maist 1561. aastast. Madrid asutati araablaste kindlusena 932 aastal. Hispaania on pindalat 504 782 km2 suur. 2011 aasta seisuga elab Hispaanias 46 120 000 mln inimest , neist 4 070 000mln elavad pealinnas. Hispaania keel asub maailma keelte hulgas oma leviku poolest kolmandal kohal, peale hiina- ja inglise keelt. Hispaania rahvastikust kolmveerandi moodustavad maa lõuna- ja siseosa asustavad hispaanlased. 75% rahvastikust on hispaanlased, ülejäänud on kataloonlased, galjeegod, baskid. Võõrsil elab üle 2,7 mln. hispaanlase, sealhulgas: 1 mln. Lääne- Euroopas, 1,7 mln. Põhja- ja Lõuna- Ameerikas. Hispaania kuningas on Juan Carlos I ja peaminister on José Luis Rodríguez Zapatero. Nagu ka Eestis on Hispaanias rahaühikuks euro. Hispaania naaberriigid on Andorra ja Gibraltar. Madriid on: Hispaania Kuningriigi paelinn, Uus- Kastiilia ajaloolise maakonna keskus, Madriidi omavalitsusterritooriumi keskus. Linn asub Pürenee poolsaarel,
Rahvastik: Hispaania rahvaarv oli 1. jaanuari 2005. aasta seisuga 44,1 miljonit inimest, kellest 77,4% elas linnades . Hispaania suuremad linnad on: Madrid 3,155 miljonit elanikku Barcelona 1,593 miljonit elanikku Valencia 797 tuhat elanikku Hispaania keel asub maailma keelte hulgas oma leviku poolest kolmandal kohal, peale hiina- ja inglise keelt. Kokku umbes 160 miljonit inimest üle maailma räägib hispaania keelt. Es rahvastikust 75% on hispaanlased, õlejäänud on kataloonlased, galjeegod, baskid. *Linnaelanikke: 76,5% *Keskmine eluiga: 77 aastat *Imikute suremus: 5% *Kirjaoskamatus: 4,6% *Tööpuudus: 20% Es iive on positiivne. (0..0,4%). Majandus: Hispaania on tööstuse- ja põllumajanduse maa. 1960- 1980 aastatel toimus riigi tööstuse kiire areng, mida soodustasid: tööjõu odavus väliskapitali hoogne sissetung välisturismist saadud ja saadav tulu Maavarade poolest on Hispaania eriti rikas metallimaakidest.
Rahaühik Euro Riigipea Kuningas Juan Carlos 1 Elanike arv 43,97 miljonit Hispaanias on kolm rahvusparki. Neist kaks on Püreneedes ja kolmas Kanaari saartel ja üle 50 loodusreservaadi. Mets katab Hispaaniast 10% kogu maa pindalast. Hispaania kaguosas kasvab ka Euroopa ainus palmiliik, kääbuspalm. Hispaania rahvastikust kolmveerandi moodustavad maa lõuna- ja siseosa asustavad hispaanlased. 75%rahvastikust on hispaanlased, ülejäänud on kataloonlased, galjeegod, baskid. Hispaania rahvastikust 99% on katoliiklased. Turismist on Hispaania jaoks saanud väga tähtis tuluallikas. 1984 a. külastas Hispaaniat näiteks 43 miljonit turisti. Galicia rannikuveed on ühed tähtsamad kalapüügipiirkonnad Hispaania kalurite jaoks. Madriid on Hispaania Kuningriigi paelinn, 2000 aastal oli elanike arv Madriidis 4 070 000. Linn asub Pürenee poolsaarel, Meseta kiltmaal (655 meetrit üle merepinna), Tajo lisajõe Manzanarese ääres
Maavarade, eriti metallimaakide poolest, on Hispaania rikas. Leidub kivisütt, sh antratsiiti ja ligniiti (kokku 3,7 mlrd tonni), rauamaaki, püriiti, tsingi-, vase-, plii-, tina- ja uraanimaaki ning kinaveri. Hispaanias on 9 rahvusparki ja üle 50 reservaadi. Rahvastik. Kolmveerand rahvastikust moodustavad peamiselt maa lõuna- ja siseosa asustavad hispaanlased. Kataloonias, Valencias ja Baleaaridel on ülekaalus hispaania keelele lähedast katalaani keelt kõnelevad katalaanid (kataloonlased, u 6 mln), Galicias portugali keele murret kõnelevad galeegid (3 mln) ja Baskimaal baskid (u mln). 99% rahvastikust on katoliiklased. Kuigi loomulik iive on vähenenud, kuulub Hispaania Lääne-Euroopa kõrge loomuliku iibega maade hulka. Kaua oli ta tüüpiline emigratsioonimaa. Väljaränd, mida põhjustasid tööpuudus ja madal elutase, hakkas vähenema 1960. aastate keskel, kui algas majanduse kiire areng. 1976-1979 lahkus aastas veel 15 000-20 000 inimest rohkem kui saabus
