Saasteained reoained, mis tpollutant, voovimatu tahke, vedel või gaasiline aine vees, õhus, mullas, toiduaineis. Satuvad keskkonda tööstusest ja põllumajandusest ning võivad jõuda toidusse. Tähtsamad on nendest tööstusest pärinevad raskemetallid (elavhõbe ja metüülelavhõbe, kaadmium, plii) ja orgaanilised ühendid (polüklooritud bifenüüd e. PCB, doksiinid), põllumajandusest pärinevad pestitsiidide jäägid, väetiste komponendid, karjakasvatusest veterinaarravimid ja kasvustimulaatorite jäägid. Võõrained toidu valmistamisel ja säilitamisel moodustuvad või toidu hoidmisel toitu sattuvad ained (polütsüklilised aromaatsed süsivesikud suitsutamisest, praadimisest, plii nõudest jm). 58. Reostumine - mis tahes tahke, vedela või gaasilise aine, energia (soojus-, heli,- radioaktiivse energia) või mikroobide inimeste põhjustatud sattumine keskkonda (õhku, vette, mulda), toiduainetesse või organismidesse hulgal, mis ületab nende pikaajalise keskmise
valmistatakse erinevate komponentide kokkusegamisel mitte spetsiaalsest pritsimssegust valmistatud soolvee kasutamisel. Samuti võib selle põhjuseks olla valede temperatuuride kasutamine pritsimisel ja tumbleerimisel. Jälgida tuleks, et tooraine oleks temperatuuril +2 °C ja soolvesi maksimaalselt +4 °C. Tumbleerimise lõpuks peab liha temperatuur olema maksimaalselt +6 °C. Puljongi- ja rasvavalangute teke Peamiseks põhjuseks on singitooraine halb kvaliteet (PSE-liha) ja kasvustimulaatorite abil nuumatud looma liha. Mõlemal juhul on lihaskude ebaloomulikult pehme konsistentsiga ja sissepritsitav soolvesi peseb lihastest valgu välja. Seetõttu tekivad toote pinnal ja sees tühimikud, mis täituvad vedelikuga. Kui vedelik on valgurikas, siis koaguleerub vedelik termilisel töötlemisel ja toote sisse või pinnale tekivad želeekogumikud. Kuivad ja kõrbenud singid Defekti põhjuseks on liiga kõrge temperatuuri kasutamine sinkide termilise töötlemise ajal. Normaalne
uriinist on detekteeritav kõrge metaboliitide sisaldus (Jouany1 ja Diaz, 2011). Suuremates kogustes zearalenooni (0,75 g/kg ) koos mükotoksiiniga DON (0,500 g/kg) vähendab söödatarbimist, piimaproduktsiooni, võib põhjustada diarröad (Whitlow et al, 2006). Tähelepanuväärne on, et on kasvustimulaatoreid, mis sisaldavad ZEA metaboliite, seepärast toksiiniga saastnud sööda tarbimine võib muuta kasvustimulaatorite kasutamist kontrollivate testide tulemusi. Vastav meetod valepositivsete reaktsioonide välistamiseks on välja töötatud (Jouany1 ja Diaz, 2011). 3.4.5. Fumonisiinid Fumonisiinid mööduvad vatsast lagunemta, kuid nende toime mäletsejalistele on vähem selge kui toime teistele liikidele (leukoentsefalomalaatsia hobustel, kopsuödeem sigadel, maksavähk rottidel..), mistõttu sageli söödetakse fumosiiniga kontamineerunud teiste liikide söödad veistele.
