On ka roosa- ja valgeõielisi sorte SEEMNED Ajalugu iisop kasvab looduslikult Lõuna-Euroopas ja laiadel aladel Aasias. Antiseptilise toime tõttu kasutati teda juba antiikajal keha puhastamiseks, tema desinfitseerivat mõju on mainitud Vanas Testamendis. Mungad tõid taime põhja poole, kus ta omandas kindla koha talu- ja kloostriaedades. Aromaatset ürti kasutati ka toaõhu värskendamiseks Kasvatamine Harilik iisop on suhteliselt vähenõudlik. Välja istutades jätta kasvuruumiks vähemalt 30 cm, sest taim moodustab tihedad puhmikud. Talvekate ei ole tingimata vajalik, kuna vähesed külmakahjustused taastuvad enamasti kesksuveks. Suuremate kahjustuste korral lõigatakse kogu taime kevadel tagasi. Annab isekülvi. Paljundamine seemnetega või juurepuhma jagamise teel. Saagi kogumine Lehti ja noori pehmeid võrsetippe võib pidevalt korjata ja kasutada värskelt toitudes. Talviseks varuks võiks terved varred vahetult enne õitsemist maha lõigata
võib mõne taime potti ümber istutada ja talvel aiakujunduses, ta on maitserohelise saamiseks toas edasi kasvatada kaunis paljude taimedega toitude valmistamiseks, kaunistamiseks, istikud ette kasvatada. Seemned külvata maitsetaimena, juurviljaks varakevadel niiskele mullapinnale ja katta suppide, puljongite jne õhukeselt liivaga. Kasvuruumiks jätta u. 30cm. valmistamiseks, Põuaperioodil vajab kastmist ravimtaimena sügisel saaki koristades võetakse 1-1,5 cm jämedused ja 20-30 cm pikkused kõrvaljuurte tükid ning säilitatakse mullas või keldris niiskes liivas. Pistikud võib võtta ka kevadel. Istutamisel jäetakse maitsetaimena, nii üla- kui alaosa pungad 2-3 cm ulatuses alles, ravimtaimena, sobib keskmised eemaldatakse. Istutatakse poolviltu 10 suuremamõõtmelisse
Prantsuse ja lehti peamislt värskelt, pikkused, lineaarsed, teravatipulised ja poolvarjuga, estragonpuju saab paljundada ainult võib ka sügavkülmutada. terveservalised. Väikesed kerajad õisikud on Vajab piisav jagamise teel või pistikutega. Lihatoitude, köögiviljade ja valkjaskollased.õitseb VIII-IX. On levinud kaks niiskusevarug, Kasvuruumiks tuleb arvestada 50- marinaadide estragoni vormi. Kibedama maitse ja lõhnaga, mitte savimulda 80cm taime kohta. Põua ajal vajab maitsestamiseks. Eeterlikku kõrgemat vene magusavõitu aniisimaitselist ja kastmist. Prantsuse estragonpuju võib õli parfümeeriatööstuses. madalamat prantsuse estragonpuju. vajada talvekatet
putukatele. Sordidvalik: Blauhügel puhassiniste õitega Caradonna -omapäraks on peaaegu mustadele õisikuvartele kinnitunud tumelillad õied; Mainacht õied tumedad, lillakassinised Marcus sinised õied püstistel õisikuvartel, kõrgus 25 cm Rosakönig õied punakasroosad. Muskaatsalvei (Salvia sclarea) sobib kasvatamiseks kaheaastase taimena. Esimesel kasvuaastal kasvab suur lehekodarik, teisel aastal arenevad õisikud. Soodsate kasvutingimuste korral kõrgub kuni 120 cm. Vajab kasvuruumiks 90 cm ala ja päikeselist kasvukohta. Lehed on südajad, kibralised, karvased, tugeva lõhnaga, keskmiselt rohelised, 22...30 cm läbimõõdus. Muskaatsalvei lehtedest valmistatud ambralõhnalist eeterlikku õli lisatakse muskaatveinile, vermutile ja mitmele liköörile ning kasutatakse veel kosmeetika- ja seebitööstuses. Õied valgelillad või
com/12070003/Plant/2248/American_Bugbane) Joonis 14. Ameerika lursslill Kasutatud kirjandus: Seemnemaailm. Ameerika lursslill Cimicifuga americana. Kättesaadav http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=14137. 08.08.2013. Seemnemaailm. Lursslill (Cimicifuga). Kättesaadav http://www.seemnemaailm.ee/public/2/207_1.php. 08.08.2013. 1.8 Kilpleht (Darmera) Konkreetne liik: kilpleht (Darmera, syn. Peltiphyllum) (joon. 15, joon.16) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 150 -200 cm. Kasvuruumiks vajab 90-300 cm. Taime välislaadi kirjeldus: suur ühtlane põõsas. Lehed: suured, ümarad, servast kergelt venitatud, kilpjad lehed. Lehed on juurmised, tugevatel paksudel roodudel (kuni 90 cm), laius kuni 50 cm. Sügisel omandavad kena punaka värvuse. Õied või õisikud: õisikuvars on 50-60 cm pikkune. Ilmub pisut enne lehti aprillis-mais. Õied väikesed (kuni 1 cm läbimõõduga), meeldiva õrnroosa värviga, koondunud kuni 12 cm läbimõõduga kännasõisikusse.
Soovitav on tuulevarjuline paik. Pinnas peaks olema huumusrikas ja hea veeläbilaskvusega, vajaduse korral võib seda liivaga kergemaks muuta. Paljundamine seemnetega ja jagamise teel. Taimed kasvatatakse ette. Seemned külvatakse varakevadel 0,5 cm sügavusele. Idanemiseks hoida temperatuuri umbes +20C juures, idanevad umbes 3-4 nädala pärast. Tiheda külvi korral taimi pikeeritakse. Välja istutada taimed, kui ilmad soojaks lähevad, kuna ta on külmaõrn. Kasvuruumiks arvestada 30-40 cm. Sooja suve järel võib anda isekülvi. Suuri puhmaid on parem jagada kevadel, et need sügiseks korralikult juurduksid. Saagi kogumine talveks kogutakse kindlasti vahetult enne õitsemist lõigatud varte ülemist osa koos lehtedega. Õrnu varsi ja noori lehti võib pidevalt korjata kevadest sügiseni. Kõige õigem on sidrunmelissi kasutada värskelt, siis on aroom ning toimeainete sisaldus kõige suurem.
Kasvukoha nõuded: Enamasti valguseküllasemates kohtades muidu küllaltki varjulistes metsades. Eelistab parasniiskeid muldi. Kasutamine haljastuses: rühmadena varjulistes kohtades. Kasutatud kirjandus: http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/hkopsur2.htm http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/76 http://herba.folklore.ee/pildid/kopsurohi%202_019.jpg 1.23 Päevakübarad (Rudbeckia) Konkreetne liik: särav päevakübar (Rudbeckia fulgida) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 50-80 cm, kasvuruumiks vajab 40 cm. Taime välislaadi kirjeldus: püstiste, enamasti harunenud vartega rohttaimed. Lehed: tumerohelised, terved. Õied või õisikud: suured, kollased, oranzid või pruunid. Liigi eritunnused: väga rikkalik õitseja, tundlik liigniiskuse suhtes. Kasvukoha nõuded: päikesepaisteline kasvukoht, vett läbilaskev, tavaline aiamuld. Kasutamine haljastuses: püsilillepeenar, vabakujuliste rühmadena murus, põõsaste ja okaspuude ette, soolotaimena. Kasutatud kirjandus: http://www.hortes
annaabi.ee 
