*futuristide värss oli mehine ja plahvatuslik *väljenduslaad oli närviline, plakatlik *kasutati telegrammstiili, kollazitehnikat *oluline oli luuletuse graafiline pilt Teemad, millest kirjutati: *tööstus, tööline, hulkurlus, masinakultus, linna ülistamine , patriotism, sõja ja vägivalla ülistamine Futurism kääbus 1920.aastail KUBISM Futurismi edasiarendus *Kubismis peamine on vorm, mitte sisu., *Kubistid loobusid jutustavast sisust, st. teosed koosnesid katkendlikest lausetest. *G.Apollinaire- kubismi luuleteooria looja.
Kirjanik Ajakirjanik Pedagoog Üks eesti modernistlikest kunstnikest Huvi kubismi vastu ''Tramvai V'' Kümnendi teisel poolel ilmneb vabaloomingus stiililist ebajärjekindlust Elu lõpuaastail domineeris monotüüpia ja õlimaal,motiivideks Võrumaa looduskaunid kohad Kubism kirjanduses Ei püüdnud tegelikkust jäädvustada Sisul teisejärguline tähendus Peamine oli vorm Jäljendati geomeetrilisi kujundeid Teosed koosnesid katkendlikest lausetest,loobuti jutustavast sisust Tuntuimad kubismi kirjanikud Guillaume Appolinaire Aleksander Suuman Johannes Barbarus Aleksander Suuman (25.apr.1927-19.apr. 2003) Lõpetas 1958.aastal ENSV Riikliku Kunstiinstituudi Töötas õpetajana Rakveres ning 1958 aastal Tartu Kunstikoolis Maa paistel Ma olen meri. Sa oled maa. Sind üha ja üha ligemalt näha tahan. Sestap ma tulen ja tulen su juurde pidevalt. Tulen rulludes, tulen hulludes. Kordun ja kordun ja kordun
Esindajad Majakovski, Marinetti, A.Kivikas, H.Visnapu. Kubism Tuleneb kreeka keelest, tähendab ,,kuup". Tekkis 20 saj alguses Prantsuse maalikunstis, hiljem arenes ka kirjanduses, kuid ei arenenud omaette kirjandusvooluks. Kubistid ei püüdnud tegelikkust jäädvustada, vaid kujutasid seda sellisena, nagu see on. Sisul on teisejärguline tähtsus, peamine oli vorm. Luuletuse ülesehituses jäljendati geomeetrilisi kujundeid. Loobuti jutustavast sisust. Loodi teoseid, mis koosnesid katkendlikest lausetest. Esindajad Apollinaire, J.Barbarus, A.Suuman. Ekspressionism Tuleneb ladina keelest ja tähendab ,,väljendus/ilme". Tuli kasutusse 19 saj keskpaigas, kujutavas kunstis, impressionismi vastandina. Kirjanduslik ekspressionism tekkis 20 saj algul Saksamaal. Eristatakse varasemat (mis on vormikeskne) ja hilis (tähelepanu keskmes on sotsiaalne ja ühiskonnaga seonduv, eelkõige I MS üleelamised) ekspressionismi. Eesmärk oli
Majakovski (1893-1930) ja I. Severjanin (1887-1941) Kubism Tekkis 20.saj algul prantsuse maalikunstis, hiljem (1907-1914) arenes ka kirjanduses, kuid ei kujunennud omaette kirjandusvooluks. Kubistid ei püüdnud tegelikkust jäädvustada, vaid kujutasid seda nii, nagu see on üles ehitatud. Sisul oli ende arvates teisejärguline tähtsus, peamine oli vorm- luuletuse ülesehituses jäljendati geomeetrilisi kujundeid. Kubistid loobusid jutustavast sisust, lõid teooseid, mis koosnesid katkendlikest lausetest. Esindajad: prantsuse kirjanik G. Apollinaire (1880-1918), töötas välja kubismi luuleteooria, kuid oli seotud ka teiste avangardistlike vooluga. Võttis kasutusele mõiste sürrealism ning koondas enda ümber noori autoreid, kellest hiljem kujunesid tuntud sürrealistid Ekspressionism Mõiste tuli kasutusele 19. saj keskel kujutavas kunstis impressionismi vastandina. Kirjanduslik ekspressionism tekkis 20.saj algul Saksamaal.
