Kasvatusteadus ja tema valdkonnad. Kasvatusteaduslikud paradigmad Kasvatusteadus uurib kasvatust ning sellega seonduvaid ilminguid ning loob ise kasvatustegelikkust. Siinkohal proovin arutleda teemal: "Millist rolli mängib kasvatus ja võim." Läbi aegade öeldakse ikka ja jälle, et „noorus on hukas“. Mida see õigupoolest tähendab? See tähendab eelkõige seda, et ühiskonnas ja kasvatuses on toimunud muutused. Muutused, millega lapsevanemad pole harjunud, mis pole nende eakohane, mida nad ei mõista. Pean tõdema, et olen isegi tabanud end sellele igivanale etteheitvale lausele mõtlemast. Siit järeldades võib öelda, et toimunud on negatiivne muutus, mida minu, kui noore inimese mõistus ei taha vastu võtta ega aksepteerida. Kui tänavapildis on näha alaealisi noorukeid tarbimas mõnuaineid (nt. Sigarette, alkhol) siis esimene küsimus, mis tekib on, et kus on nende vanemad, kas vanemad pole sellest teadikud, miks pole noortel järelvalvet? S...
Näiteks veebi näite varal võiksid kirjeldava uurigu uurimisküsimused olla järgnevad: Kui palju infootsinguid viiakse läbi veebis? Millised on kõige populaarsemad veebikohad? Kui palju inimesi kasutab veebi ja millise sagedusega? Millised on veebi kasutajate demograafilised tunnused? Suur osa info hankimise alaseid uuringuid, peamiselt varasemad uuringud, olid kirjeldavad ja uurisid infokanaleid, infoallikaid, ja infokasutajaid. Ka kasvatusteadustes on kirjeldavad uurimused üsna levinud. Sellised uurimused püüavad kasvatusnähtusi, näiteks käitumist või interaktsiooni teadusliku täpsuse ja tabavusega kirjeldada. Võrdlev uurimus erineb kirjeldavast vaid selle poolest, et lisaks püütakse seal võrrelda eri rühmi. Kirjeldavad ja võrdlevad uurimused teostatakse sageli nn survey- uurimustena (Hirsijärvi ja Huttunen, 2005, lk.170). Kirjeldavas uurimuses püütakse kõigepealt huviobjekt nähtusena lahti mõtestada ja asetada
ja sisuliseks eesmärgiks kompetentsuse tõstmine, millele lisandub teadusloome. Samas sõltub ühe või teise eesmärgi tähendus üliõpilastöö tasemest. Kui referaatide, esseede ja seminaritööga taotletakse eelkõige üliõpilase teadusliku mõtteviisi arenemist, siis magistri- ja doktoritöö kirjutatakse eelkõige teaduse arendamise eesmärgil. 5 2. Kasvatusteaduslike tööde iseloomustus Viimastel aastakümnetel on kasvatusteadustes toimunud sedavõrd suured muutused, et üha raskem on määratleda seda, mis on kasvatusteaduslik. Kasvatusteadustele omase distsiplinaarse, paradigmaatilise ja kontseptuaalse mitmekesisuse tõttu on üliõpilastele üha raskem vastata ühele väga olulisele küsimusele - "Kas minu töö teema ja probleem on kasvatusteaduslik?" Küsimus ise jaguneb kaheks: 1. Kas minu töö on lähtub kasvatuse ideest, so kas töö on kasvatusteaduslik? 2
