olulised on ka kord ja rutiin, reeglid täpselt paigas, ülesanded jagatud üksteist austavad suhted, lapsi koheldakse respektiga lapsel on õigus vanemaid respekteerides väljendada oma mõtteid ja tundeid probleemidele lahenduste otsimisel püütakse lähtuda sellest, et kõigi vajadused saaksid rahuldatud täies mahus vabadus on laienevate piiridega Vabakasvatuse probleemiks võib olla lapse ,,üle käte" minek. 3. Too 4-5 näidet kasvatusvigade kohta. korratakse oma vanemate vigu või vastandutakse oma vanematele allasurumine ja autokraatlik kohtlemine üks vanem ilma sõnaõiguseta ülemäärane kaitsmine ja poputamine, laps hakkabki eeldama, et teda teenindatakse, ta kasvab türanniks, kes ei saa elus hakkama (näiteks: naiselt eeldatakse, et ta teenindaks nagu ema või vanaema lapsepõlves), vastutustunne ei arene liidud perekonnaliikmete vahel 4
Vanemad on armastavad, julgustavad, juhendavad last ja selgitavad oma käitumist, lapsi nii kiidetakse kui laidetakse, nii vabadus kui kõigi õigused ja kohustused on võrdselt tähtsad, olulised on ka kord ja rutiin, reeglid täpselt paigas, ülesanded jagatud, üksteist austavad suhted, lapsi koheldakse respektiga, lapsel on õigus vanemaid respekteerides väljendada oma mõtteid ja tundeid 3. Too 4-5 näidet kasvatusvigade kohta. · Vähene läheduse näitamine (nii füüsilise kui ka vaimse) · korratakse oma vanemate vigu või vastandutakse oma vanematele · allasurumine ja autokraatlik kohtlemine · üks vanem ilma sõnaõiguseta · ülemäärane kaitsmine ja poputamine, laps hakkabki eeldama, et teda teenindatakse, ta kasvab türanniks, kes ei saa elus hakkama (näiteks: naiselt eeldatakse, et ta teenindaks nagu ema või vanaema lapsepõlves), vastutustunne ei arene
Vabakasvatuse probleemid: Vabakasvatuses üles kasvanud lastest võivad hiljem kujuneda pätid, narkarid, hasartmängusõltlased, vargad või kes iganes elu hammasrataste vahele jäänud. Kõik tänu sellele, et neid puudub tunnetus, kus maal on piir ning mida tohib ja mida mitte. Vabakasvatus pole vabandus! Sellist kasvatusmeetodit ei aktsepteerita igalpool, samamoodi. 3. Too 4-5 näidet kasvatusvigade kohta. Vanemad ei näita oma laste vastu piisavat armastust. Selle all ma mõtlen kallistamist, kaisutamist. Lapsel jääb puudu lähedusest. Füüsiline vägivald lapse suhtes eksimuste või halva käitumise pärast. Ei pöörata lastele piisavalt tähelepanu. Ükskõiksus. Laps on nö omapead. Lapse ja vanema vahelise kvaliteetaja puudumine või liiga väheks jäänud seda. Vanemad ei julgusta piisavalt oma lapsi
EKL-1kõ ,,Tervete laste hirmud" Gisela Eberlein Austria lastepsühhoterapeut G.Eberlein kirjeldab kooli- ja koduhirmusid. Eriti rasked on hirmud, mida põhjustavad kodused situatsioonid. Kui koolihirmu eest leiab laps (või loodab leida) kaitset kodust, siis koduse hirmu eest pole kuhugi põgeneda. Raamatust leiab häid näpunäiteid kasvatusvigade vältimiseks, õige koduse ja koolisituatsiooni loomiseks, hirmu ja sellega ka haiguse vältimiseks. Üheks sagedasemaks lapseea psühhogeense haigestumise põhjuseks on hirm, mille aluseks võib olla äge psühhotraua või kestev psüühikat traumeeriv situatsioon last ümbritsevas keskkonnas, probleem, millele ta ise lahendust ei leia. Kui see jääb täiskasvanu poolt märkamata ja lahendamata, ongi häda käes ja tasapisi kujuneb
Kuritegevuse seletamine läbi kurjategija isiku. · Kristlik religioosne mudel, kus käsitati inimest patu kandjana, kuid põhjus, miks inimene normi rikub, tuleb väljastpoolt. · Valgustusfilosoofial põhinev mudel, mis lähtus arusaamast, et inimene on vaba ja mõistlik olend, normi rikkumise põhjuseks on teabe puudumine. · Moraalist lähtuva käitumise mudel lähenemine, mille kohaselt inimene on moraalne olend ning häibe (normist kõrvalekaldumise) põhjuseks on kasvatusvigade või halva eeskujute tõttu tekkinud moraali defektiid. · bioloogilis-psühholoogiline mudel leiti, et inimene on bioloogiline, psühikaga olend; häibe põhjuseks on kas kaasasündinud või omandatud füüsiline või psüühiline defekt. 13. Kuritegevuse seletamine ühiskonna, kui terviku kaudu. · Neutraliseerimise teooria leiti, et kurjategija neutraliseerib enda jaoks normi rikkumise. See võib
kurjategija paneb kuriteo toime, sest ei tea, et tegemist on kuriteoga. Mingisugust seost võib olla, aga üpris nõrk. IV mudel Moraalist lähtuv käitumise mudel Sellele toetub enamus suur hulk praegu kaasaegsetest kriminoloogilistest teooriatest. 1. Inimene on moraalne olend, kes lähtub kategooriatest hea ja kuri 2. Normiks on ühiskonna moraalile vastav käitumine 3. Hälve on amoraalne akt st. kurja tekitamine 4. Hälbe põhjuseks on kasvatusvigade või halva eeskuju tõttu tekkinud moraali defektid 5. Hälvik on amoraalne inimene, kes on kõlvatute vaadete ja ettekujutustega 6. Normaliseerimise vahenditeks oleks inimeste kasvatamine ja parandamine sh vaadete ja veendumuste muutmine. 7. Eesmärgiks on moraalsete, heale orienteeritud inimese kujundamine Kriminoloogia Jaan Ginter 2012 Ilus mudel ja mudel on aja jooksul olnud ka väga populaarne. Kõige populaarsem oli ta möödunud sajandi kuuekümnendatel
Praeguseks on see mudel suurema populaarsuse kaotanud. Seda on kontrollitud empiiriliste uuringutega ja tulemused näitasid, et tegelikkus selle mudeliga kokku ei läinud. Ginter kahtleb uuringute õigsuses. Moraalist lähtuv käitumise mudel: 1) Inimene on moraalne olend, kes lähtub kategooriatest hea ja kuri. 2) Normiks on ühiskonna moraalile vastav käitumine. 3) Hälve on amoraalne akt st kurja tekitamine. 4) Hälbe põhjuseks on kasvatusvigade või halva eeskuju tõttu tekkinud moraalidefektid. 5) Hälvik on amoraalne inimene, kes on kõlvatute vaadete ja ettekujutustega. 6) Normaliseerimise vahenditeks oleks inimese kasvatamine ja parandamine sh vaadete ja veendumuste muutmine. 7) Eesmärgiks on moraalsele, heale orienteeritud inimese kujundamine. Kas sellised vahendid on kättesaadavad, et inimeste vaateid ja veendumusi muuta. See on lihtsam ilmselt alaealiste puhul
annaabi.ee 
