Olgem ausad: enamus meile igapäevaselt tuntud vidinatest on leiutatud inimese mugavuse ning soovi tõttu saavutada kõike järjest rohkem ja kiiremini. Milleks muidu leiutati autod või telefonid. See kõik on meie elu tohutul määral kergemaks ja mugavamaks muutnud. Mõelge, kui peaksite veel hobustega sõitma või riideid ise õmblema. Meie ei kujutaks sellist elu enam ette. Kui mingil põhjusel peaks toimuma mingi katasroof, mille tagajärjel häviksid meie elektrijaamad ning tehnoloogia oleks kasutuskõlbmatu, seisaks arenenud tsivilisatsioon katastroofi äärel. Kui meie internet või pangasüsteem peaks kaduma, valitseks kaos. Inimeste raha on enamjaolt muutunud numbriteks ekraanil. Varem, sadu ja tuhandeid aastaid tagasi saime me kõigega ise hakkama. Tõsi- kõik võttis kauem aega ning elu ei olnud nii lihtne, kuid inimkond sai hakkama. Kui me
uskumus, et tegevus viib ihaldatud tulemuseni. Enesehinnang suhtumine endasse, mis sõltub ka teiste suhtumisest inimesse. Kujuneb varasemate kogemuste mõjul ja mõjutab põhjuste leidmist (edu ja ebaedu selgitamine). Emotsioonide reguleerimine on võimalik erinevate võtete abil. Reaktsioonid pingete tekkimise korral: enese süüdistamine, teiste süüdistamine, leppimine juhtunuga, planeerimine, pidev mõtlemine juhtunust, positiivses valguses nägemine, asjade nägemine suhtelistena, "katasroof!" Sotsiaalpsühholoogilised teemad Skeemid organiseeritud teadmised maailma kohta (teadmine stiimulist). Atributeerimine põhjuste omistamine; käituja vaatleja seisukohtade erinevus. Hoiak püsiv valmisolek reageerida teatud viisil. Hoiaku kolm komponenti: afektiivne, kognitiivne, käitumuslik. Funktsioonideks on nt. motivatsioon, kogntiivne, kohastumuslik, kommunikatiivne, ego-kaitse, hüved, tasud, ümbritseva mõtestamine, identiteet
Enesehinnang – suhtumine endasse, mis sõltub ka teiste suhtumisest inimesse. Kujuneb varasemate kogemuste mõjul ja mõjutab põhjuste leidmist (edu ja ebaedu selgitamine). Emotsioonide reguleerimine on võimalik erinevate võtete abil. Reaktsioonid pingete tekkimise korral: enese süüdistamine, teiste süüdistamine, leppimine juhtunuga, planeerimine, pidev mõtlemine juhtunust, positiivses valguses nägemine, asjade nägemine suhtelistena, “katasroof!” Sotsiaalpsühholoogilised teemad Skeemid – organiseeritud teadmised maailma kohta (teadmine stiimulist). Atributeerimine – põhjuste omistamine; käituja – vaatleja seisukohtade erinevus. Hoiak – püsiv valmisolek reageerida teatud viisil. Hoiaku kolm komponenti: afektiivne, kognitiivne, käitumuslik. Funktsioonideks on nt. motivatsioon, kogntiivne, kohastumuslik, kommunikatiivne, ego-kaitse, hüved, tasud, ümbritseva mõtestamine, identiteet
Enesehinnang suhtumine endasse, mis sõltub ka teiste suhtumisest inimesse. Kujuneb varasemate kogemuste mõjul ja mõjutab põhjuste leidmist (edu ja ebaedu selgitamine). Emotsioonide reguleerimine on võimalik erinevate võtete abil. Reaktsioonid pingete tekkimise korral: enese süüdistamine, teiste süüdistamine, leppimine juhtunuga, planeerimine, pidev mõtlemine juhtunust, positiivses valguses nägemine, asjade nägemine suhtelistena, "katasroof!" Toimetulek stressiga Toimetulek kui pingutus saada hakkama potentsiaalselt kahjuliku stressitekitava olukorraga Lazarus & Folkman: "Indiviidi pidevalt muutuv kognitiivne ja käitumuslik pingutus tulla toime (vähendada, minimaliseerida, lahendada, kohaneda) isiku-keskkonna transaktsiooni käigus ilmnenud eksternaalsete või internaalsete nõudmistega" Tervise hoidmise seisukohalt oluline - füüsiline elukeskkond, sotsiaalne keskkond (sh suhted), tervisekäitumine (puhkus, füüsiline
