ainukordset lähenemist ja interpreteerimist. Pedagoogika klassika moodustavad teadmised, mis on sama vanad kui inimkond, sest inimese areng on alati nõudnud ja nõuab ka edaspidi sihipärast suunamist ning kasvatust. Kasvatusega saab aidata inimest iseenda peremeheks saada. Inimeseks, kes on vaba väliste olude sunnist, kes teab inimesena elamise vastutust. Me sünnime bioloogilisteks olenditeks, kuid peame saama vaimseteks olenditeks. Kasvatuse kaudu ja kasvatuse abil. Ehkki klassikaline kasvatusideaal pole täismõõdus kusagil teostunud, on see ometi läbi aegade muutumatuna püsinud. Keskenduda ei tule väliste väärtuste jahtimisele, vaid iseenda ülesehitamisele, oma kvaliteedi parandamisele, igaühes peituvate võimaluste teostumisele. Klassikalise pedagoogika taga on kümned sajandid talletunud tarkust. Klassikalise pedagoogika tõekspidamiste järgi on töötanud ja töötavad kallid erakoolid Ameerikas ja
Rousseau pedagoogilised vaated Dr. Paul Sakmann küsib: Mis on ,,Emile"? Ja vastab: Kui peaksime kinni pealkirjast, siis on meie ees pedagoogika-,kasvatus- ja õpetuskunsti teooria. Aga see pole kaugeltki tõde. Kõige enam vastaks aga sisule järgmine: Isiksus, nagu ta on, nagu ta kasvab ja küpseb ja kuidas võib inimene inimese kasvatamisele ja küpsemisele kaasa aidata. ,,Emile" on mõtete ja vaatluste kogu ilma mingi korrata. Rousseau kasvatusideaal väljendub ainsa sõnaga: Inimene, kes on tervik, väärtus iseeneses, olevus, kes elab pidevas ühtsuses ja kooskõlas iseenesega. Inimesed, olge inimlikud! Ela, et elada! Mõistus ja loodus käivad tema jaoks käsikäes. Kogu kasvatuskunsti aluseks on loodus. Lase loodusel tegutseda! Hoia eemale kultuuri kahjulik mõju! Järelikult-mitte midagi teha! Lapses tuleb luua tööriistad, millega ta ise kogub endale teadmisi. Keha- ja vaimne tegevus
• võime langetada pedagoogilisi otsuseid 5) Milliseid võimalusi pakub selleks pedagoogiline psühholoogia? Pedagoogiline psühholoogia annab meile vahendid hüpoteeside püstitamiseks, millele rajame oma otsused ja probleemide lahendused. Ped. psüh. annab meile teoreetilise baasi igati põhjendatud pedagoogiliste otsuste tegemiseks. II Õppe- ja kasvatustöö eesmärgistamine 1) Õppe- ja kasvatuseesmärkide püstitamise tasandid (hierarhia). • Rahvuslik kasvatusideaal (EV haridusseadus, 1992/2006) • Üldhariduse eesmärgid (Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikud õppekavad, 2010) • Kooli õppe-ja kasvatuseesmärgid (kooli õppekava) • Õpetaja õppe-ja kasvatuseesmärgid (kooli õppe- ja ainekavast lähtuvalt) • Aine teema/kursuse õppe-(kasvatus) eesmärgid • Õppetunni õppe-(kasvatus) eesmärgid (deklareeritud, realiseeritud ja saavutatud) 2) Konkreetsete eesmärkide tuletamine üldisematest.
Aga see vaade on vildak. Uus antropoloogia ja uus eetika on see raamat enam veel kui uus kasvatusõpetus. Kui tahetaks leida pealkirja, mis tema sisule kõige enam vastaks, siis kõlaks see: Isiksus, nagu ta on, nagu ta kasvab ja küpseb (aga ka degenereerub) ja kuidas võib inimene inimese kasvatamisele ja küpsemsele kaasa aidata. Peale selle on ,,Émile" veel sotsiaalse reformi ja revulutsiooni kava. Rosseau kasvatusideaal? Rosseau kasvatusideaal väljendub ainsa sõnaga: Inimene, kes on tervik, väärtus iseeneses, olevus, kes elab pidevas ühtluses ja kooskõlas iseendaga. Inimesed, olge inimlikud! See on esimene kohus; ei ole teist tarkust kui on inimlikkus. Teine väljendus samale sisule on : Elu. Mis see on? Elada tähendab läbistada oma olemust rõõmude ja kannatustega. Rosseau südame järgi iseloomustub inimene kõige paremini sõnadega: õnn, headus, vabadus, selgus.
Tegemist on eetilis-õiguslike normide kogumiga, mis, toetudes iidsetele traditsioonidele, reglementeeris indialase igapäevaelu ja käitumise tema päritolu ja sotsiaalse kuuluvuse järgi. Iidsel perioodil puudusid üldised kasvatusprintsiibid- ei kasvatatud üldiselt õiget ja head inimest. Manu seadused rõhutavad just eri seisuste kasvatamist. Eri seisuse esindajal oli igaühel oma kindel koht ja eluprogramm ning sellega koos ka oma käitumisviis ühiskonnas. Seega oli kasvatusideaal diferentseeritud: braahmanile oli oluline puhtus ja õiglus, ksatrijale mehisus ja julgus, vaisjale töökus ja suudrale alandlikkus. Nende nõudmiste kohaselt eri sotsiaalseid gruppe kasvatatigi. Kasvatuses oli tähtis inimest kujundav tegur arvukate rituaalide selgeksõppimine ja nende pidev kasutamine. Kasvatuse seisukohast oli üks olulisemaid rituaale pühitsemisrituaal upanajana, mille pidi braahmani laps sooritama kaheksandal eluaastal, ksatrija laps
Hea muutub isekuseks (amour propre). Oluliseks lõikepunktiks on tööjaotuse ja eraomanduse väljakujunemine. Omandisuhted paiskavad inimesed konkurentsivõitlusesse. "Kultuur andis nõrkadele uued ahelad ja rikastele uue võimu." Mõistus ja teadus on nõrgendanud inimese loomulikku kombelisust. Toob sisse mõiste "võõrandumine" (esinenud Hegelil, noorel Marxil). Sotsiaalne inimene elab pidevalt väljaspool iseennast - teiste mõjusfääris. Vabadusideaal, teeks vabadusele kasvatusideaal ("Emile"). Vältida ühiskonna halba mõju. Eesmärk südamekasvatus. Laps peab koguma kogemusi, peab harima (kunst, kirjandus, religioon, teadused, käsitöö, lugeda "Robinsoni"). Teine tee vabadusele - ühiskonna ja riigi filosoofia. Ühiskondliku lepingu mõiste (contract social, 1762). Me allutame selle, mis meil on, ühise tahte kõrgema juhtimise alla. Loomulik vabadus eeldab õiguslikku vabadust. Leping sisaldab süntaksimomenti. Sellest lepingust tuleb idee, et rahvas on seadusandja
annaabi.ee 