· Teemaintervjuu ankeet- ja avatud intervjuu vahevorm. Intervjuu alateemad on teada, küsimused pole eelnevalt täpselt sõnastatud ega järjestatud · Avatud intervjuu vaba, süva, informaalne, mitteametlik, juhtimata, struktureerimata intervjuu. Sarnaneb hariliku vestlusega, ka teema võib vestluse käigus muutuda. Võtab palju aega, subjektiga räägitakse mitu korda. Läbiviimine: Individuaalintervjuuna kõige levinum Paariintervjuuna rühmaintervjuu alavorm, näit. kasvatusteadustes lapse ja vanema koosintervjueerimine Rühmaintervjuuna kui uuritakse rühmade kultuure, vt fookusgrupp 10. Dokumentide analüüs Andmete kogumine mõtestatult. On nii andmekogumise kui ka andmeanalüüsimeetod. Eesmärgiks võib olla väga erinevate kättesaadavate dokumentide/andmekandjate analüüs (õpilastööd, kirjad, käsikirjad, tööplaanid, protokollid, joonised/joonistused, fotod, helisalvestused, videolindid, arvutikettad jmt). Andmestik:
Eesti sotsiaalpedagoogika esimesed sammud pidid olema astutud juba XX saj algupoole ja (varjatult) nõukogude ajal - enne kui mõistest teadlikuks saadi. Terviknägemust sotsiaalpedagoogika olemusest veel ei olnud, küll aga teadvustati valdkondi ja teemasid, mis hiljem kuulusid sotsiaalpedagoogikasse. Sotsiaalpedagoogika kiire areng iseseisvusaja algul sai tuge just neist tendentsidest. Esimest korda sai sotsiaalpedagoogikast õppekava kohustuslik aine kasvatusteadustes, mida õpetati kaugõppes teistkordse kõrgharidusena. 90-ndatel tuli otsustada, mis on sotsiaalpedagoogika, kuidas peaks välja nägema eesti sotsiaalpedagoogika ja mida kujutab endast sotsiaalpedagoogi kutse. 2001. a ilmus eesti keeles Hämäläineni käsiraamat „Sissejuhatus sotsiaalpedagoogikasse“- tegemist on esimese eestikeelse süsteemse ülevaatega saksa sotsiaalpedagoogika arenguloost 7. Kes on sotsiaalpedagoogika tuntumad teoreetikud? Maalimas? Eestis?
..................................................................................64 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................... 77 Lisa 1. Strömpl, J. Kvalitatiivsete meetodite kasutamise võimalustest sotsiaaltöö uurimisel. -- ajakiri Sotsiaaltöö 2/ 2004. Lisa 2. Niglas, K. 2003. Kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete meetodite vahekorrast sotsiaal- ja kasvatusteaduslikus uurimistöös. -- Kog. Interdistsiplinaarsus sotsiaal- ja kasvatusteadustes. Tallinna Pedagoogikaülikool. Tallinn. Lisa 3. Sotsiaalsed probleemid. 3 SISSEJUHATUS Inimkonna areng on olnud pidevas liikumises ning seda on püütud jaotada etappidesse millegi alusel, mis on maailma tol perioodil kõige enam mõjutanud (tehnoloogia areng, sõjad). Evolutsiooni aeglast, stabiilset arengut mõistame me kvantitatiivsena, pöördeline e. revolutsiooniline muutuse korral kõneldakse kvalitatiivsest muutusest.
mahutada nende alla ja kolmas noorsoo- või suurem osa tudengitele koolisotsiaaltööd. On vajaminevatest loomulik, et iga teadlane pedagoogilistest sooviks meelsasti näha teadmistest. vastavat teemat käsitleva Mitmel põhjusel põhiainena ja teoreetilise tekitaks selline lähenemine raamistusena just seda, aga täieliku anarhia nii mille raames ta ise on kasvatusteadustes enestes töötanud suurima osa oma kui ka neid õppivate karjäärist. See teeb ühisele tudengite teadvuses. meelele jõudmise raskeks, Eelkõige oleks võimatu kui mitte võimatuks. Nii jõuda teadlaste ja on kerge tekkima olukord, õppejõudude vahel kus iga distsipliini või üksmeelele, mis oleks uurimisprogrammi esindav selleks raamdistsipliiniks, teadlasrühm räägib ning
annaabi.ee 
