Välishammaste lõikamisel lattlõikuriga(tigufreesi, latt-tõukuruga) on 3 piirangut
1)jalgalõige tekib kui lõigatava ratta hammaste arv z
vahemiku (vaata joonis 1). 68 % 32 % xl xl xm x xm - u xm + u Joonis 1. Usaldusnivoo 68%. Usaldusnivoo tõstmiseks kasutatakse kattetegurit. Liitmääramatuse läbikorrutamisel katteteguriga k saadakse laiendmääramatus U: U = k uC . Kattetegur k sõltub mõõtetulemuste jaotusest ja soovitavast usaldusnivoost. Näide 3. Normaaljaotuse eeldusel on usaldusnivoo p = 90 % korral kattetegur k = 1,65. p = 95 % korral on kattetegur k = 1,96 ja usaldusnivoo p = 99 % korral k = 2,58. 12 Mõõtmisteooria alused 3. Mõõtetulemus kui juhuslik suurus
u A – määramatuse A tüüpi hinnang, mis saadakse mõõtmiste seeria(te) analüüsi teel stataistiliste meetoditega. u B – määramatuse B tüüpi hinnang, mis tugineb muudele infoallikatele, mitte aga mõõtetulemuste statistilisele analüüsile. (mõõteriista klassist tulenev) u c – liit(standard)määramatus, enamikel juhtudel u C = u A 2 u B 2 U – laiendamääramatus U=k(P)u C , kus k(P) on kattetegur, see tähendab arvtegur, mida kasutatakse liitstandardmääramatuse korrutustegurina laiendamääramatuse saamiseks usaldatavusega P. k=1, kui P=68% k=2, kui P=95% k=3, kui P=99% Katteteguri kasutamine eeldab teadmist määramatuse jaotuse kohta. Toodud katteteguri väärtused on kasutatavad normaaljaotuse korral! V tund:Praktiline töö – ristküliku mõõtmisel. VI tund: Mõõtetulemuste hajuvusgraafiku kujutame tunnis ja leiame ka: n
hammaste arvuga rataste lõikamisel tigufreesiga, mille pikkus pole piisav. Kvaliteedinäitajad Hambumise kvaliteedi kontrollarvutused geomeetrianäitajate alusel on järgmised: 1) sisselõigete puudumise kontroll, 2) interferentsi puudumise kontroll, 41 3) hamba normaalpaksuse kontroll lagipinnal, 4) katteteguri kontroll. Esimest kolme arvutust on käsitletud eespool. Kattetegur Profiilide hambumine algab joon. 61 näidatud pöörlemissuundade puhul hambumisjoonel N1-N2 asuvas ühiskontaktpunktis K1, kus vedava ratta 1 hamba jalg kontakteerub veetava ratta 2 hamba peaga (I asend joonisel 61). Rataste pööreldes liiguvad profiilide kontaktpunktid vedaval rattal hambapea, veetaval rattal aga hambajala poole. Ühispunktis K2 lõpeb kontakt (II asend joonisel 61). Ühe hambapaari kontakti kestel pööravad rattad end otskattenurga (1, 2) võrra.
Liitstandardmääramatus, mida tähistatakse u(y)-ga, määratakse kõigi mõõteülesandes osalevate suuruste xi standardmääramatuse u(xi) põhjal. 40. Laiendmääramatus Laiendmääramatus on parameeter, mis annab mõõtetulemuse ümber niisuguse vahemiku, et see sisaldab eeldatavasti suuremat osa mõõtesuurusele mõeldavalt omistavate väärtuste jaotusest. Laiendmääramatust tähistatakse tähega U ja saadakse liitstandardmääramaatuse u(y) korrutamisel katteteguriga k. U= k*u(y) 41. Kattetegur Kattetegur on arv, mida kasutatakse kui liitmääramatuse korrutistegurit, et saada laiendmääramatust. Katteteguri värtust valitakse vastavalt vahemiku (y-U) kuni (y+U) vajalikule usaldadavusele p. Tavaliselt jääb k arvväärtus vahemikku 2 ...3. Mõnede erirakenduste korral võib k väärtus jääda ka väljaspoole sedas vahemikku. 42. Jälgitavus Jälgitavus (metrioloogiaalses kirjanduses kasutatakse mõistet seostatus) on mõõtetulemuse või etaloni väärtuse omadus, mis
