V: ei saa. 92. Kuidas jaguneb aprioorne teadmine? V: loogiline teadmine ja konvensionaalne kokkuleppeline. 93. mille pooles erineb argiteadmine teaduslikust teadmisest? V: argiteadmine ei ole süstematiseeritud ja neid on raske ümber lükata. 94. Kust pärinevad teadmised, millest saab teadmine sisu ja materjali, millest aga vormi? V: Mõistusest ja kogemustest. Tuleb kogemustest, vormi annab mõistus. 95. Millisel meetodil tegutsevad teadlased uue avastamisel? V: katseeksitusmeetodil 96. Mida kujutavad teooriad? V: otsekui võrgud, millega püütakse kinni see, mida tahame teada ja ära seletada. 97. Mis vahe on valetamisel, tõe varjamisel ja eksimisel? V: valetamisel me teame tõde, aga valetame, tõe varjamisel puhul vaikime, eksimisel puhul arvame teadvat aga tegelikult ei tea. 98. Mida väidab kõlbluse reegel? V: mida sa endale leiad hea olevat, see soovi ka teistele. 99. mis on verifitseerimine ja falsifitseerimine? V: vastavuse kindlaks tegemine
;loogiline e mõistuspärane 35.Mille poolest erineb argiteadmine teaduslikust teadmisest? Teaduslik teadmine põhineb faktidel, mitte väljamõeldistel, tehakse erapooletuid järeldusi vaatlusandmetest, kontrollitakse igat hüpoteesi katsete kaudu jne. 36.Kus pärinevad teadmised, millelt saab(Kanti põhjal) teadmine sisu ja materjali, millelt aga vormi? Teadmised pärinevad tunnetustest, mõistusest. 37.Millisel meetodil tegutsevad teadlased uue avastamisel? Katseeksitusmeetodil, kogemuste sisu 38.Mida kujutavad teooriad? Teooria all mõistetakse süstemaatilist seost, kus teatud asjaolude kogumile antakse hinnang või otsus. Otsus ilmneb teoreemi, õppelause vormis, mis on sellele eelnevate otsuste/hinnangute loogiline järeldus. 39.Mis on vahe valetamisel, tõevarjamisel ja eksimisel? Valetamisel muudetakse fakte, tõevarjamisel varjatakse fakte ja eksimisel ei teata tõeseid fakte. 40.Mida väidab kõlbluse kuldreegel?
33. Inimkonna eksistentsil ei saa mõte puududa, kui individuaalsel inimelul on sügav mõte. 34. loogiline ja konventsionaalne e kokkuleppeline 35. Argiteadmise erinevus teaduslikust teadmisest: argiteadmine ei ole täpselt väljendatud, ei ole süstematiseeritud ja seda on raske kummutada, sest see ei ole täpne. 36. Teadmised pärinevad mõistusest ja kogemustest. Teadmine saab sisu ja materjali kogemustelt ning vormi mõistuselt. 37. Teadlased tegutsevad katseeksitusmeetodil. 38. Teooriad on võrgud, mis püüavad kinni selle, mida püüame teadvustada ja ära seletada. 39. Valetamisel esitame sihikindlalt valesid väiteid. Tõe varjamise korral ei räägi me tõde välja, kuigi me seda teame. Eksides me arvame, et teame, aga tegelikult ei tea. 40. Kõlbluse kuldreegel- ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks. Soovi teistele seda, mida sa tahaksid ka endale. 41. Verifitseerimine- Väite tõele vastavuse kinnitamine.
6 * 14421000 + ( 2700 / 6 ) 7.63 + ( 22700 / 6 ) ( 7.6 – 5 )3 + ( 4000 / 24 ) ( 7.6 - 2.5 )4 - ( 4000 / 24 ) ( 7.6 – 5 )4 10 v * 14421000 = 62910.2 + 197539.2 + 66495.9 + 112753.4 - 7616.3 v = 0.0299 m = 30 mm 9. Tala tugedevahelise osa suurima läbipainde asukoht ning läbipaine . sellel kohal vmax See määratakse katseeksitusmeetodil. Koht, kus asub tugedevaheline suurim läbipaine on ϕ =0 ehk ϕEI=0. X peab asuma vahemikus 0 kuni 5 m Arvutuseks kasutatav võrrand: 0 * 14421000 = - 12552.08 + 1350 x2 + 11350 ( x – 5 )2 H ( x – 5 ) + 666.7 ( x - 2.5 )3 H ( x - 2.5 ) - 666.7 ( x - 5 )3 H ( x - 5 ) 1) Kui x = 4 - 12552.08 + 21600 + 2250.1 = 11298.02 2) Kui x = 3 - 12552.08 + 12150 + 83.3 = - 318.78 4) Kui x = 3.1 - 12552.08 + 12973
1. Agraarajastu põllumajandus Toiduks kasutatakse vaid looduses leiduvat. Elati väikeste kogukondadena, läbiti toiduotsinguks pikki vahemaid. Suuri toidutagavarasid ei kogutud. Tänapäeval leidub üksikuid korilaste hõime kõige enam mahajäänud piirkondades Lõuna-Ameerikas Amazonase vihmametsades, Aafrikas ja Aasias. 10 000 aastat tagasi hakati toidu saamiseks kodustama loomi ja harima põldu. Sobivad taime- ja loomaliigid leiti pika aja jooksul katseeksitusmeetodil. Hiljem hakati põlluharimisel kasutama loomi ja väetist (loomasõnnikut). Taime ja loomakasvatus võimaldas üle minna paiksele eluviisile. Põlispõllunduse arenenedes ja toidutagavarade tekkides hakkasid maad hõivama jõukad pered, tekkis maaomand ja põllumajanduses kujunes mõisasüsteem. Kõige tüüpilisem: talupojad kasutasid mõisnike maad ja maksid toodangu näol renti, harisid ise maad jne.. Mõisnik müüs osa saadustest turul. Talupoeg otsustas ise, mida toota, kuid tal polnud
