Alumised lehed on pikarootsulised ja moodustavad sageli kodariku, ülemised lehed lühirootsulised. Abilehed on munajad, sulglehekesed äraspidimunajad või elliptilised. Õisikuid on l või 2, õietupp on karvane, hele- või tumepunased, vahel ka lillakad ja väga harva valged õied moodustavad tiheda nuti. Aasristik õitseb juunist septembrini. Ravimina kasutatakse aasristiku õisi koos ülemiste lehtedega. Neid kogutakse õitsemise algul ja kuivatatakse kohe varjus, katusealuses või kuivatis temperatuuril 60-70 °C, kusjuures tuleb vältida ülekuivatamist, sest droog kaotab siis oma ravitoime. Säilitatakse kumises nõus l aasta. Mõnel juhul kogutakse ka juuri, mida kuivatatakse tavalisel viisil. Taime erinevaist osadest tehtud preparaatidel on rögalahtistav, kuse- ja sapieritust ergutav, põletiku-, ateroskleroosi- ja kasvajavastane, verejooksu peatav, valuvaigistav ja haavu parandav toime.
Marju korjatakse enne külmade tulekut, kui marjad on täisvalminud. Külmunud marjadel ei ole ravitoimet. Marjad pannakse õhukese kihina korvi. Marju võib kuivatada kuivatis, ahjus või praeahjus temperatuuril 90-100 °C, vältides nende kõrbemist. Õigesti kuivatatud kibuvitsamarjad on punakaspruuni või kollast värvi. Säilitatakse suletud purkides 2 aastat. Juured kaevatakse välja sügisel, pestakse külma veega puhtaks, lõigatakse tükkideks ja kuivatatakse katusealuses. Juurtes on rohkesti parkaineid, mistõttu neid tarvitatakse kootava vahendina põiepõletiku, neerukivide ja reumatismi raviks. Meditsiinis kasutatakse ka mitmete teiste kibuvitsaliikide marju. Eestis peamiselt hariliku kibuvitsa (Rosa vosagiaca) marju. Kogutakse ka kibuvitsaõisi, neid kuivatatakse harilikul viisil. Õielehetõmmis on hea naha toonusetõstja ja värskendaja. 20
Rahvajutu järgi olnud lossis selle valmimise ajal 99 tuba. Hilisemad ümberehitused ja rekonstrueerimised on seda arvu muutnud. Praegu arvatakse kõigi korruste ruume kokku 149. Ruumide kogupindala on üle 2500 m², hoone maht aga 18 300 m³. Katuste katmiseks kulus 1500 m² plekki. Suure saali põrandapindala on ligi 300 m², söögisaalil 125 m². Hoone peauks asub kolmelt poolt lahtise võlvitud katusealuse seinas, mille kohal paikneb vaatetorn. Katusealuses võib täheldada huvitavat efekti - seistes näoga katusealuse ühe samba suunas, siis seal sosistatu on selgelt kosta diagonaalis paikneva vastassamba juures. Peauksest sisendes satutakse suhteliselt tagasihoidliku suurusega, kuid kaunilt kujundatud vestibüüli, kust pääseb edasi peasaali, jahihalli või teisele korrusele. Esimesel korrusel paikneb suur saal. Eriti kaunis on hoone suur saal, kus gootikale lisandub mitmeid idamaa kujunduselemente.
Trepikäsipuu kõrgus astme pinnalt peab olema 1,0 m, lasteaias 0,7 m. Käsipuuu vaba kaugus seinast või kinnisest piirdest on min 4,5 cm. Iga tõstetud jalgtee, välistrepp, pandus peab olema piiratud kaitsepiirdega juhul, kui selle avatud külg paikneb maa- või muust ümbritsevast pinnast kõrgemal kui 0,3m. Optimaalsete andmiseks kasut valemit 2x astme kõrgus+ astme laius=660. Sellest tulenevalt soovitatakse välistrepi astme kõrguseks 120-130mm ja astme laiuseks 420-400mm. Katusealuses oleva välistrepi astme kõrgus võib olla max 160 ja mujal 130mm. Trepiastme laius peab olema vähemalt 300mm. Nõuded trepi astmete arvule- sirgel raudbetoon umbtrepil- korruse kõrgus 2800mm, tõusude arv on 8, siis astme kõrgus 175mm ja kui tõusude arv on 9 siis astme kõrgus on 155,6mm, astme laius 270 või 300 mm. KATUS JA KATUSEKATE Katusekate on maja viies ja kõige olulisem fassaad. Katus kaitseb hoonet ja selle konstrukts ilmastikumõjude (vesi lumi) eest ja mõjutab oluliselt
laius=660mm on valmistatud bituumeniga immutatud orgaanilistest kiududest kõrge Sellest tulenevalt soovitatakse välistrepi astme kõrgusteks 120- rõhu ja temperatuuri all.. Katuseplaate toodetakse kuues erinevas 130mm ja astme laius 420-440mm. Katusealuses oleva välistrepi värvitoonis.lisaks valmistatakse ka valgusplaate. astme kõrgus võib olla max 160mm ja mujal 130mm. Trepiastme Piir kaldse ja lameda katuse vahel on tinglik. Käesolevalt on Plaate on voirnalik kasutada leamadala kalde puhul (alates 5*). laius peab olema vähemalt 300mm. selleks piiriks võetud kalle 10 %, St. 10cm meetrile
Piparmünt õitseb juulist septembrini. Kuna piparmünt on hübriidtaim, saab teda paljundada vaid vegetatiivselt, so. juurikatükikeste või pistikute abil. Piparmündiõisi ja -lehti tarvitatakse juustu, salatite, suppide, liha-, käia- ja aedviljatoitude maitsestamiseks. Liigne kogus teeb aga toidu mõruks, piparmünti soovitatakse lisada keevale (kuumale) toidule. Ravimina kasutatakse ürti. Ladvaosi kogutakse õiepungade moodustumise ajal, kuivatatakse varjus, pööningul või mõnes muus katusealuses. Säilitatakse klaas- või puunõus 2 aastat. Piparmündipreparaatidel on rahustav, valuvaigistav, sapieritust ergutav, antiseptiline ja antitoksiline toime. Need lõdvestavad siseelundite silelihaseid ja suurendavad sapi nõristumist. Kõik eelmainitu toimub tänu mentoolile, kuna see võib reflektoorselt laiendada südame", kopsu- ja ajuveresooni. Mentooli lokaalsel tarvitamisel ahenevad perifeersed veresooned ja väheneb närvilõpmele tundlikkus (ka valu suhtes). Piparmünti kasutatakse