Imetajad 1. Imetajate tunnused Nad on püsisoojased; neil on pealis-, alus- ja kattekarv; higi- ja rasunäärmed; väliskõrv kõrvalestaga; piimanäärmed ja nisad; tugev keha. 2. Imetajate välimus (hundikoer) Tugev keha; jässakas kael; väike pea; silmad lähestikku; ninasõõrmed avanevad koonu tipul; liikuvad kõrvad; tugevad jäsemed; pikk saba; keha katavad karvad. 3. Imetajate välimus seotud tema eluviisiga Maapinnal elavad loomad: jäsemed suunatud otse alla; varbaid kaitsevad küünised, küüned, sõrad või kabjad. Vees elavad loomad: voolujooneline keha; sile
Koerad ajavad regulaarselt karva ning uuendavad karvkatet. Kõige aktiivsem karvavahetus leiab aset kevadel, mil paksu talvekasukat enam ei vajata. Ja uuesti sügisel, mil õhem suvine karvkate vahetakse välja pikema ja tihedama talverüü vastu.[16] Karvkatte struktuur on koeratõugudel erinev. Näiteks basenji on kohanenud soojema kliimaga ja kaotanud aluskarva, milleks enam vajadust ei ole.[17] · Sagedamini esinevad karvastiku tüübid : Karm k. - tugev ja kare kattekarv, sageli koos hea aluskarvaga (foksterjer, soti hirvekoer); Kähar k. - väikesed ja kõvade või suurte ja õhuliste kihatatega karvastik (bichon (bichon frisé)); Lühike/sile k. - lühike ja tiheda kattekarvaga k.,koos aluskarvaga või ilma; Pikk k. - küllalt pikk, mitmesuguse struktuuriga esinev kattekarv, koos aluskarvaga ja ilma.[18] · Paljusid tõuge esineb mitmes värvivarjandis. Mõne tõu puhul on
.....5 4.3Haistmine............................................................................................................................6 5.Kasutatud kirjandus..................................................................................................................6 1. Koer 1.1 Välimus Koertel on 2 kasukat, mis koosneb pikemast pealiskarvast, mis kaitseb teda ja aluskarvast, mis on hästi pehme. Esinevad vahest erinevad karvastiku tüübid on karm, mis on kare ja tugev kattekarv sageli esineb śoti hirvekoeral. On olemas ka lühikese ja sileda karvaga see on tihe ja lühike. (http://et.wikipedia.org/wiki/Koer). Metsikutel koertel on piklik koonu ja kõrvad on kikkis. Kõikidel koertel on hambarida ühesugune ning lõuad on sirged. Saba on koertel väga vajalik, sest see aitab hästi tasakaalu hoida ja tunnete vahendamiseks teiste koertega. (Clutton- Brock Koer) 1.2 Toitumine Koer sööb liha, juurvilja, leiba ja teisi toite
Ta pea on kuivetu ja pealt vaadates kiilukujuline. Ta silmad on ovaalsed, keskmise suurusega, pruunid või tumepruunid ja vaatavad veidi kõõrdi. Hambad on tal hästi arenenud ja tugevad. Rõngassaba kannab koer seljal või vastu puusa surutuna. Lääne-siberi laika Koer on keskmist ja üle keskmise kasvu, tugevkuiva kehaehitusega. Iseloomult on ta tasakaalukas, liikuv, usaldav ja hea orienteerumisvõimega. Inimeste vastu ei ole kuri, kuid mõnedel koertel esineb väga tugev kaitserefleks. Kattekarv on sirge ja jäik. Keskmise suurusega ovaalsed silmad vaatavad tugevasti kõõrdi ja asetsevad silmakoopas sügavamal kui teistel laikatõugudel. Rõngas- või sirpsaba kannab koer seljal otse või natuke kere teljest kõrval, kuid see peab puudutama selga. Vene-euroopa laika Iseloomult on vene euroopa laika tasakaalukas, elav, hästi arenenud orienteerumisvõimega. Inimeste vastu ei ole kuri. Ta on keskmist kasvu
