Puhtale, rasvavabale mikroskoobi alusklaasile (esemeklaasile) kantakse steriilse külviaasa või pipetiga veidi steriilset lahjendusvett (füsioloogilist lahust), millesse suspendeeritakse uuritavat mikroorganismide kultuuri. Pärmide ning bakterite vaatlemisel segatakse uuritav biomass hoolikalt lahjendusveega, hallituste uurimisel kantakse lahjendusvette ettevaatlikult veidi hüüfe ning eoskandjaid, püüdes viimaseid mitte vigastada. Suspensioon kaetakse õhumulle vältides katteklaasiga. Vedelsöötmetest pärinevate preparaatide uurimisel pole vaja lahjendusvett lisada. Biomassi sisaldav vedelikutilk kaetakse ettevaatlikult, õhumulle vältides, katteklaasiga. NB! Preparaate tuleb mikroskopeerida võimalikult kohe, kuna vedelik kuivab kiiresti. Ripptilk Kasutatakse spetsiaalseid süvendiga esemeklaase. Katteklaasile kantakse tilgake rakususpensiooni. Esemeklaasi süvend kaetakse katteklaasiga, püüdes uuritavat vedelikutilka
Loksutan kuni ained on enam-vähem lahustunud (lõpuni ei lahustunud), hoian kuumas veevannis täpselt 40 minutit aeg-ajalt loksutades (kuni osasoonide tekimiseni). Peale keetmist panen jäävanni jahtuma 25- ks minutiks. Moodustunus osasoonide kristallide kuju tehakse kindlaks mikroskoobis. Selleks kantakse preparaadiklaasile üks tilk osasooni suspensiooni, liigne vedelik eemaldatakse filterpaberi tükikese abil ja kristallid kaetakse ettevaatlikult (mitte tugevalt surudes!) katteklaasiga. Valmistatud osasooni preparaate vaadeldakse suurendusega 15 x 8 või 15 x 20 ja joonistatakse üles kristallide kuju. Glüloosi osasoonid on nagu tumedad kõrred, üsna pikad sealjuures. Laktoosi osasoonid meenutavad veidi väikese lapse joonistatud lilli, need on ümmargused ja kollakad, mitte eriti pikad läbimõõdult (võrreldes glükoosi osasoonidega). Glükoosi osasooni välimus langeb kindlasti kokku kirjanduses oleva infoga, laktoosi oma on aga veidi teistsugune. Võib-olla on
molekul keerdus joodi molekuli ümber. B. Töö teoreetilised alused: Töö eesmärgiks oli vaadelda, kirjeldada ja joonistada tärklise ja joodi lahust põhimõttel, et tärkliseterade värvuse ja suuruse tõttu on nad mikroskoobis hõlpsamini vaadeldavad, mis võimaldab kindlaks teha taime, millest tärklis pärineb. Töö käik: 1) Kandsin mikroskoobi alusklaasile tärklise proovid ja lisasin tilga lahjendatud helekollast joodilahust. 2) Katsin preparaadid katteklaasiga ja vaatlesin preparaati mikroskoopides suurusega 15 x 8. Tulemused: 1. Preparaat K: Kartuli tärklise molekulid on suured. Marika Treiman, 134944YAGB ,,1.Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega" 2. Preparaat M: Maisi tärklise molekulid on väikesed.
