Lühiajalise võlgnevuse kattekordajad 1. Lüh.võlgnevuse üldine kattekordaja käibevara (maksevõime üldine tase - CR) = --------------------------------------------- lühiajalised kohustused 2. Likviidsuskordaja, kiire maksevalmiduse kordaja käibevara-varud- ettemaksed (likviidsussuhe, maksevõimekordaja) = ---------------------------------------
2008 2009 15,7 16,5 · Omakapitali kordaja: Näitajat nimetatakse ka: finantsvõimenduse kordaja. Omakapitali kordaja näitab finantsjuhtimise taset ehk kas firma juhid on oskuslikult osanud võõrkapitali hankimise võimalused ära kasutada. Selgub kui suure osa ettevõtte varade allikatest moodustab omakapital, ning kui suure osa lühiajalised ja pikaajalised kohustused. 2008 2009 -3,04 -14,50 · Intresside kattekordajad: Finantsanalüüs Intresside kattekordaja mõõdab ettevõtte võimet maksta ärikasumi arvelt intressikulusid.
oma arvete tasumisel. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja osas on välja kujunenud üldised hindamiskriteeriumid: > 1,60 hea 1,20 - 1,59 rahuldav 0,90 - 1,19 mitterahuldav < 0,90 nõrk · 2009. aasta lühiajalise võlgnevuse kattekordaja: · 2010. aasta lühiajalise võlgnevuse kattekordaja: · 2011. aasta lühiajalise võlgnevuse kattekordaja: · 2012. aasta lühiajalise võlgnevuse kattekordaja: ICT Support OÜ lühiajalise võlgnevuse kattekordajad on nelja aasta lõikes head. Veidi kehvemas seisus oli see 2009. aastal, kui näitaja oli 1,56, millest võib järeldada, et tol aastal võis olla veidi (kuid mitte märkimisväärselt) raskem oma lühiajalisi kohustusi täita. Samas 2010. ning 2012. aastal on näitaja hea. Kuid 2011. aastal oli näitaja 2,22, mis võis juba viidata sellele, et ettevõtte rahamahutused käibevaradesse olid liiga suured ning enda ressursse ei kasutatud piisavalt efektiivselt. 3
Lühiajalised väärtpaberid c. Lühiajalised nõuded d. Varud Esimene näitaja on puhas käibekapital. See ei ole suhtarv. Puhas käibekapital on summa, mille võrra käibevarade maksumus ületab lühiajalisi kohustusi. Puhas käibekapital = käibevarad - lühiajalised kohustused Mida suurem on puhas käibekapital, seda kõrgem on ettevõtte likviidsus ja ta suudab oma kohustused probleemideta täita. 2. Lühiajalise võlgnevuse kattekordajad - suhtarv. Näitab ettevõtte võimet katta lühiajalised kohustused. Lühiajaline kattekordaja = käibevarad/ lühiajalised kohustused Küllaltki üldistava iseloomuga. 3. Maksevõime kordaja - mis iseloomustab kiireloomuliste maksete tasumise võimet. Jätame välja vähemlikviidseid varasid Maksevõime kordaja = (raha + lühiajalised väärtpaberid + lühiajalised nõuded)/ lühiajalised kohustused 4
Finantskulu 2 966 2 008 1 897 Intresside kattekordaja -3,21 9,41 13,87 19 Tallinna Kaubamaja AS koguvara summa ületab koguvõlgnevust, mis teeb võlakordajaks vaadeldaval perioodil 0,5-0,6, mis on hea näitaja, pankroti korral suudab ettevõtte tasuda kõik oma võlad. Kapitaliseerituse kordaja on väga hea. Intresside kattekordajad on kahjumist väljudes ja kasumi kasvades oluliselt järjest paranenud tõustes -3,21-lt 13,87-le. 20 7. KOKKUVÕTE Tallinna Kaubamaja AS tegevusaastate 2009-2011 finantsanalüüsi põhjal saab järeldada, et ettevõtte on tõusuteel ning majandusraskustest väljunud. Aastal 2009 seisis ettevõte silmitsi käibemahtude olulise langusega ning tohutu hinnasurvega, mis pidurdasid ettevõttel kasumisse jõudmist. Ettevõte pidi tegema
14 Intresside kattekordaja = ärikasum / perioodi intressikulu 2006 2007 2008 Ärikasum 97 250 046 105 867 44 030 Intressikulu 2 150 298 8 652 17 835 Intressikulude kattekordaja 45.23 12.236 2.46874 See kordaja mõõdab ettevõime võimet maksta ärikasumi arvelt intresse. Kattekordajad näitavad kui mitu korda aastased sissetulekud katavad kohustusi, näiteks intresse ja makse. Kui kordaja väärtus on kõrge siis sel juhul pole ettevõttel raskusi intressikulude tasumisega. Kui kordaja väärtus on madal siis on see riskantne kreeditoridele. Kui kordaja väärtus pole kreeditoridele vastuvõetav, siis võib ettevõttel tekkida tõsiseid raskusi krediidi saamisel. Efektiivsuse hindamine Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja
Kreeditorid peaks jälgima, et firma juhid oleks võimalikult kõrgelt motiveeritud, näiteks et nende tulud sõltuks ettevõtte edukusest. Kapitaliseerituse kordaja = pikaajalised kohustused / (pikaajalised kohustused + omakapital ) Kordaja iseloomustab pikaajaliste kohustuste osatähtsust ettevõtte kogukapitalis. Intresside kattekordaja = ärikasum / perioodi intressikulu See kordaja mõõdab ettevõime võimet maksta ärikasumi arvelt intresse. Kattekordajad näitavad kui mitu korda aastased sissetulekud katavad kohustusi, näiteks intresse ja makse. Kui kordaja väärtus on kõrge siis sel juhul pole ettevõttel raskusi intressikulude tasumisega. Kui kordaja väärtus on madal siis on see riskantne kreeditoridele. Kui kordaja väärtus pole kreeditoridele vastuvõetav, siis võib ettevõttel tekkida tõsiseid raskusi krediidi saamisel. Rahavoo üldine kattakordaja ehk fikseeritud kulude kattekordaja = ( ärikasum +
Pikaajal. kreeditorid soovivad minim. riske. Neid huvitab nii firma finantsseisund ja kapitali strukt. kui ka võime genereerida raha põhitegevusest. Pikaajal. kreeditore huvitavad näitajad: · võõrkapitali osatähts. kogukapitalis (võlakordaja), · omandikordisti ja omakapitali võlasiduvus, · pikaajal. kohustuste osat. pikaajal. kapitalis, · intressikulude kattekordaja, · vältimatute maksete kattekordaja, · kassapõhised kattekordajad (võlgade, finantseerimisteg. tulenev. kohustusl. maksete ja intressi- maksete rahakate). Pikaajal. kreeditorid peaksid huvituma ka firma lühivõlgade tasumisvõimest (sellest sõltub intres- side õigeaegne laekum.) ja rentaablusnäitajate dünaamikast. Likviidsus - isel. e/v võimet muuta e/v varad maksevahendeiks, et tasuda kaupade ja teenuste eest. Kõige likviidsem vara on raha ja selle ekvivalendid. Teiste varade likviidsus sõltub sellest, millise ajakuluga ja kergusega suudet