vabakasvatus ei peaks olema sama mis kasvatamatus, millegipärast on aga enda ümber vaadates just pigem selline mulje jäänud. Vabakasvatus on mõiste, mida sageli kasutatakse mõtlematult, selle sisusse süüvimata. Sõnade kooslust eirates, mõistetakse vabakasvatuse all pigem kasvatuse puudumist kui vaba siis vaba, laps võib teha, mida tahab, ta kasvab ise. Tähelepanuta jäetakse aga selle sõna teine pool "kasvatus", mis koos märksõnaga "vaba" tähendab ühte konkreetset kasvatusmeetodit. Meetodit, mis annab vabaduse lapsele, mitte aga teda kasvatavale täiskasvanule. Vabakasvatuse olulisim erinevus mitmetest teistest kasvatusmeetoditest on see, et käsud ja keelud on selle kasvatusviisi puhul välistatud. Samuti on välistatud ka lapse karistamine kui laps halvasti käitub või midagi halba teeb. Ilma käskude, keeldude ja karistuseta peab ta hakkama tunnetama piire ning saama aru kuidas ühiskond funktsioneerib ja millist käitumist temalt oodatakse.
Lapsed väärivad pidevat ja süsteemset tähelepanu, et nende õigustest päev päeva järel kinni peetakse. Iga laps vajab kasvamiseks turvalist keskkonda ja hoolt. Kahjuks kõik vanemad ei suuda seda oma lastele pakkuda. Kui 20 aastat tagasi lapsevanem tõesti võis imestusega küsida: mis need lapse õigused veel on, siis täna seda enam väga ei juhtu. Lapsevanem on aina teadlikum, väärtustab last ning kasutab nn positiivset kasvatusmeetodit, mis austab lapse õigusi ja lubab lastel kasvada vägivallatus keskkonnas. Laste häält on ühiskonnas üha rohkem kuulda. Kas Eestis on juba ka seda ette tulnud, et laps oma vanemad kohtusse kaebab või ähvardab sellega? Välisriikidest on kuulda olnud selliste juhtumite kohta, mil laps on vanemad kohtusse kaevanud, sest neid on näiteks liiga järsult tuba koristama sunnitud...
Vabakasvatus kui meetod annab otsustus – ja vastutusõiguse lapsele, kuid ei anna vabadust teda kasvatavale täiskasvanule. Vabakasvatuse probleemid: Vabakasvatuses üles kasvanud lastest võivad hiljem kujuneda pätid, narkarid, hasartmängusõltlased, vargad või kes iganes elu hammasrataste vahele jäänud. Kõik tänu sellele, et neid puudub tunnetus, kus maal on piir ning mida tohib ja mida mitte. Vabakasvatus pole vabandus! Sellist kasvatusmeetodit ei aktsepteerita igalpool, samamoodi. 3. Too 4-5 näidet kasvatusvigade kohta. Vanemad ei näita oma laste vastu piisavat armastust. Selle all ma mõtlen kallistamist, kaisutamist. Lapsel jääb puudu lähedusest. Füüsiline vägivald lapse suhtes eksimuste või halva käitumise pärast. Ei pöörata lastele piisavalt tähelepanu. Ükskõiksus. Laps on nö omapead. Lapse ja vanema vahelise kvaliteetaja puudumine või liiga väheks jäänud
seaduste vajadust. Lapsed on saanud palju rohkem vabadust kui vanemas põlves. Kasvatusi on suurepäraseid ja väga halbu. Kasvatusi on palju nagu Maal inimesi ja nende nägemusi kasvatusest. Kuid kõigil kasvatustel on üks sarnane joon – “kontroll”. Samas uurime ka millised oleksid kasutavad karistusmeetemed ja kuids tuleks last kiita. 1. KAVATUSMEETODID Kasvatuses on tegelikult kasutusel neli kasvatusmeetodit, vabakasvatus, mittesekkuv kasvatus, autoriteedi- põhine kasvatus ja autoritaarne kasvatus. Need kõik erinevad teineteistest väga, ühel juhul antakse lastele suurt vabadust ja teha mida vaid soovitakse, samas kui teine pool neist hoiab lapsed kindla kontrolli all oma reeglite ja normidega. 1.1 Vabakasvatus Vabakasvatus on mõiste, mis sai tuntuks eriti tänu Summerhill-kooli (Ühendkuningriigid, asut 1921) asutajale ja kauaaegsele juhatajale Alexander Neill`ile
