Edvard Munchi maalides. Oluline kunstniku enda mõtete ja tunnete väljendamine. Huvi inimese siseelus toimuva vastu. ... Inimese konflikt ümbritseva maailmaga. Edvard Munchi maalil "Karje" on kujutatud naist, kelle nägu moonutab surmahirmu. Ahastus, lootusetus, surmahirm... ... Väline sündmustik pole nii tähtis, kui tegelaste läbielamised. I maailmasõja eelne katastroofiaimdus. Arnold Schönberg (18741951) Austria helilooja Oli I. Stravinski kõrval teine helilooja, kes muutis märgatavalt 20. sajandi I poole muusika arengulugu. Iseõppija Looming I periood tonaalne helikeel (kuni 1905 aastani) Sümfooniline poeem "Pelleas ja Mélisande" ( võtab kasutusele kvartharmoonia). Sümfooniline kantaat "Gurre laulud" II periood. Üleminekuperiood
“Pacific 231” Sümfooniad Carl Orff “Carmina burana” Sergei Prokofjev Sümfoonia nr.1 “Klassikaline ” EKSPRESSIONISM ATONAALSUS JA SEERIATEHNIKA • 20. sajandi esimestel aastakümnetel • Helilooja tunnete ja mõtete väljendamine • Muljete jäädvustamine, kunstniku enda mõtete ja tunnete väljendamine • Süvendatud huvi inimese siseelu vastu • Konflikt ümbritseva maailmaga, mäss jõuetus, äärmuslikud emotsioonid • Esimese maailmasõja eelne katastroofiaimdus Arnold Schönberg (1874-1951) • Loomingus erinevad etapid Melodraama “Kuu-Pierrot” (Pierrot lunaire, 1912), naishäälele ja kaheksale instrumendile –atonaalse perioodi tippteos • Atonaalsus – kõigi helide võrdväärsus, nende sõltumatus põhihelist • Kasutab siin kõnelaulu (Sprachgesang) • Dodekafoonia ehk seeriatehnika- (dodeka 12) kompositsioonimeetod, mis põhineb 12 heli täielikul võrdväärsusel • Alban Berg • Anton Webern
EKSPRESSIONI SM Joel Laanemäe ja Sarah Raichmann Mõttelaad • Kunstniku enda tunded ja mõtted • Esimese maailmasõja eelne katastroofiaimdus • Saksamaa • Oskus näha ilu inetuses • Grotesksus • Naer läbi pisarate • Narrikultus (Pierrot, Chaplin) Muusika • Kõrgepingeline emotsionaalsus • Äärmuslikud kontrastid • Suurte muutuste aeg • A. Schönberg, A. Berg ja A. Weber Arnold Schönberg (1874–1951) • Austria, hiljem Ameerika helilooja • Iseõppija – viiul ja tšello • Töötas Viinis pangaametnikuna, hiljem muusikuna • Õpetas Sterni konservatooriumis Berliinis kompositsiooni, hiljem oli
Claude Debussy (ooper ,,Pelleas ja Melisande", sümfoonilised palad ,,Fausti pärastlõuna", ,,Nokturnid", ,,Meri"). Ekspressionismi iseloomustab atonaalsus (helistiku puudumine), seeriatehnika, ilusa harmoonia puudumine. Ekspressionism sai alguse 20. sajandi alguses Saksamaal ja AustriasEkpressionism on üliväljenduslik esteetika, mis mõjutas kunsti, filmikunsti, kirjandust, kunsti, muusikat jne. Tunti süvendatud huvi inimese sisemaailma vastu. Katastroofiaimdus + majanduskriisidturvatunde kadumine, mis tingis inimese konflikti ümbritsevaga. Ekspressionismi iseloomustab mäss, jõuetus, äärmuslikud emotsioonid. Ekspressionism üritas leida selle kõige varjatud poolt ehk ilu inetuses ja üritas seda mõista. Narrikultus, naer läbi pisarate, grotesk. Muusika:üliintensiivne, sageli pingutatud, forsseeritud. Esimesed ilmingud olid juba Straussi ja Mahleri loomingus. Suurim muutus: tonaalsus kaob täielikult ja kasutatakse seeriatehnikat
kunstniku enda mõtete ja tunnete väljendamine · Ekspressionism on ennekõike linnakultuuri avaldusirdumine loodusest ( mis oli pakkunud elatist ) , tasakaalutus. Teemad, mida ekspressionism kajastab · Süvendatud huvid inimese hingeelus toimuvate protsesside vastu, selle väljendus. · Inimese konflikt ümbritseva maailmagamäss, jõuetus, äärmuslikud meeleolud, emotsioonid, deemonlikud jõud. · Esimese maailmasõjaeelne katastroofiaimdus, turvatunde kadumine. Muusika · Üldjoontes on võimalik 20. Sajandi Eurooma muusikaloos eristada 2 voolu: 1. Prantsuse suund , mis hoidis kinni tonaalse harmoonia traditsioonist. Oli huvitatud instrumendi kõlavärvidest. 2. Saksa suund, mis näitab ajaloolist arengut hilisromantilisest muusikakeelest atonaalsuseni, mille ksitlemiseks loodi ka uued tehnilised võtted. · Muusikas avaldusid ekspressionistlikud tendentsid juba Gustav Mahleri sümfooniates ja R
sajandi algupoolel. Eesti kirjanduses mõjutas uusromantism eelkõige Noor-Eesti ja Siuru loomingut. 5. Ekspressionism, atonaalsus · 20. sajandi esimestel aastakümnetel · Helilooja tunnete ja mõtete väljendamine · Muljete jäädvustamine, kunstniku enda mõtete ja tunnete väljendamine · Süvendatud huvi inimese siseelu vastu · Konflikt ümbritseva maailmaga, mäss jõuetus, äärmuslikud emotsioonid · Esimese maailmasõja eelne katastroofiaimdus Arnold Schönberg (1874-1951). Loomingus erinevad etapid Melodraama "Kuu-Pierrot" - naishäälele ja kaheksale instrumendile atonaalse perioodi tippteos Atonaalsus kõigi helide võrdväärsus, nende sõltumatus põhihelist Kasutab siin kõnelaulu. On muusikas tonaalsuse vastandmõiste, millega tähistatakse tonaalsuse puudumist. Serialism - peale helikõrguste on matemaatilise täpsusega organiseeritud ka muud väljendusvahendid "Viis pala orkestrile" .