Esindajateks on vene kirjanduses Vladimir Majakovski, Igor Severjanin. Eesti kirjanduses H. Visnapuu, Albert Kivikas. KUBISM Tekkis 20. sajandi alguses prantuse maalikunstis, hiljem arenas ka kirjanduses, kuid ei kujunenud omaette kirjandusvooluks. Mõiste "kubism" võttis kasutusele prantsuse kriitik Louis Vauxcelles ja see vihjab kuubist lähtuvale kujutamisele. Kubistide eesmärk oli vabastada teos jutustavast sisust. Nad lõid teoseid, mis koosnesid katkendlikest lausetest. Kubistid ei püüdnud tegelikkust jäädvustada, vaid kujutasid seda nii, nagu see on üles ehtitatud. Sisul oli nende arvates teisejärguline. Peamine oli vorm- luuletuste ülesehituses jäljendati geomeetrilisi kujundeid. Kubismi üheks esindajaks on prantuse kirjanik Guillaume Apollinaire (1880 1918), kes töötas välja kubismi luuleteooria, kui oli seotud ka teiste avangardistlike luulevooludega. Ta võttis kasutusele mõiste sürrealism ning koondas enda ümber
Jaguneb kaheks: Rho-sõltumatu ja rho-sõltuv terminats. Rho-sõltuv terminats toimub ainult rho-proteiini olemasolu korral, mittesõltuva terminats toimumiseks pole rho-d vaja. 59. Võrrelge eukarüootsete ja prokarüootsete geenide struktuuri. Eukarüootse RNA transkriptsioonijärgne modifikatsioon. Enamasti paiknevad kodeerivate alade (= eksonid) vahel mittekodeerivad alad (= intronid), st eukarüootsed geenid moodustuvad katkendlikest kodeerivatest järjestustest. Prokarüootsed geenid koosnevad pidevatest kodeerivatest järjestustest. Eukarüootses rakus toimub primaarse transkripti (pre-RNA) protsessimine transleeritavaks mRNA molekuliks. Intronid eemaldatakse splaissingu teel. 60. Intronite kõrvaldamine splaissingu teel. On olemas 3 erinevat mehhanismi: 1) tRNA prekursorite puhul teeb katked TNA ahelasse spetsiifiline splaissingu endonukleaas ning eksoneis sisaldavad RNA
· Oluline oli luuletuse graafiline pilt · Luuletused trükiti pakkepaberile või tapeedile · VLADIMIR MAJAKOVSKI, IGOR SEVERJANIN, HENRIK VISNAPUU, RICHARD ROHT. Majakovski trepp. KUBISM kreeka keeles kuup. Tekkis 20 sajandi algul prantsuse maalikunstis, a. 1907-1914 arenes kirjanduses. · Ei püüdnud tegelikkust jäädvustada · Sisul teisejärguline tähendus · Peamine oli vorm · Jäljendati geomeetrilisi kujundeid · Teosed koosnesid katkendlikest lausetest, loobuti jutustavast sisust · GUILLAUME APOLLINAIRE, ALEKSANDER SUUMAN, JOHANNES BARBARUS, APOLLINAIRE ,,Kroon" EKSPRESSIONISM ld.keeles väljendus. Tuli kasutusele 19.sajandi keskpaigas kujutavas kunstis. Kirjanduses tekkis 20.sajandil. · Püüti kujutada närvilist kaasaega · Stiililt jõuline · Meeleolult õudust taotlev ja katastroofi ennustav · Sisu sõjavastane · Tunti muret inimese saatuse pärast
«Oh, mu jumal!» ohkas proua Bonacieux. «Mis kõmin see on?» «Need on kas meie sõbrad või vaenlased,» vastas mileedi oma kohutava külmaverelisusega. «Jääge sinna, kus te olete, küll ma teile ütlen.» Proua Bonacieux seisis püsti -- vaikiv, liikumatu ja kahvatu nagu raidkuju. Kõmin muutus tugevamaks, hobused ei võinud olla enam kaugemal kui sada viiskümmend sammu. Neid ei olnud näha ainult teekäänaku tõttu. Siiski muutus kõmin nii selgeks, et katkendlikest kabjalöökidest oleks võinud määrata hobuste arvu. Mileedi koondas kogu oma tähelepanu vaatlemisele: oli veel küllalt valge selleks, et tulijaid ära tunda. Äkki nägi ta teekäänakul välgatamas poortidega kübaraid ja lehvivaid sulgi. Ta loendas kaks, siis viis, siis kaheksa ratsanikku. Üks oli teistest ees kahe hobusepikkuse võrra. Mileedi ägas vaikselt. Esimeses ratsanikus tundis ta ära d'Artagnani. «Oo, mu jumal, mu jumal,» karjatas proua Bonacieux, «mis seal ometi on?»
annaabi.ee 
