lagi toetub pikisuunalistele puitfermidele, tiigipoolne sein on üleni klaasist. 14. 3 Keskses vestibüülis asub moodne ainudisainiga mööbli ja kaminaga puhkenurk. Teisele korrusel viib lahtine trepp. Teiselt korruselt pääseb välikaminaga katuseterassile. Kurtnast kujunes näidisehitis, mida käidi uudistamas nii kaugemalt kui lähemalt. · Kurtna linnukasvatuse katsejaama peahoone eest Nõukogude Eesti preemia 1967. Lisaks väga heale arhitektuurile on Pormeister teinud veel 1970.-80. aastate üldilmesse sulanduvaid kaupluse-, söökla- ja adminhooneid ja tema töö põhiosa kümneid ja kümneid haljastus ja planeerimisprojekte. 15. 1968-1971 Viiratsi keskusehoone Äärmiselt lakooniline hoone on osaliselt kunagise mõisahoone rekonstruktsioon. Säilitati võlvitud tellislaega maakividest soklikorrus, esimese korruse välisseinad ja sisekandeseinad.
T. Lagerholmsi raamatut “Villabyggnader och egna hem” (“Elumajad ja omad kodud”). Punast rootsi Falu värvi maja fassaadi jaoks saatsid sugulased Rootsist. Maja kaunistati suure klaasist verandaga, mis meenutas Blumbergshofi mõisa verandat. Seejärel võis pere kasvama hakata – üheaastase vahega sündisid tütred Barbro ja Inga Britta (Bitti). Arved tegeles aktiivselt sisulise uurimistööga ning juba 1910. aastal kaardistati ja looditi tema juhtimisel katsejaama maa-ala, kaevati esimesed magistraalkraavid, raadati 2,5 ha madalsood, ehitati 2 ha drenaaži, valmis elamu juhataja ja külaliste majutamiseks, alustati turbalasundi sondeerimist ja tee-ehitust tookordse Piibe maanteeni. 1911. aasta 1. juulil alustati ilmavaatlustega Tooma künkale rajatud meteoroloogiaväljakul. Täpselt aasta möödudes korraldati Toomal esimesed kolmepäevased sookultuuri kursused, millest võttis osa 25 kuulajat. 1914. aastal
Geneetilise mullateaduse sünd Venemaa 1870ndad V.V. Dokutšajev (1846-1903) – õpetus mullatekketeguritest P.A. Kostõtšev (1845-1895) – agronoomiline mullateadus N.M. Sibirtsev (1860-1900) – esimene geneetilise mullateaduse õpik Edmund Ruffin (1832) - avaldas raamatu “An Essay on Calcareous Manures” Eestis Johann Krause (1806) - hakkas TÜs õpetama mullateadust. Johann Friedrich Schmalz (1829) - rajas Vana-Kuuste katsejaama(I Venemaa katsejaam); hakkas lugema agrokeemia kursust Anton Nõmmik (1919) – hakati TÜ-s õpetama eesti keeles, lõi mullateaduse kateedri, TÜ mullateaduste agrokeemia kateedri I juhataja Osvald Hallik (1944) – mulla kateedri juhataja, jätkas peale sõda Nõmmiku tööd; tema poolt on kasutusele võetud happeliste muldade lupjamine Loit Reintam (1965) – ÜMS asepresident; ETA akadeemik; Eestimaa muldade isa 1991-1992 -2 õppetooli (professorid L.Reintam ja R.Kõlli)
süsteem, asutati jõudluspärilikkuse katsejaamad seemenduspullide hindamiseks ja töötati välja suurtootmisele sobiv veiste pidamissüsteem. Oli eesti punase veisetõu aretuse juht Eestis. Professor Leo Vaher (1921...1981) asutas ELVI-s verefaktorite uurimise labori 1958.a. ning alustas 1964 piimaveiste jõudlusandmete töötlemist elektronarvutil. Põllumajandusdoktor, professor Elmar Liik (1895...1975) rajas Tartu Ülikooli juurde väikelooma- ja linnukasvatuse katsejaama 1937.a. Tema uurimistöö haaras seakasvatust ja lambavilla kvaliteeti. Põllumajandusdoktor Vambola Laanmäe (1916) asutas sigade kontrollnuuma katsejaama Kehtnasse 1958 ja täiendas tõusigade hindamise metoodikat. Edgar Keevallik (1908...1985) alustas veiste kunstliku seemendamisega Kuusiku katsejaamas 1938.a. ja oli 1941...1971 Vändra (praeguse nimega Piistaoja) veisekasvatuse katsejaama direktor, kus kujundas eesti mustakirju parima tõukarja
