rida vastu peatelge pea ristlõikes pea ristlõikes kuuetipulise tähe ristküliku kujuline kujuline Mais Vars puine ning võib kasvada kuni 6m kõrguseks (harilikult 2-2,5m). Õied on kahesugulised. Isasõisik e. sultan on pöörisõisik ning paikneb taime ladvas. Emasõisik e. tõlvik paikneb lehe kaenlas ning on kaetud rohkete kattelehtedega. Risttolmleja. Seemned kinnituvad tõlviku teljele vertikaalsete ridadena. Alamliigid: · hammasmais, · suhkrumais (krobeline, kiprunud; kasvab Eestis · kõvamais (proteiinirikas), hästi), · tärklismais,
Ravimisel kasutud nii pihlaka õisi, vilju, koort kui ka lehti. Pihlakas olnud ka üks koostisosa võimsast üheksavägise salvist, mis aidanud nõidade vastu, aga ravinud ka haavu. Harilik pärn Pärnaravimeid kasutatakse liigerutuvuse, krampide. külmetuse, maksa- ja neeruhaiguste, stenokardia, hüpertooniatõve ning kõigi selliste haiguste puhul, millega kaasneb hapniku-vaegus. Ravimitoormena kasuta- takse õisi (õisikuid) koos nahkjate kattelehtedega, teatud otstarbeks ka lehti. Harilik saar Rahvameditsiinis tarvitatakse koort, seemneid ja lehti. Noorte lehtede vann võib aidata näiteks liigese- la lihasevalu korral. Soovitatakse noori vilju isegi süüa. Nad on eelkõige vitamiin C allikaks. Söömiseks tuleks viljad esmalt marineerida. Harilik tamm Tõrudest tehakse ravitoimega kohvi. Ravimina on laiemalt levinud noorte tammede koor, millest tehakse kas pulbrit või keedist
URB nõrga rippuva või painduva peateljega õisik, millele kinnituvad raotud õied 134. lepa isasurvad 135. lepa emasurvad sageli on isas- ja emasõied koondunud eraldi urbadesse sarapuu 136. isasurvad 137. sarapuu emasõisik pungast väljaturritavate punaste emakasuudmetega TSÜAATIUM Eriline õisikutüüp piimalillelistel, mis meenutab üksikut õit. Keskel üks emasõis, mis on ümbritsetud väikeste isasõitega ja kaetud ühiste kattelehtedega 138. TÕLVIK 139. soovõhk Õisik, mille lihakale jämenenud teljele kinnituvad raotud õied tõlvõisiku alusel valge kandeleht SIGISIBUL õisikus või varre küljes arenev väike sibul, millest soodsates kasvutingimustes areneb uus taim 140. sigisibulad laugu õisikus 141. sigisibulad liilia varrel lehekaenaldes EOS EOSED on sammalde, sõnajalgade, koldade ja osjade üherakulised paljunemisvahendid 177. sõnajalgadel asuvad eosed eospesades e. sporangiumides lehtede
Mais *Kuulub kõrreliste sugukonda ja sarnaneb sorgoga *Maisi vars on püstine, tugev ja seest säsiga täitunud. Võib kasvada 0,5-6m pikkuseks. *Maisi taimel moodustuvad ka lisajuured, mida nimetatakse õhujuurteks, mis toestavad pikka maisi taime. *Lehed on laiad, lineaarsed ning võivad olla 1 m pikkused *Õisikud on kahekujulised: 1)isasõisik e. sultan 2)emasõisik e. tõlvik, mis paikneb lehe kaenlas. Tõlvik on kaetud rohkete kattelehtedega. *Mais on risttolmleja *Tõlvikud on mitmesuguse suuruse ja kujuga *Tõlvik koosneb teljest e. südamikust, mille külge kinnituvad vertikaalsete ridadena õied ehk seemned *Tõlviku sigimikul väga pikk, niitjas emakakael *Maisi perekonnas on 1 liigiline(seamais), esinevad alamliigid: 1)hammasmais 2) 3)tärklismais 4)suhkrumais 5)lõhenev mais(riisi- ja pärlimais) 6)vahamais 7)sõkalmais Hirss *kahte liiki: 1)harilik hirss 2)nuihirss
Tipuosas rohkem valgust saavad okkad kinnituvad võrsetele radiaalselt, läbilõikes on nad rombjad ja nende tipp on terav. Vähem valgust saavad okkad asuvad võra varjatud osades ebaselgelt kahes reas, on lamedamad, pehmemad ja rohelisemad. 1.1.5Isasõisikud ja emasõisikud Kuuse isasõisikud on 1,02,5 cm pikkused, moodustuvad eelmise aasta võrsete okaste vahele, on alguses ümarad ja punased, pärast tolmlemist ruljad ja kollakad, alusel ümbritsetud heleroheliste soomusjate kattelehtedega. Emasõisikud asetsevad eelmise aasta võrsete tipul, on silinderjad, püstised, helepunased või rohekad. 1.1.6Käbid ja seemned Noored kuusekäbid on violetsed või rohelised, valminult helepruunid või punakaspruunid, rippuvad, pikkus 1016 cm, läbimõõt 34 cm. Levila piirides väheneb käbide keskmine suurus põhja ja ida suunas, samuti on käbid väiksemad mägedes. Alpides, Karpaatides ja Juura mägedes kasvaval teisendil (var. acuminata) on aga kuni
5.10. Harilik pärn (Tilia cordata). Pärnaravimeil on higile-, sappi- ja kustajav, rögalahtistav, põletiku-, mikroobi- ja hüpoksia- vastane ning rahustav toime, need vähendavad vere voolavust ning normaliseerivad aine- vahetust. Pärnaravimeid kasutatakse liigerutuvuse, krampide. külmetuse, maksa- ja neeruhaiguste, stenokardia, hüpertooniatõve ning kõigi selliste haiguste puhul, millega kaasneb hapniku- vaegus. Ravimitoormena kasutatakse õisi (õisikuid) koos nahkjate kattelehtedega, teatud otstarbeks ka lehti. Õisi kogutakse õitsemise ajal -juulikuus. Kuna pärna õitsemisaeg kestab ilusa ilmaga 10 ning jaheda ilmaga 15 päeva, siis tuleb valida selline kogumisaeg, kui õied on äsja puhke- nud ja täiesti värsked. Hiljem kogutul ei ole ei raviomadusi ega ehedat pärnaõiemaitset. Samaväärseks droogiks on ka suurelehise pärna (Tilia platyphyllos) õied, mis puhkevad 7-15 päeva varem. Lehti kogutakse samadel tähtaegadel.
annaabi.ee 