mille määramisega on tegemist, näiteks u(m) väljendab massi määramatust. u – määramatuse A tüüpi hinnang, mis saadakse mõõtmiste seeria(te) analüüsi teel stataistiliste meetoditega. u – määramatuse B tüüpi hinnang, mis tugineb muudele infoallikatele, mitte aga mõõtetulemuste statistilisele analüüsile. (mõõteriista klassist tulenev) u – liit(standard)määramatus, enamikel juhtudel u = U – laiendamääramatus U=k(P)u , kus k(P) on kattetegur, see tähendab arvtegur, mida kasutatakse liitstandardmääramatuse korrutustegurina laiendamääramatuse saamiseks usaldatavusega P. k=1, kui P=68% k=2, kui P=95% k=3, kui P=99% Katteteguri kasutamine eeldab teadmist määramatuse jaotuse kohta. Toodud katteteguri väärtused on kasutatavad normaaljaotuse korral! 3 Tund: Praktiline töö – mõõtmine. Mõõtetulemuste hajuvusgraafiku kujutamine. 1) Eksperimentaalse standardhälbe : s(x)= (on võrdne ruutjuurega
läbivajumine ning mitteparalleelsus või mitteristseis uENV on keskkonnast põhjustatud määramatus, mis on põhjustatud temperatuuri mõjust etalonile ja on arvutatav lineaarpaisumiskoefitsiendi määramatuse ning temperatuuri mõõtmise määramatuse alusel. uOBJ, tuleneb mõõdetava objekti iseärasusest, pinnakaredus, pinnarikked, pinnakõvadus jm. Laiendmääramatus U on arvutatav valemiga: U = k . u, kus k on kattetegur. Katteteguri k väärtus tuleb valida sõltuvalt konkreetsest tingimusest, soovitav on võimaluse korral kasutada k = 2. 23. MÕÕTEMÄÄRAMATUSE KOMPONENDID PIKKUSTE MÕÕTMISEL Mõõtemudel: LREAL=LMI+ KREAD+ KMET+ KENV+ KOBJ, kus: - LREAL on tõeline mõõtetulemus, - LMI on mõõtevahendi näit arvestades kalibreerimisel saadud parandit, - KREAD on parand lugemi võtmisest (ümmardamine ning parallaks), - KMET on parand meetodist, - KENV on parand keskkonnatingimustest,
f max f min 2 L(C h min C p ) 2 L(Ch min C p ) C h max K K2 C h min f max C h max C p Cp KK KK - kattetegur K K2 1 f min C h min C p Maht Sagedusala MHz pF …0,3 0,3…1,5 1,5…6,0 6,0…30 30… Ch max 450…700 250…500 150…250 5…150 20…50
varem laialdaselt kasutatud pöördkondensaatorid. Mahtuvusdioodi tüüpiline mahtuvuse sõltuvus pingest on toodud joonisel 5.3. Capacitance Diode JOONIS 5.3. ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk.30 Mahtuvusdioodide parameetrid on järgmised: 1. nimimahtuvus Ctot n on dioodi mahtuvus teatud väikesel vastupingel; 2. mahtuvuse kattetegur k = Ctot U1 / Ctot U2 väljendab nimimahtuvuse ja suurimale lubatavale vastupingele vastava minimaalse mahtuvuse suhet; 3. hüvetegur Q = Xc/ RK , kus Xc on mahtuvusdioodi reaktiivtakistus ja R kaotakistus; 4. mahtuvuse temperatuuritegur on mahtuvuse suhteline muutus temperatuuri muutu- misel 1 °C võrra. Photodiode 5.6. Fotodiood Fotodiood on pooljuhtdiood, mis on konstrueeritud nii, et on võimalik valguse
Mõõteprotsessi iseloomus Mõõteprotsessi võimekuse iseloomustamiseks kasutatakse tegureid Cg ja Cgk, mis ei ole aga standardiseeritud ning kasutusel on erinevaid määramisviise. Teiseks võimaluseks on kasutada mõõtemääramatust. Mõõtemääramatuse aluste ja arvutamise kohta on saavutatud üksmeel ning neid käsitletakse dokumendis "Guide to the Expression of Uncertainty in Measurement". Mõõtetulemus M on väljendatav kujul M, U, k, kus U on laiendmääramatus ning k kattetegur. Tootmisprotsessi kontrollimine mõõtevahendiga Kui tooteprotsessi kontrollitakse mõõteriistaga siis mõõtetulemus ei sisalda ainult tootepoolseid väärtusi. Sellele lisanduvad mõõteriistaga seotud ja põhjustatud hälbed. Nendest põhjustatud hajumine summaarse standardhälbena on leitav valemiga: so = s 2p + sm2 ,
annaabi.ee 
