seisundit ühiskonnas. Kasutatav mõistete süsteem oli segane. Tekstide poliitilised ja ematsipatoorsed aspektid heideti kõrvale ja sõnum muudeti mittepoliitiliseks. Lapsekesksuse põhimõte oli rohkem etteantud kui toimivaks tõestatud. Romantilise suuna seisukohalt keskset loomulikkuse mõistet ei vaidlustatud. Loomulikkus rajati tehislikku ja ebareaalsesse maailma. Romantilised kasvatus-uuendajad hülgasid kasvatuspraktikas süsteemse teadmiste hankimise põhimõtte ja soosisid kriitikata õpilase kogemuse mõistet. Morrison on öeldnud, et romantiline lapsekeskne teooria pani vääralt võrdlusmärgi lapsekeskse pedagoogika ja individualismi vahele. Kui pedagoogika aheneb individuaalsuse rõhutamiseks, kaotatakse võimalus ära kasutada ühtmoodi mõtlevate inimeste rühmi ja kollektiivne ning mõjuvaks põhimõtteks saab jaga ja valitse.
". Silma hakkab, et mõistet ,,piir" seostatakse ikka negatiivse sisuga- kehalise vm karistuse, hoiatuse, keelu, moraalijutluse, millestki ilmajätmise ja pideva ,,ei"-ga. Selle taga peitub ebakindlus kasvatustegevuses, puudulik eneseväärikus, vähene usk oma võimetesse- aga ka vajadus igikehtivate normide ja väärtuste ning alati toimivate retseptide järele. Kahtlemata saab kõikjal ette tulevaid raskusi kasvatustöös põhjendada väärtuste ja normide ebamäärasusega igapäevases kasvatuspraktikas (ja seda mitte ainult piiride seadmise seisukohalt), samuti omaenda ja kõikvõimalike muude kasvatusstiilide ning ekspertide arvamuste vastandamisega. Suur valik pakutavat kirjandust ei hõlbusta laste kasvamist, vaid teeb tihti nõutuks ja võimetuks. Tunne, et ,,iialgi pole võimalik õigesti ega kõigi meele järele teha", paneb mõnel juhul vastusest loobuma, veeretades selle terapeutide, meditsiini- või
retsidivism Kontekstuaalsed muutujad: Perekonna demograafilised näitajad: perekonna sissetulek naabruskond vanemate haridus etniline grupp sotsiaalne klass vanavanemate jooned vanemate jooned vanemate ebaefektiivne käitumis- kasvatus praktika probleemid lapsel antisotsiaalne käitumine häired kasvatuspraktikas Käitumisprobleemide liigitus: Käitumisprobleemide kolm külge (Kovaljov, 1981) I. SOTSIAALPSÜHHOLOOGILINE: teo sotsiaalne raskus 1. Antidistsiplinaarne käitumine Kehtestatud reziimi rikkumine Kehtestatud distsipliini rikkumine 2. Antisotsiaalne käitumine Moraalinormide eiramine Allumatus vanematele Väljakutsuv käitumine 3. Delinkventne käitumine Väljapressimised
Vergleichende Erziehungswissenshaft) küsivad uurijad: "Mis on kasvatus ja haridus?; Mille jaoks nad on?; Kuidas on nad võimalikud?; Kuidas on võimalik neid teaduslikul tasemel uurida?". Nendele teadustele tuginevad nn rakenduslikud kasvatusteadused, milleks on erinevad pedagoogikad, andragoogika ja eripedagoogika. Nendes teadustes otsitakse vastust küsimustele, nagu: "Mida teha?; Kuidas teha? või Milleks teha?". Vastused sellistele küsimustele on mõeldud rakendamiseks kasvatuspraktikas. 6 Teisena tõuseb üles küsimus sellest, kas valitud lähenemisviis on kasvatusteaduslik. Kuigi allpool on esitatud teaduslikkuse kriteeriumid, siis tuleb arvestada, et arusaam sellest, mis on kasvatusteadustes teaduslik, ei olegi nii üheselt mõistetav. Esimeseks võimalikuks ja arvestatavaks asjaoluks on uute käsituste ilmumine seni üldlevinud klassikalise, nn loodusteaduliku teaduskäsituse kõrvale. Seepärast võib tänases
Kasvatusprotsessiks tingimuste loomine -arendada Füüsiline ja sotsiaalne keskkond peavad olema organiseeritud nii, et peale kuud jälgimist paigutatakse gruppi, mis toetab sinu arengut positiivselt. Keskkond loob kasvatuseks tingimused. Eesmärk on ideaalne subjektiivne kujutlus tulevase tegevuse oodatavast resultaadist. Eeldatakse, et resultaat on olemas, prognoos. Eesmärgitamise protsess kasvatuses on loominguline ja kuulub tõenäosliku prognoosi valdkond. Reaalses kasvatuspraktikas erinevad püstitatud eesmärgid oluliselt oodatava resultaadi täenäosuse... Kujutused, loomingulised, kujundus tegevuse üldsuunast Konkreetne piiritletud kujutlus teatud tegevustena, mis võivad olla lähedal ideaalile lähedal. Näide: Põhikoolil on hariv kui ka kasvatav ülesanne. Ideaal on kasvatus siin. Sotsiaalainetel kitsamad eesmärgid, inimeseõpetusel veelgi kitsamad. Gümnaasiumis toetakse inimese individuaalset arengust jms tulevatest erinevustest toetatavat ...
taaselustama eesti rahva vaimset mälu? Kasvatus juhib enesekasvatusele Niisugust nähtust, kus kasvandik hakkab ise, teadlikult enda juures midagi kujundama, nimetataksegi enesekasvatuseks. See tähendab süstemaatilist, sihikindlat tööd iseendaga, et kõrvaldada puudusi ja kujundada endas positiivseid omadusi. Tegemist on inimese püüdlusega välja arendada neid omadusi, mida ta ise väärtustab. Tsiteerin Lembit Õunapuud (1989): Igapäevases kasvatuspraktikas võime märgata, et umbes 12-15 aasta vanuselt hakatakse endas kujundama ihaldatud omadusi, näiteks tahtejõudu, julgust või mingeid füüsilisi näitajaid. Iseend pannakse proovile kõikvõimalikes situatsioonides, sunnitakse end käituma teatud viisil. Seejuures võib ette tulla isegi veidrusi: seistakse tundide viisi ühel jalal; ei vastata pikemat aega ümbritsejate küsimustele; sooritatakse arvutuid kordi üht ja sedasama liigutust. Kõike seda tehes arvavad õpilased ise, et
annaabi.ee 