,,Baltikum" kasutama. 2. Eesti uusaja ajaloo allikad Adramaarevisjonid, hingerevisjonid, personaalraamatud, kirikuraamatud. Kristjan Kelchi kroonika (Põhjasõda!). Riigi dokumendid. 19. sajandist ajakirjandus. 19. saj keskel ka statistika. 3. 1710. aasta võimuvahetus. Vene ülemvõimu kehtestamine ja kapitulatsioonid. Põhjasõja tulemused 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. 1710. aasta eelsesse perioodi jääb ka üks lokaalne katasroof 1708. a tehakse tühjaks Tartu ja Narva, sealsed inimesed küüditatakse. Küüditati eelkõige saksa elanikkonda, saksa rahvastiku osakaal eesti rahvastikus oli suhtleliselt väike (ca 90% oli etnilisi eestlasi sel alal), 10% juurde tuleb lisaks sakslastele arvestada rannarootslasi, venelasi ja teisi väiksemaid rahvusgruppe. 1712. aastal jõuti seega 12.-13. sajandisse. Põhjasõda (KARL XII ja PEETER I) Kristjan Kelchi kroonika. Põhjasõda on pöördepunktiks meie ajaloos
Võru kaitsepataljon. Saadeti taas koolipoisisd, Võrust, Viljandist ja Tartust. Võru alla hakati tooma rindeosi Narva rindelt. Võru jäi siiski Eesti vägede kätte. 28.03 võtsid enda kätte Petseri. 17.04 alustas PA oma III suurrünnakut. Pealöök oli suunatud uuesti Võrule. Taas edukas. Ülimat edu saavutas PA 22.04ks, mil PA-d lahutas Võru raudteejaamas 1,5 km. Toetamaks Võru all pealetungile läind PA vägesid, alustas PA ka pealetungi Ruhja all. 25.04 Ruhja katasroof. Kogu lõunarinde läänepoolne tiib oli suhteliselt hõredalt mehitatud. 6. jalaväepolk, mis oli veebruarist saadik olnud Läti pinnal (Ruhja oli tõeline punaste pesa). Pidev pingeseisund kurnas. 6. jalaväepolgu ridades hakkas levima ka enamlik agitatsioon. Märtsis-aprillis levisid 6. polgu hulgas sõjavastased meeleolus. Tekkis vennastumine. Kapten Tallo. 30.04 läks pealetungile nn Härgmäe grupp. 1.05 alustas pealetungi ka Mõisaküla grupp.
Hiiumaa ja Vormsi suremus oli väiksem (Hiiumaal ca 50%, Vormsil 26%). Katk nõuab hinnanguliselt 200 000 inimelu. Jõuame rahvastiku arvu poolest tagasi 13. sajandisse. 2 09.09.2009 Esimesed revisjonid kannatasid eelkõige seetõttu, et kõik inimesed ei olnud neis kajastatud. Paljud olid põgenenud, end peideti soosaartel jne. 1710. aasta eelsesse perioodi jääb ka üks lokaalne katasroof 1708. a tehakse tühjaks Tartu ja Narva, sealsed inimesed küüditatakse. Küüditati eelkõige saksa elanikkonda, saksa rahvastiku osakaal eesti rahvastikus oli suhtleliselt väike (ca 90% oli etnilisi eestlasi sel alal), 10% juurde tuleb lisaks sakslastele arvestada rannarootslasi, venelasi ja teisi väiksemaid rahvusgruppe. 1712. aastal jõuti seega 12.-13. sajandisse. 18. sajandit võib pidada rahvastiku taastumise sajandiks. Kuni 1917. aastani sõda
annaabi.ee 