tingimustes. Hallitusseente paljunemine on põhiline tunnus, mille alusel nad jaotatakse gruppidesse. Kui eoseid pole veel tekkinud, pole ainult mütseeli järgi hallitusseeni võimalik määrata. Parem on uurida hallitusseene noort kultuuri kuni eosed pole veel pudenenud. Mikroskopeerimiseks võetakse ettevaatlikult külviaasaga materjali hallituskoloonia pinnalt, pannakse esemeklaasi asetatud veetilka, kaetakse katteklaasiga ning vaadatakse kuiv või immersioonsüsteemil suurte suurendustega. Eoste loomulik asend mikroskoopimisel on rikutud, kuid tavaliselt õnnestub preparaadis leida kohti, kus on näha koniidikandja ehitus, koniidi kuju jms. Tuntumateks hallitusseenteks on Aspergillus`e ja Penicillium`i perekonda kuuluvad liigid, kes kuuluvad kottseente hõimkonda. Aspergillusè liigid paljunevad mittesuguliselt koniididega. Nendel on vaheseintega
1. Histoloogiliste preparaatide valmistamise põhietapid 1. Materjali võtmine 2. Fikseerimine – säilitatakse koed võimalikult elupuhusena 3. Veetustamine 4. Sisestamine – materjal muutub kõvemaks 5. Lõikamine mikrotoomil 6. Värvimine –nt hematoksüliin-eosiin (HE), H värvib raku tuuma ja E raku tsütoplasma. 7. Sulundamine - värvitud preparaadile lisatakse palsamit ja kaetakse katteklaasiga. Sulundamine kaitseb rakulist materjali kuivamis-artefaktide ja kokkutõmbumise eest, muudab värvingu selgeks. 2. Raku mõiste, üldine ehitus Rakk (cellula) on väikseim üksus, millel on kõik elu tunnused. Rakku ümbritseb rakumembraan, mille põhilipiidid (fosfolipiidid) moodustavad fosfolipiidse kaksikihi. Lisaks lipiididele esineb veel valke, süsivesikuid, kolesterooli. Raku elussisu (va rakutuum) on tsütoplasma, kus asuvad kõik raku organellid. Kahekordse membraaniga organellid
Kui osasoonid on hakanud juba moodustuma, pole vaja segu enam loksutada. Katse korrektsel läbiviimisel moodustuvad katseklaasides vastavate suhkrute osasoonid, mis lahusest välja kristalluvad. Moodustunud osasoonide kristallide kuju tehakse kindlaks mikroskoobis. Selleks kantakse preparaadiklaasile üks tilk osasooni suspensiooni, liigne vedelik eemaldatakse filterpaberi tükikese abil ja kristallid kaetakse ettevaatlikult (mitte tugevalt surudes!) katteklaasiga. Valmistatud osasooni preparaate vaadeldakse suurendusega 15 x 8 või 15 x 20 ja joonistatakse üles kristallide kuju. Kirjeldatakse uuritud suhkrute osasoonide erinevusi kristallide kuju, suuruse ja orientatsiooni aspektist. Saadud tulemust võrreldakse kirjanduses toodud erinevate suhkrute osasoonide kristallide kujuga. 1.2.3 Hõbepeegli reaktsioon Taandavate suhkrute molekulides sisalduv aldehüüdrühm (tsüklilise vormi puhul pool-
siledapinnalised. Mikrokoniidid puuduvad perekonna Epidermophyton seentel. Et saada hästivaadeldavat preparaati, võib kasutada kleeplinti. Väike tükk läbipaistvat jäika kleeplinti surutakse pintsettide abil õrnalt vastu kolooniat. Seejärel tõstetakse kleeplint, mille külge on ühe kihina kleepunud seene eosed, mikroskopeerimislahusesse (Amman’i lahus, 3% KOH, laktofenool-puuvillasinise lahus) ja kaetakse katteklaasiga. ISOLEERIMINE.Dermatofüüte samastatakse koloonia ja mikromorfoloogiliste tunnuste alusel. Sageli ei ole tüve isoleerimine vajalik, iseloomulikud mikroskoopilised tunnused ilmnevad juba esmaskülviks kasutatud söötmel. Selektiivne sööde dermatofüütidele on Dermatophyte Test Medium (DTM), millel enamik baktereid ja saprofüüte ei kasva. Dermatofüütide esmaskülve inkubeeritakse temperatuuril 28–32 °C kuni 21 päeva. . Liigi määramisel võib abiks olla teave
annaabi.ee 