pealiskarvast. Koerad ajavad regulaarselt karva ning uuendavad karvkatet. Kõige aktiivsem karvavahetus leiab aset kevadel, mil paksu talvekasukat enam ei vajata. Ja uuesti sügisel, mil õhem suvine karvkate vahetakse välja pikema ja tihedama talverüü vastu. Karvkatte struktuur on koeratõugudel erinev. Näiteks basenji on kohanenud soojema kliimaga ja kaotanud aluskarva, milleks enam vajadust ei ole. Sagedamini esinevad karvastiku tüübid : Karm k. - tugev ja kare kattekarv, sageli koos hea aluskarvaga (foksterjer, soti hirvekoer); Kähar k. - väikesed ja kõvade või suurte ja õhuliste kihatatega karvastik (bichon (bichon frisé)); Lühike/sile k. - lühike ja tiheda kattekarvaga k.,koos aluskarvaga või ilma; Pikk k. - küllalt pikk, mitmesuguse struktuuriga esinev kattekarv, koos aluskarvaga ja ilma.(1) Paljusid tõuge esineb mitmes värvivarjandis. Mõne tõu puhul on värvilaikudel praktiline
viimane sabalüli kuni kannaliigeseni. Karv on jäme, sirge ja tihe, kuid ilma vimplit moodustamata. LIIKUMINE : Jõuline, mahukas, võimsa esisammu ja tagatõukega. Tagajalad liiguvad samal joonel esijalgadega, seejuures jääb selg tugevaks, kindlaks ja horisontaalseks. -5- KARV : Karvkate on kahekihiline. Alusvill on paks, pehme, tihe ja kattekarvast lühem. Kattekarv on sirge, kare/jäik ja veidi kerest eemalehoiduv. Peas, jalgade alumistel osadel ja kõrvadel on karv lühem. Turjal ja laudjal on karva pikkus ligikaudu 5 cm ning seega ka veidi pikem kui ülejäänud kerel, peale saba, kus karv on kõige pikem ja kõige lopsakam. VÄRVUS : Kõik värvid nagu punane, liivakarva, valge jne on lubatud, kaasa arvatud vöödiline ja laiguline. Värvid on säravad ja
Kuzjakin, Naumov, Novikov, Rogatseva, Tomilin, Vtorov, 1987). Karvkate on saarmal pruun kuni mustjaspruun, kurgu- ja kõhualune valkjashall kuni hõbedaselt valge. Pojad sünnivad vesihallina, ent värvus muutub peagi, nii et kuuvanuselt saavad loomad juba liigiomase värvitooni ning pooleaastaselt sarnanevad igati oma vanematega. Kasukas on saarmal veeloomadele iseloomulikult tihe: koosneb alus- ja kattekarvastikust (Laanetu, 2007). Kattekarv on hästi jämeda ohkega, läikiv, aluskarv väga pehme ja erakordselt tihe, mis peaaegu üldse ei märgu. Karvavahetus toimub kevadel ja suvel pikkamööda. Talve- ja suvekarva vahel erilist erinevust ei esine: suvekarv on 4 talvekarvast vaid pisut lühem ja hõredam. Noortel saarmastel on kattekarv peenema ja pehmema ohkega, aluskarv hõredam (Laanetu, Veenpere, 1971).
kasutusvimalusi. Korrektsed keha mtsuhted ja nurgad tagavad maadligi hoiduva liikumisviisi, mis loob pildi väsimatust edasiminekust. Ettepoole lükatud pea ja veidi tstetud saba aitavad ühtlaselt ja rahulikult traavival koeral moodustada krvatippudest üle turja ja selja kuni sabaotsani välja sujuvalt kaarduva sirge seljajoone. Nahk Nahk on(ldvalt) sobiv, kuid ilma voltideta. Saksa lambakoera korrektne karvkate koosneb välis- ja aluskarvast. Kattekarv peab olema vimalikult tihe, sirge, kare ja tihedalt liibuv. Peas ja krvade sisekljel, jäsemete esiküljel, käppadel ja varvastel on karv lühike, kaelae veidi pikem ja rikkaliku karvaga. Jäsemete tagaküljel on karv pikem randme ja kannani, reitel on mdukad püksid. Värvus on must korrapärase punakaspruunide, pruunide, kollaste kuni helehallide piiretega, ühevärviline must, tumeda varjundiga hall, musta sadula ja maskiga. Mitte
annaabi.ee 