Toidu saasteained ja nende seire. · Saasteaine on toidus leiduv aine, mis on sinna sattunud toidu tootmisel või esmasel töötlemisel kasutatud ainete tõttu, käitlemise ajal või keskkonna saastumise tagajärjel ning mis võib olla inimese tervisele ohtlik või halvendada toidu kvaliteeti · Saasteainete hulka kuuluvad näiteks: hallitusseente (Aspergillus jt.) mükotoksiinid, väetiste komponendid, pestitsiidide jäägid, veterinaarravimite ja kasvustimulaatorite jäägid, polüaromaatsed süsivesinikud (PAH), 3-monokloorpropaan-1,2-diool (MPCD), raskemetallid (Hg, MeHg, Cd, Pb), orgaanilised ühendid (PCB-d, dioksiinid) jt. · Saasteainete sisaldusele on kehtestatud piirnormid, mõne sisaldumine toidus pole üldse lubatud (nt. mõned veterinaarravimid). Järelvalve käigus võetakse proove erinevatest toidugruppidest, eesmärgiga kontrollida saasteainete sisalduse vastavust piirnormidele.
Saasteaine on toidus leiduv aine, mis on sinna sattunud toidu tootmisel või esmasel töötlemisel kasutatud ainete tõttu, käitlemise ajal või keskkonna saastumise tagajärjel ning mis võib olla inimese tervisele ohtlik või halvendada toidu kvaliteeti Saasteainete hulka kuuluvad: hallitusseente (Aspergillus jt.) mükotoksiinid, põllumajandusväetiste komponendid, pestitsiidide e. taimekaitsevahendite jäägid, veterinaarravimite ja kasvustimulaatorite jäägid, polüaromaatsed süsivesinikud (PAH), 3- monokloorpropaan-1,2-diool (MPCD), raskemetallid (Hg, MeHg, Cd, Pb), orgaanilised ühendid (PCB-d, dioksiinid) jt. Saasteainete sisaldusele on kehtestatud piirnormid, mõne sisaldumine toidus pole üldse lubatud (nt. mõned veterinaarravimid). Järelvalve käigus võetakse proove erinevatest toidugruppidest, eesmärgiga kontrollida saasteainete sisalduse vastavust piirnormidele.
Rakendades toit peab vastama toiteväärtus, st täita füsioloogilised vajadused isikule vajalikud materjalid ja energiat. Toiduained peavad vastama nii organoleptiliste omaduste (näitajad maitse, värvus, lõhn ja konsistents). Ei tohi rikkuda nõuded lubatud sisu keemiliste, radioaktiivsete ja bioloogiliste ainete ja ühendite toitu, mis on hügieenitaseme. Kui imiku ja dieettoitude ei ole lubatud kasutada toidu toorained, mis põhineb söödalisandite kasutamine, loomade kasvustimulaatorite, hormoonid, teatud tüüpi ravimid, pestitsiidid, aiandid ja muud ohud inimeste tervisele ja ühendid. Teavet toiduainete peaks sisaldama: nimi kantud toidu koostisosade, sealhulgas lisaained; teave toiteväärtuse (kalorite toode, valgu, rasva, süsivesikuid, vitamiine, makro-ja mikrotoitaineid), kaal või maht; nimetamine, mõisted ja reguleerimisala (laste tooted, dieet toit ja toidulisandid);
maitset, aroomi või mõnda muud omadust (E-ained). Saasteained - satuvad keskkonda tööstusest ja põllumajandusest ning võivad jõuda toiduainetesse. Tähtsamad nendest on tööstusest pärinevad raskemetallid (elavhõbe ja metüülelavhõbe, kaadmium, plii) ja orgaanilised ühendid (polüklooritud bifenüülid e. PCB, dioksiinid), põllumajandusest pärinevad pestitsiidide jäägid, väetiste komponendid, karjakasvatusest veterinaarravimite ja kasvustimulaatorite jäägid. Minamata lahe õnnetuses Jaapanis põhjustas kohaliku tehase elavhõbedareostus 400 inimese surma ja paari tuhande inimese ajukahjustuse, sest elanikud sõid saastunud mereande. Põllumajanduses kasutatavad tõrjeained põhjustavad aastas 3 miljonil inimesel tõsise mürgistuse. Neist 220 000 sureb. Eriti ohtlik on 2,3,7,8TCDD e. dioksiin. Tekib jäätmete hävitamisel (põletamisel)
annaabi.ee 