Geneetilise mullateaduse sünd Venemaa 1870ndad V.V. Dokutsajev (1846-1903) õpetus mullatekketeguritest P.A. Kostõtsev (1845-1895) agronoomiline mullateadus N.M. Sibirtsev (1860-1900) esimene geneetilise mullateaduse õpik Edmund Ruffin (1832) - avaldas raamatu "An Essay on Calcareous Manures" Eestis Johann Krause (1806) - hakkas TÜs õpetama mullateadust. Johann Friedrich Schmalz (1829) - rajas Vana-Kuuste katsejaama(I Venemaa katsejaam); hakkas lugema agrokeemia kursust Anton Nõmmik (1919) hakati TÜ-s õpetama eesti keeles, lõi mullateaduse kateedri, TÜ mullateaduste agrokeemia kateedri I juhataja Osvald Hallik (1944) mulla kateedri juhataja, jätkas peale sõda Nõmmiku tööd; tema poolt on kasutusele võetud happeliste muldade lupjamine Loit Reintam (1965) ÜMS asepresident; ETA akadeemik; Eestimaa muldade isa 1991-1992 -2 õppetooli (professorid L.Reintam ja R.Kõlli)
Modernism oli osalt eestiaegse funktsionalismi taaselustus, seda varemalt kasutanud arhitektide poolt või nn. uus ameerikalik rahvusvaheline stiil ning skandinaavia pärane orgaaniline stiil. Esimene headeks näideteks Tallinna Laululava, Kino ,,Kosmos", Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee hoone, Eesti Raadio maja ja ,,Viru" hotell. Orgaanilise stiili madalad klaasaknad paistavad silma näiteks Tallinna Lillepaviljonis, Kurtna Linnukasvatuse Katsejaama keskus, Rannamõisa kohvik ,,Merepiiga" ja selle sarnased. 1959 alustati vabaplaneeringuga elamurajooni ehitust Mustamäel, mille puhul avastati aastaks 1962 ,et sellist igavat elukeskkonda tuleks ilmestada näiteks maalidega majaotstel. ,,Kunstide sünteesil" mõju oli Liidupoliitikale omaselt tagasilöögiga. Kuna heakskiidetud arhitektuur oli stiililt moderne, pidi moderne olema ka sünteesitav kujutav kunst. Mart Port kirjutas
1900). Ühing edendas põllu ja metsataimede seemnekasvatust ja korraldas seemnemüüki sise ning välismaal. 1908. aastal asutas ta Balti Seemnekasvatuse Ühingu algatusel ja Vene põllutööministeeriumi abiga Tartu lähedal Nõmmiku talus sordiaretusjaama, mida ta juhtis selle tegevuse lõpuni 1917. aastal. Seal aretas ja katsetas ta külmakindlaid rohu ja viljasorte. EAA, f. 2059, n .1, s. 2344 Harald von Rathlefi aruanne Nõmmiku katsejaama tegevusest 1909. aastal (äratrükk Balti Seemnekasvatuse Ühingu väljaandest Mitteilungen und Publicationen). EAA, f. 3239, n. 1, s. 8, l. 19 Harald von Rathlefi 5. detsembri 1917 kiri Balti Seemnekasvatuse Ühingu nõukogule Kirjas annab H. v. Rathlef teada, et sõja ajal on jaama tegevus katkenud ning, et ta on Nõmmiku talu maha müünud ja ostnud sordiaretuse jaoks Volmarist 20 versta (13 km) kaugusel asuva Mazbrengui (Klein
välismaa seakasvatajte kogemusi. 30 Aktiivsemaks seakasvatusküsimuste valgustajaks oli ESS sekretär Jakob Velitar. Hakkas kujunema rahvuslik seakasvatajate kaader. 1926 a lõpetas TÜ põllumajandusosakonna Elmar Liik (alsutas 1928 a TÜ-s õppejõuna) Seakasvatusealane uurimustöö intensiivsus pärast Kuremaa katsejaama asutamist. Selle juhataja oli Leopold Voltri. 1937 a alustas tegevust TÜ põllumajandusteaduskonna Raadi väikeloomas- ja linnukasvatuse katsejaam 1948 Suurt Valget Tõugu Sigade Tõulava 1951 Eesti Lontkõrvalist Tõugu Sigade Riiklik Tõulava 1957. a Kehtna Seakasvatuse Kontrollkatsejaam 1991 likvideeriti Eestis riiklikud tõulavad ja moodustati Eesti Suurt Valget Tõugu Sigade Aretusõhistu ja Eesti Peekoni Tõugu Sigade Aretuskesksu
annaabi.ee 
