1662 valiti Vermeer gildivanemaks. Ta valiti tagasi aastail 1663, 1670 ja 1671, mis tõendab, et teda peeti heaks kunstnikuks. Johannes Vermeer ristiti kalvinistlikus kirikus. 1653 läks ta üle katoliku usku ja abiellus katoliiklase Catharina Bolenesi (Bolnesiga). Abielu sõlmiti lähedalasuvas Schipluideni külas. Vermeeri jaoks oli see hea abielu, sest tema ämm Maria Thins oli märgatavalt rikkam kui ta ise. Tõenäoliselt oligi abielu tingimuseks pöördumine katoliiklusse. On küll kaheldud, kui südamest katoliiklane ta oli, aga tema maalil "Katoliku usu allegooria", mis valmis 16701672, on kujutatud usku armulaua sakramenti. Pärastpoole koliski kunstnik oma ämma juurde elama. Abielust sündis 14 last, kellest 4 suri enne ristimist, kuid registreeriti Johan Vermeeri lastena. 1675. aasta detsembris haigestus Vermeer raskelt ja suri poolteist päeva hiljem. Tema lesk seostas tema surma rahaliste raskustega
a. sai nende pealinnaks Toledo. Visigootide riik Gallias püsis V sajandini, mil vallutati frankide poolt. Hispanias püsis riik kuni araablaste tulekuni 711. a. Germaanlastest sissetungijad sobitusid vaikselt Rooma ühiskonda. Nad olid paiksed põgenikud. Barbarite elamaasumisele järgnes kiiresti enam-vähem täielik segunemine, mida tugevdas III sajandisse ulatuv kooselu traditsioon. Muidugi oli segunemisel ka takistusi, millest kõige tõsisemad olid Barbarite jaoks enne nende pöördumist katoliiklusse paganlus ning barbarite väike arv. Barbarite kartus lahustada kohalikus elanikkonnas, tugevdas nende soovi mitte kaotada oma traditsioone ja kombeid. Ometigi võtsid barbarid romaanlastelt palju üle ( nt seadusandlus) ning pikaajalisem segunemine sai alguse. Vabad ja mittevabad: Varakeskajal jagunes elanikkond kaheks- olid vabad ja mittevabad. Näiteks ülikud ja kuningad olid vabad, talupojad ja orjad, kes sõltusid tugevasti eliidist, ei olnud vabad
Langobardid Germaani hõim, mis VI sajandil vallutas Itaalia ja 774. aastal sai lüüa Karl Suurelt. Chlodovech Sündis umbes 466 ja suri 511. Alates 481. aastast saali frankide kuningas, Childerichi järglane. Saali frankide põhiline keskus oli sellal Tournai. 486 purustas Rooma kindrali Syagriuse ja viis pealinna Soissons'i. Sai enda kätte peaaegu kogu Gallia, peale Provence'i, mida Theoderich ei lasknud tal vallutada. Sai kõikide frankide kuningaks. Tark samm oli katoliiklusse astumine (496), tänu millele sai ortodoksia kaitsjaks ariaanidest barbarivalitsejate vastu. Sai segastel aegadel loota rooma ülikkonna ja vaimulike toetusele. Andis ka ettekäände alustada sõda ariaanlastest naabrite, burgundide ja läänegootide vastu. Merovingid 5.-8. sajandil praeguse Prantsusmaa ja Saksamaa aladel asunud Frangi riiki valitsenud kuningate suguvõsa. Dünastia sai oma nime Saali frankide kuninga Merovechi järgi.
sekkumatusest. Nende õpetuse järgi peab usklik kogu oma elu ja tegevusega valmistuma õndsaks saamiseks (saatust ette ei tea), olema töös püüdlik, kohusetruu, loobuma ilmalikest rõõmudest. Kalvinistid propageerisid lihtsat elu. hugenott- olid Prantsusmaa kalvinistid 16.–18. sajandil. Tagakiusamise tõttu põgenes umbes 500 000 hugenotti Prantsusmaalt teistesse maadesse. Enamik neist, kes ei saanud või ei tahtnud põgeneda, sunniti pöörduma katoliiklusse. puritaan- oli ajalooliselt "puhtausuline" ehk range usulise elukorraldusega protestantlikuusulahu liige Inglismaal 16. ja 17. sajandil. independent- Uuendusliikumine katoliku kirikus. Katoliku kiriku vastuseis reformatsioonile avaldus ühelt poolt otseses vastutegevuses (vastureformatsioonis), teisalt aga kiriku enese uuenemisprotsessis, mis sai alguse juba enne reformatsiooni vallandumist. Otsese vastusena reformatsioonile tugevnes
aastal sai lüüa Karl Suurelt. Nende riik ühines frankidega. Chlodovech Sündis umbes 466 ja suri 511. Alates 481. aastast saali frankide kuningas, Childerichi järglane. Saali frankide põhiline keskus oli sellal Tournai. 486 purustas Rooma kindrali Syagriuse ja viis pealinna Soissons'i. Sai enda kätte peaaegu kogu Gallia, peale Provence'i, mida Theoderich ei lasknud tal vallutada. Sai kõikide frankide kuningaks. Tark samm oli katoliiklusse astumine (496), tänu millele sai ortodoksia kaitsjaks ariaanidest barbarivalitsejate vastu. Sai segastel aegadel loota rooma ülikkonna ja vaimulike toetusele. Andis ka ettekäände alustada sõda ariaanlastest naabrite, burgundide ja läänegootide vastu. Merovingid 5.-8. sajandil praeguse Prantsusmaa ja Saksamaa aladel asunud Frangi riiki valitsenud kuningate suguvõsa. Dünastia sai oma nime Saali frankide kuninga Merovechi järgi. Chlodovech muutis
Colbert'i loetakse merkantilistliku majanduspoliitika üheks kõige silmapaistvamaks esindajaks, kes muuhulgas viis esimesena sisse ka tänapäeves mõistes riigieelarve. Richelieu püstitatud eesmärgid jäid kujundama ka Louis XIV sisepoliitikat. Seadnud lipukirjaks un roi, une loi, une foi ,,üks kuningas, üks seadus, üks usk", hakkas Louis XIV piirama poliitilised õigused juba kaotanud hugenottide usuvabadust. Kuningas lootis, et hugenotid loobuvad oma usust ja pöörduvad tagasi katoliiklusse. Neile kehtestati kõrgemad maksud, nad vallandati riigiametitest. Osades paikkondades pandi hugenottidele kogu sõjaväe majutamise ränk koorem, mis andis põhjust kutsuda sõdureid ,,saabastatud misjonärideks". Suurem osa kalvinistidest jäi siiski oma usule truuks. Fontainebleau ediktiga 1685. aastal tühistas Louis XIV 87 aastat kehtinud Nantes'i edikti. Kalvinistide kirikud suleti või koguni lammutati. Väidetavalt kuni pool miljonit hugenotti, enamuses töönduste
annaabi.ee 