kuid soovivad samas teada ka oma ohutuse raame ning on tänulikud, kui informeerime neid valikutest, millel võivad olla ebameeldivad tagajärjed. Sellegipoolest näen tihtipeale, kuidas vanemad ,,jutlustavad" oma lastele, mida tuleb teha ja mida mitte. See lämmatab nende loovust ning väljendusrikkust. Lapsed annavad vastulöögi sellega, et võtavad sisse kaitsepositsiooni ning muutuvad jultunuks. Mõtlesin välja termini armastav distsipliin, väljendamaks kasvatusmeetodit, mille eesmärgiks on teenida lapse vaimseid huvisid. Armastav distsipliin juhindub järgmistest põhimõtetest: 1. Laps peab olema kõigest temasse puutuvast teadlik ja asjasse pühendatud. 2. Vältige võimalikke arusaamatusi lihtsate selgituste abil. 3. Ärge töötage oma lapsele vastu. 4. Vältige mitmetimõistetavaid käske. 5. Pidage sõna. 6. Tegelege iga olukorraga otsekohe. 7. Lapse löömine ja sõimusõnade kasutamine olgu välistatud. 8
.........9 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................10 2 ANTIPEDAGOOGIKA: ,,MUST PEDAGOOGIKA" Sissejuhatus Must pedagoogika on termin, mida kasutavad mõned tänapäeva psühholoogid ja sotsioloogid, et kirjeldada mõningaid traditsionaalseid lapsekasvatuse meetodeid, mida saab kirjeldada kui julma ja lapse tundeid allasuruvat kasvatust. Sellist kasvatusmeetodit tutvustas esimesena Katharina Rutschky oma 1977. aastal ilmunud raamatus ,,Must pedagoogika (,, Scharze Pädagogik"). Tegu on kasvatusalase kirjutiste koguga, kus kirjeldatakse kõiki neid võtteid, mida kasutatakse lapse konditsioneerimiseks varases eas, ilma et laps ise mõistaks, mis temaga toimub. Psühholoog Alice Miller jätkab oma raamatus ,,Sinu enese pärast. Kui kasvatusest saab kiusamine" (,,Am Anfang war Erziehung" , ilmunud 1980. aastal) sellise käitumise uurimist
võimalustest. Töö eesmärgiks on: Uurida inimese kriminaalse käitumise vallandajaid. Uuringu valimisse kuulusid inimesed vanuses 15 kuni 50+ eluaastat 4 Töö kuulub kriminaalpsühholoogia valdkonda Töös on püstitatud järgmised hüpoteesid: keskkonna rolli peetakse kriminaalse käitumise kujunemisel olulisemaks; pärilikkuse rolli vägivaldse käitumise vallandjana alahinnatakse; kasvatusmeetodit peetakse iseloomu kujunemisel kõige peamiseks; kriminaalse käitumise reguleerimiseks on võimalik läbi viia ennetustööd. Hüpoteeside kontrollimiseks on viidud läbi küsitlus interneti kaudu Eesti inimeste hulgas Eesmärkide täitmiseks ja hüpoteeside kontrollimiseks oli vaja lahendada järgmised ülesanded: läbi töötada teemakohane kirjandus ja ning kasutada saadud teabest olulisemat antud töö kirjutamisel; viia läbi uuring;
kuid soovivad samas teada ka oma ohutuse raame ning on tänulikud, kui informeerime neid valikutest, millel võivad olla ebameeldivad tagajärjed. Sellegipoolest näen tihtipeale, kuidas vanemad ,,jutlustavad" oma lastele, mida tuleb teha ja mida mitte. See lämmatab nende loovust ning väljendusrikkust. Lapsed annavad vastulöögi sellega, et võtavad sisse kaitsepositsiooni ning muutuvad jultunuks. Mõtlesin välja termini armastav distsipliin, väljendamaks kasvatusmeetodit, mille eesmärgiks on teenida lapse vaimseid huvisid. Armastav distsipliin juhindub järgmistest põhimõtetest: 1. Laps peab olema kõigest temasse puutuvast teadlik ja asjasse pühendatud. 2. Vältige võimalikke arusaamatusi lihtsate selgituste abil. 3. Ärge töötage oma lapsele vastu. 4. Vältige mitmetimõistetavaid käske. 5. Pidage sõna. 6. Tegelege iga olukorraga otsekohe. 7. Lapse löömine ja sõimusõnade kasutamine olgu välistatud. 8
annaabi.ee 
