(3p) Meediakasvatuse eesmärgiks on mõjutada lapse meediakasvatust ja harjutada meediaoskusi, samuti kujundatakse ka meediakasvatuse käigus meediakirjaoskust. Lasteaias on meediakasvatuse peamiseks ülsandeks ja eesmärgiks arendada lapsele ea- ja võimetekohaseid meedia kasutamise oskuseid. Arendada tuleb oskusi selleks, et laps oskaks ohutult meediat nautida ja seda ka ise luua. Meediakasvatust tuleks siduda iga õppe- ja kasvatustegevusega koolieelses lasteasutuses. Sellisel moel on meediategevust lastele lihtsam õpetada ning korrates erinevaid asju, jäävad need ka paremini meelde. Meediakasvatuse sisuks või pidada elukestvat õppimist meedia kasutamise kaudu, samuti ka vahetu meediakogemus. Oluline on ka õpetamine meedia abil. Lastele tuleb anda teadmisi meedia kohta, kujundada analüüsioskusi ning arendada ka oskusi kasutada meediat teabe leidmiseks ja ka oma eesmärkide saavutamiseks. (Vinter, s.a) 3
koostöös. Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine on paindlik ja võimaldab pedagoogil teha vajadusel muudatusi. Nädalakava koostavad rühma pedagoogid omavahelises koostöös, arvestatakse eelmise nädala kokkuvõtet, laste huvisid ja individuaalseid arenguvajadusi. Lühema perioodi kava (nädala või kuu vm) pannakse tavaliselt välja ka rühma stendile, et lapsevanemad saaksid kursis olla rühmas toimuva õppe- ja kasvatustegevusega. PÄEVAKAVA Päevakava koostamise alused on sätestatud määruses ”Koolieelse lasteasutuse tervisekaitse-, tervise edendamise, päevakava koostamise ja toitlustamise nõuete kinnitamine” (1999). Päevakava koostatakse lähtuvalt riiklikust õppekavast ning sõltuvalt lasteasutuse lahtioleku ajast ja laste vanuserühmast. Päevakava koostamisel tuleb võimaluse korral arvestada laste individuaalsete vajadustega.
välja. Kui väikeste rühmal on veel tajumiseks vähe kogemusi,siis keskmises rühmas ja vanemas rühmas on tulemused paremad. Nende taju areneb igapäevases tegevuses ning väga hästi mõjuvad just kujutavad tegevused. Vaadeldes kolme lasteia rühma on näha,et lapsed arenevad väga kiiresti ja on iga aastaga midagi uut selgeks õppinud ja mõne kogemuse võrra targemaks saanud. Mida ma sellelt praktikalt omandasin? T utvusin lasteaia õppe- ja kasvatustegevusega. Samas uurisin ka laste arengut, käitumist ja kõnet ning arvan, et see on oluline teadmine kui tahan näiteks tulevikus kuskil laste psühholoogina või logopeedina töötada. Lisaks tuleb laste arengu jälgimine ka tulevikus lapsevanemaks olemisele kasuks. Sain ka teada,et lapsed võtavad mind hästi omaks ja neile meeldis kui ma rühmas viibisin. Suurem osa lapsi olid kohe minuga avatud suhtlema. Õppisin
õpikeskkond, mis toetab tema õpihimu ja õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist. Õppekava järgi mõistetakse õpikeskkonnana õpilasi ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õpilased arenevad ja õpivad. Õpikeskkond kindlustatakse koolis õppekava alusel õppe- ja kasvatustegevusega. (Põhikooli riiklik õppekava, 8.04.2015) 5 Riiklikus õppekavas on sätestatud, kuidas kool kujundab õpikeskkonna. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujundamisel: 1) osaleb kogu koolipere; 2) luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted õpilaste, vanemate, õpetajate, kooli juhtkonna ning teiste õpetuse ja kasvatusega seotud osaliste vahel;
koostöös. Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine on paindlik ja võimaldab pedagoogil teha vajadusel muudatusi. Nädalakava koostavad rühma pedagoogid omavahelises koostöös, arvestatakse eelmise nädala kokkuvõtet, laste huvisid ja individuaalseid arenguvajadusi. Lühema perioodi kava (nädala või kuu vm) pannakse tavaliselt välja ka rühma stendile, et lapsevanemad saaksid kursis olla rühmas toimuva õppe- ja kasvatustegevusega. PÄEVAKAVA Päevakava koostamise alused on sätestatud määruses "Koolieelse lasteasutuse tervisekaitse-, tervise edendamise, päevakava koostamise ja toitlustamise nõuete kinnitamine" (1999). Päevakava koostatakse lähtuvalt riiklikust õppekavast ning sõltuvalt lasteasutuse lahtioleku ajast ja laste vanuserühmast. Päevakava koostamisel tuleb võimaluse korral arvestada laste individuaalsete vajadustega.
iseloomu ja neis toimuvaid muutusi. Perekonna uurimine on hea näide paljude eri teaduste kostööst. 34 Pereuuringute tüüpilised valdkonnad. - koduse kasvatuse uurimine. - perekonna ja vanemate nõustamisele ning perekasvatusele suunatud uuringud. Selline uurimistöö on seotud mitmete eri institutsioonide, näiteks nõuandlate, kooli, kiriku ja teiste organisatsioonide kasvatustegevusega. - kodu ja ühiskondlike kasvatusinstitutsioonide vahelise koostöö uurimine. Tüüpilised uurimisobjektid on kodu, lasteaed, kool. Teadus, väärtused ja eetika küsimused Teaduse suhe väärtusega Enamik teadusega tegelejaid on arvamusel, et teadus loob teadmisi, saadud teadmiste rakendamine on aga teiste asi. Seega on teadus teadmisi luues neutraalne ega saa vastutada teadmiste moraalse aspektide ega üldse teadmiste kasutamise tagajärgede eest. Teadus vastab teadmiste tõesuse eest
annaabi.ee 