( ) P(A) = ( ) Põhimõtteline erinevus: klassikaline: P(A) = 0 => A = ∅; geomeetriline P(A) = 0 ≠> A = ∅. 5. Teoreetiline ja statistiline tõenäosus. Nende vaheline seos tuginedes Suurte Arvude Seadusele ( ) Teoreetiline – tõenäosust P*(A) nimetatakse sündmuse A teoreetiliseks tõenäosuseks, kui lim | ( )| = 0 Statistiline – põhineb katseeksitusmeetodil. Katsetame n korda sündmuse A toimumist. Õnnestugu katse k(n) ≤ n korda. ( ) P(A) = Suurte arvude seadus. Katsetame n korda sõltumatult sündmust A. Olgu k(n) ≤ n õnnestunud katsed ja P*(A) ( ) ( ) sündmuse A teoreetiline tõenäosus. Siis ( ) > 0: lim ( | ( )| < ) = 1 Suurtearvude seadus
geomeetriline P(A) = 0 ≠> A = ∅. 4. Teoreetiline ja statistiline tõenäosus. Nende vaheline seos tuginedes Suurte Arvude Seadusele Teoreetiline – tõenäosust P*(A) nimetatakse sündmuse A teoreetiliseks tõenäosuseks, kui lim | n →∞ k (n) n | −P¿ ( A ) =0 Statistiline – põhineb katseeksitusmeetodil. Katsetame n korda sündmuse A toimumist. Õnnestugu katse k(n) ≤ n korda. k (n) P(A) = n Suurte arvude seadus. Katsetame n korda sõltumatult sündmust A. Olgu k(n) ≤ n õnnestunud katsed ja P*(A) sündmuse A teoreetiline tõenäosus. Siis (¿ P |k (n ) n | −P ¿ ( A ) <ε )=1 k (n) P P¿ ( A ) ehk ∀ ε >0 : lim ¿ n → n→∞ 5
Oluline märksõna on partnerlusel, läbi teadmsite jagamise on võimalik saada kiiremini uusi teadmisi. Oluline on ka mitmekülgsust, meeskonnad peavad olema mitmekülgsed, oluline on töötajate koolitus. Skype kultuuriline mitmekülgsus. Regio- seal on tööl palju välismaalasi, kes annavad selle ettevõttele palju juurde. Oluline on, et tiim oleks mitmekülgne. Hea IDEO näide. Tiimis peaks olema: isik, kes oskaks vaadelda inimkäitumist, isik, kes oskab õppida katseeksitusmeetodil, erinevate rakenduskontekstide nägija, inimene, kes oskab näha riske ja taistusi ning nendele lahendusi leida, isik, kes paneb meeskonna tööle ühise eesmärgi nimel ja inimene, kes näeb ja teab suuremat pilti ning aitab konflikte lahendada, inimene, kes otskab anda vajalikku infot väljapoole, et klient oleks uue toote tulekul valmis, isik, kes loob ettevõttes soodsa füüsiline keskkonna, klienditugi, keegi, kes edendab organisatsiooni kultuuri ja välist teadlikkust. Org
kasutada ’erakorralisi julgustusi’ (toetusi) või ’erakorralisi piiranguid’ (makse). Teoorias!!! Praktikas: administratiivsed kulud ja poliitilised motiivid.. 2) Toetused (dotatsioon, subsiidium) – soodustamaks seda, et tootjad või tarbijad võtaksid arvesse positiivseid välismõjusid, mida nende tegevused tekitavad. 3) Standardite ja keskkonnamaksude lähenemine – panna paika standardid, missugust keskkonna puhtuse taset me tahame saavutada. Leida katseeksitusmeetodil, milline maksude tasa toob kaasa vastava standardi saavutamise. Sellise lähenemise puhul ei pruugi kehtestatud maks t tingimata vastata välistele kuludele (seega Pareto optimaalsus pole tingimata tagatud.) AGA! Selline lähenemine on administratiivselt odavam ja lihtsam kui Pigou maksude järgmimine. 4) Turustavate saastelubade süsteem – pakkus välja Dales. Turustatav luba – luba paisata õhku või vette teatud hulk saastet. Riik jaotab
Nüüd teame, et nt mõisteid on meie peas vähe ikkagi suhteliselt. Konsept on teabeüksus. Konseptsioon peaks koosnema konseptidest. Teabeüksused koosnevad: 1) meeltele toetuv teave 2)Verbaalselt omandatud teave, mis võib ollaka mõiste tasandil, 3) meie hoiakud ja emotsioonid. TEOORIA ASSOTSIATSIOONIDEST Seos kujutluste vahel sh sõna ja mingi ese. Me tuletame olemasoleva teabe põhjal uusi teadmisi. Kuidas tegevuses seosed kujunevad? Katseeksitusmeetodil nt. Et see õnnestumine on seoseloomise tingimus. Arvati et mõtlemine on sõnadega kombineerimine ja kujuneb seosteahel. Sõnadevahel on seosed selle toeooria põhjal. Üks sõna on seotud paljudega, aga kuidas saada see õige sõna kätte saada? Seos on tõesti olemas aga see teooria ei seleta, kuidas vlaikut teha, ehk mille alusel see õige sõna leida. Kus ja millal miski toimub? Ehk ajasuhe on tähtis. Sellest hakkab üldse lapse maailmamõistmine peale
annaabi.ee 
