperatuuri muutuse vms tagajärjel ei tohi katusekte kahjustuda. Alus ei tohi sisaldada aineid, mis mõjuksid eraldi või koos veega katusekattele.
Välisseinte üld- ja soojustehniline iseloomustus. Korrusmajad vajavad lisasoojustamist. Sobilikud materjalid – mineraalvillplaadid või mullpolüstüreen-plaadid 70-120 mm paksusega. Korruselamutel on see sobilik akendeta otsaseinte puhul. Fassaadil aga akende renoveerimine. Katuste ja katuslagede soojustehniline hinnang. Meie kliimas on esiteks vaja tagada vettpidav katus koos hästi toimiva vee- eemaldus süsteemiga. Lamekatused vajavad lisasoojustamist. Vanale katusekattele uue kihi pealekleepimine on ajutine hädaabinõu. Uue kaldkatuse ehitamine on üks optimaalseim lahendus. Lisasoojustuse tegemise tasuvus aeg jääb alla 10 aasta. Ruumide sisekliima. Eesti sisekliima normideks on 0 talvetingimustes ette nähtud: siseõhk +22 C, lubatud kõikumine +19 ... +25 0 C ja relatiivne niiskus 25 ... 45%. Keskkonnasüsteemide renoveerimine.
annaabi.ee 