Rancio (oksüdeeritud veini) tootmine, mille valmistamise meetod pärines rooma ajast. Suurtes, pooleldi maa sisse kaevatud savianumates hoiti veini seni kuni see muutus oma värvuselt tumedaks ja maitselt küpselt täidlaseks, meenutades oma jõulise eripäraga eelkõige karamelli või küpset Andaluusia sherry`t. Olid ju veini säilitamise võimalused tollel ajal vägagi piiratud, mis mõjutasid nii veini valmistamise metoodikat, kui ka veini omadusi. Kataloonlased said aga üldtuntuks tänu Cava (klassikalisel sampanja meetodil valmistatud vahuvein) populaarsuse tõusuga. Paljud veinikeldrid taipasid, et selles peitub lisavõimalus ka oma kaasaegseid nooruslikke valgeid ja punaseid veine maailmale tutvustada ning ürgsest ja igavast Rancio stiilist vabaneda. Üldiselt valitseb Penedes'is Vahemere rannikualadele omane kliima, mis tähendab kuuma, niisket suve ja pehmet talve. Penedese omapära peitub aga mere ääres paiknevates mäenõlvades
Veepaise ja veehoidlaid on rajatud Hispaanias juba alates Rooma ajast. Veeenergia varu arvatakse olevat Hispaanias 16,5 mln. KW. Laevatatav on ainult Guadalquiviri jõe alamjooks kuni Sevillani. Duero jõgi Keel ja rahvastik Hispaania keel asub maailma keelte hulgas oma leviku poolest kolmandal kohal, peale hiina- ja inglise keelt. Hispaania rahvastikust kolmveerandi moodustavad maa lõuna- ja siseosa asustavad hispaanlased. 75% rahvastikust on hispaanlased, ülejäänud on kataloonlased, galjeegod, baskid. Võõrsil elab üle 2,7 mln. hispaanlase, sealhulgas: · 1 mln. Lääne- Euroopas. · 1,7 mln. Põhja- ja Lõuna- Ameerikas. Rahvastiku tihedus on 92,6 in/km2 . Kõige tihedamini asustatud on suurlinnade piirkonnad ja rannikualad. Rannikualadel kindlasti sellepärast, kuna maa on viljakas ja niiske. Suurlinnad on tõmbenumbriks kindlasti sellepärast, kuna seal on rohkem töökohti ja võimalusi. Keskmine eluiga Hispaanias on 79,5 a. Sündimus on suurem kui suremus.
=>1912. a Türgilt Liibüa (kulukas sõda=>streigid) >Itaalia polnud ühtne =>pettumus ja rahulolematus, tekkisid äärmuslikud rühmitused, nt revolutsiooniline grupeering, mida juhtis Benito Mussolini (idee: sotsiaalne revolutsioon kodanluse vastu) Hispaania >1898. a sõda USAga näitas Hispaania mahajäämust, allakäiku >20. saj alguses mõjukas jõud armeel, kloniaalpoliitikal tugevad toetajad >pole ühtne: vähemusrahvuslased moodustavad 1/3 elanikkonnast (nt baskid, kataloonlased) >vilgas kultuurielu: Picasso, Dali Skandinaaviamaad >suhteliselt rahumeelne piirkond, ei sõdi omavahel, ei ahnitse kolooniaid >raha kulutati sotsiaalsete probleemid lahendamiseks >Norra iseseisvub alles 1905. a (rahumeelselt) >kultuuri ja teaduse areng (Ibsen, Hamsun, Nobel) eluolu 1920. aastate alguses >progress >inimene oli saamas maailma peremeheks (pilvelõhkujad, elektrilaternad, filmilindid)
Estremadura, Kanaari saared, Baleaari saared, Kastiilia, Leon, Kastiilia-La Mancha, Astuuria, Navarra, Murcia, Rioja, Aragon (Aragoonia), Kantaabria ja Madrid. Hispaania juhtimise all on ka Vahemere rannikul asuvad linnad Ceuta ja Melilla ning nende juurde kuuluvad Velez de la Gomera, Alhucemase ja Chafarinase saared. Rahvastik. Rahvaarv on 39,2 milj. Hispaanias elab koos üle kümne rahvuse. 75% on hispaanlased, ülejäänud on kataloonlased, galjeegod, baskid. Võõrsil elab üle 2,7 milj. Hispaanlase (Lääne-Euroopa maades ning Põhja- ja Lõuna-Ameerikas). 99% rahvastikust on katoliiklased. Kuigi loomulik iive on vähenenud, kuulub Hispaania Lääne - Euroopa kõrge loomuliku iibega maade hulka.. Kirik riigist lahutatud. Pealinn. Madrid (üle 4 milj. elaniku), mis kuulutati pealinnaks 1561. aastal kuningas Felipe II ediktiga. Riigi poliitiline, majandus - ja kultuurikeskus Madrid tekkis araablaste
annaabi.ee 
