teiste valdkondadega. Õppetegevus Õppetegevuste abil kujundab õpetaja eesmärgistatud ja järjepideva teadmiste, oskuste ja käitumisnormide omandamise. Tegevuse konspekt õpetaja poolt kirjutatud konkreetse tegevuse plaan, mis sisaldab tegevuse teemat ja nimetust, laste vanust, eesmärke, vahendeid ja tegevuse kirjeldatud käiku. Õpe e õppeprotsess hariduse omandamise viis, sihipärane protsess selleks loodud keskkonnas. Õppe- ja kasvatustegevuste päevikon lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse dokument, kuhu kannab õpetaja igapäevaselt kokkuvõtte lapse õppetegevuse kohta. Lapse arengumapp (kasvumapp) on töövahend lapsele, vanemale ja õpetajale. võimalik jälgida lapse arengut ja õppimist.
1.6. Koolil on oma pitsat, arveldusarve pangas ja sümboolika. 2. TEGEVUSE EESMÄRK JA ÜLESANDED 2.1. Kooli tegevuse eesmärk on toimetulekuõppe võimaldamine mõõduka vaimupuudega õpilastele ja hooldusklassi loomine raske ja sügava vaimupuudega lastele. 2.2. Kooli tegevuse eesmärgist tulenevalt on koolil ülesandeks tagada õpilastele toimetulekuõppekava ja hoolduskooli programmi täitmiseks vajalikud õppe - ja kasvatustingimused. 3. ÕPPE - JA KASVATUSKORRALDUSE ALUSED 3.1. Õppekeel ja asjaajamiskeel koolis on eesti keel. 3.2. Õppe - ja kasvatuskorralduse aluseks on kooli õppekava ja kooli kehtestatud eeskirjad. 3.3. Kooli õppekavas määratakse kindlaks õppe eesmärgid ja õppeaja kestus, õpingute alustamise tingimused, õppeainete loetelu ja maht, ainekavad, õppeainete valiku võimalused ja tingimused ning õppeetappide ja kooli lõpetamise nõuded. 3.4. Õppekava ja selle muudatused kinnitab kooli pidaja. Muudatusettepanekuid võib teha
looduspädevus, sotsiaalne pädevus, refleksiooni- ja interaktsioonipädevus, kommunikatiivne pädevus, kultuuripädevus ja matemaatikapädevus 5. Millised on ainevaldkonnad ja mitu neid on? Ainevaldkondi on 8. Need on: 1) keel ja kirjandus; 2) võõrkeeled; 3) matemaatika; 4) loodusained; 5) sotsiaalained 6) kunstiained 7) tehnoloogia 8) kehaline kasvatus 6. Kas tom ikka läheb turvalisse õppekeskkonda, mida kes tagab? §13. Õppe- ja kasvatuskorralduse alused (5) Õppe- ja kasvatuseesmärkide täitmist toetab õppekeskkond, kus: 1) õpilaste, õpetajate, kooli juhtkonna ja lastevanemate (eestkostjate, hooldajate) omavahelised suhted põhinevad lugupidamisel ning demokraatial; 2) on olemas õppekava elluviimiseks vajalikud õppevahendid ja -materjalid; 3) järgitakse tervisekaitse- ja ohutusnõudeid; 4) luuakse tingimused õpilase ja õpetaja arenguks;
2 integratsiooni teiste valdkondadega. Õpe e õppeprotsess hariduse omandamise viis, sihipärane protsess selleks spetsiaalselt loodud keskkonnas. Õppeaasta kestab õppe algusest ühel kalendriaastal uue õppe alguseni järgmisel kalendriaastal. Õppeaasta algab 1. septembril (KLS § 16) Õppe- ja kasvatustegevuste päevik on lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse dokument, mille sisseseadmine ja täitmine on kohustuslik kõikidele lasteasutustele, sõltumata lasteasutuse õiguslikust seisundist. Rühma õpetaja kannab päevikusse andmed õppetegevuste kohta sh õppe- ja kasvatustegevuse eemärgid ja põhimõtted nende täitmiseks ning planeeritud õppe- ja kasvatustegevused. Kokkuvõtte lapse õppetegevuse kohta kannab rühma õpetaja päevikusse iga päev. Õppekava on õppimise plaan. (H. Taba). Õppekava kujunemise etapid Eesti alushariduses: 1
õppeaasta võrra kuni 32 nädalatunni ulatuses igal õppeaastal. Täiendavate õppeaastate kohustuslike ja valikainete kohta koostatakse jätkuvalt õpilasele individuaalne õppekava. 4.5. 1.2. klassis jaguneb õpetus tegevusvaldkondadeks, 3. klassist kuni põhikooli lõpetamiseni õppeaineteks, mis realiseeritakse üldõpetuse põhimõttel. Õpet traditsioonilise ainetunnina ei korraldata, vaid keskendutakse ainekavades märgitud tegevustele ja teemadele. Õppe- ja kasvatuskorralduse põhivorm on õppetund. Õppetunnid toimuvad koolis või väljaspool kooli ekskursiooni või õppekäiguna. 6.1. ELU- JA TOIMETULEKUÕPE 6.1.1.1. Elu- ja toimetulekuõpe on toimetulekuõppe teljeks ning sellel on oluline roll valdkonnapädevuste kujundamisel. Teiste ainete õpetamine on seotud elu- ja toimetulekuõppe teemadega. 6.1.1.2. Eesmärgiks on kujundada praktilise ja tunnetustegevuse elementaarsed oskused,võimalikult terviklikud kujutlused tajutava keskkonna objektidest ja
Keskkonna mõju inimesele võib olla kolmesugune: ülekoormav, alakoormav ja optimaalne (Kolga, 1998). Ülekoormavas keskkonnas ei tule laps toime info töötlemisega (lapsest läheb temale oluline informatsioon mööda). Alakoormavas keskkonnas on aga olukord vastupidine: siin on laps infopuuduses. Lihtne keskkond on lapsele pigem väsitav (igav) kui stimuleeriv ja arendav. Nende vahepealne variant on optimaalne keskkond. Iga koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on lasteasutuse õppekava, mis lähtub alushariduse raamõppekavast. Lasteasutus koostab raamõppekava alusel oma õppe- ja tegevuskava, arvestades lasteaia liiki ja eripära. Õppekavas määratakse õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, rühmade õppe-kasvatustöö korraldus, päevakavad, töö erivajadustega lastega, koostöö lapsevanematega. Lasteaia personalil on kasvukeskkonna loomisel täita suur ning vastutusrikas roll.
annaabi.ee 