· Hõlmab 20 sajandi esimesi aastakümneid · Esimesed ilmingud Vincent van Goghi ja Edavrd Munchi maalides · Oluline kunstniku enda mõtete ja tunnete väljendamine · Huvi inimese siseelus toimuva vastu · Inimese konflikt ümbritseva maailmaga. · Edvard Munchi maalil ,,Karje" on kujutatud naist, kelle nägu moonutab surmahirmu. · Ahastus, lootusetus, surmahirm · Väline sündmustik pole nii tähtis, kui tegelaste läbielamised · I maailmasõja eelne katastroofiaimdus. Arnold Schönberg (1874-1951) · Austria helilooja · Oli I. Stravinski kõrval teine helilooja, kes muutis märgatavalt 20. sajandi I poole muusika arengulugu · Iseõppija Looming: · I periood tonaalne helikeel (kuni 1905 aastani) · Sümfooniline poeem ,,Pelleas ja Melisande" (võtab kasutusele kvartharmoonia) · Sümfooniline kantaat ,,Gurre laulud" II periood. Üleminekuperiood tonaalsuselt atoonaalsusele
sajandi esimesi aastakümneid. Esimesed ilmingud Vincent van Goghi ja Edvard Munchi maalides. Oluline kunstniku enda mõtete ja tunnete väljendamine. Huvi inimese siseelus toimuva vastu. Inimese konflikt ümbritseva maailmaga. Edvard Munchi maalil "Karje" on kujutatud naist, kelle nägu moonutab surmahirmu. Ahastus, lootusetus, surmahirm... Väline sündmustik pole nii tähtis, kui tegelaste läbielamised. I maailmasõja eelne katastroofiaimdus. Arnold Schönberg (1874-1951) Austria helilooja Oli I. Stravinski kõrval teine helilooja, kes muutis märgatavalt 20. sajandi I poole muusika arengulugu. Iseõppija Looming: I periood tonaalne helikeel (kuni 1905 aastani) Sümfooniline poeem "Pelleas ja Mélisande" ( võtab kasutusele kvartharmoonia). Sümfooniline kantaat "Gurre laulud" II periood. Üleminekuperiood tonaalsuselt atonaalsusele
Scönberg, Berg, Webern Ekspressionismi iseloomustab atonaalsus (helistiku puudumine), seeriatehnika, ilusa harmoonia puudumine. Ekspressionism sai alguse 20. sajandi alguses Saksamaal ja AustriasEkpressionism on üliväljenduslik esteetika, mis mõjutas kunsti, filmikunsti, kirjandust, kunsti, muusikat jne. Tunti süvendatud huvi inimese sisemaailma vastu. Katastroofiaimdus + majanduskriisidturvatunde kadumine, mis tingis inimese konflikti ümbritsevaga. Dr. Freudi nihestunud inimese teooria on pärit sellest ajast. Ekspressionismi iseloomustab mäss, jõuetus, äärmuslikud emotsioonid. Ekspressionism üritas leida selle kõige varjatud poolt ehk ilu inetuses ja üritas seda mõista. Narrikultus, naer läbi pisarate, grotesk. Kujutav kunst: Edvard Munch „Karje“; E. Nolde, Oskar Kokoschka
Tekstid on seotud konkreetse kohaga. Tõrjub pshühhoogilist lähenemist. See võimendub koostöös Vaino Vahinguga ,,Faehlmann. Keskpäev. Õhtuselgus" (1984). Üllatavalt meeleline/aistinguline helid, värvid, lõhnad tekstides, mille peal on kõivulik valgus: kella viie valgus, mil kõik muutub irratsionaalseks. Tal on filosoofiline pool ja aistinguline pool. Isiklik asi ja üldine asi on lähedases kontaktis. Paljudes tekstides on saatuslikkuse vari, katastroofiaimdus. Esiplaanil on draamakirjandus. Kirjutanud ka kuuldemänge ja filmistsenaariume. Kirjanikke näitekirjanduses jääb väheks 1990ndatel ja Kõiv hakkab määrama draama situatsiooni. Suur osa Kõivu tekste on lavastatud. 1980ndate lõpul ja 1990ndatel Kõivu tekstide lavastaja Priit Pedajas. Näidendid keskenduvad suurmeestele (filosoofid), sellepärast on näidendid filosoofilised (1994 ,,Filosoofipäev"). Ka pärimuslikud näidendid (1999 ,,Kui me
annaabi.ee 
