Theodor Fliedner 19. saj. Asutatud diakooniline õppeasutus Õppeasutus, kust said koolitust õpetajad, kes asusid peale lõpetamist juhtima paljusid väikelaste asutusi. Pidas väikelaste jaoks oluliseks kindlat päevakava ja religioosset õpetust. Väikelaste hooldusasutuste kiire kasv 19. saj. 1845a oli Berliinis 29 asutust 3635 lapsele vanuses 2-6 aastat. 3 slaid Friedrich Wilhelm August Fröbel (1782-1852) Pühendunud väikelastekasvatusele oli ise Sveitsis kasvatusasutuse juhataja, kuid pöördus Saksamaale tagasi, sest tahtis end pühendada väikelastele ja nende kasvatamisele. 1840a. kasvatusasutuse rajamine ,,lasteaed" (Kindergarten) Rajas kasvatusasutuse, mis oli mõeldud 3-6aastastele lastele ning erines oma õppe- ja kasvatusmeetodites oluliselt tollel ajal levinud meetoditest. Lapsed tulid lasteaeda mängima kaks korda nädalas kaheks tunniks. Lapse kasvatamine algab sünnist Kui varem ei peetud lapse arengut esimesel eluaastal
Kaalukatel põhjustel võib kohus mehe, kellest lapse põlvnemise on kohus tuvastanud, vabastada kohustusest last ülal pidada. Kui kummagi vanema juurde jääb nende laps, mõistab kohus elatise lapsele vanemalt, kellel on parem varaline seisund. 1.3. Elatis kasvatusasutuses viibivale lapsele Kui vanem ei täida kasvatusasutuses viibiva lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus kasvatus- või eestkosteasutuse nõudel vanemalt välja elatise lapsele kasvatusasutuse kasuks, kus laps viibib. 1.4. Elatis täisealiseks saanud lapsele Elatise käesoleva seaduse § -s 60 nimetatud täisealisele isikule mõistab kohus vanemalt välja selle isiku nõudel, lähtudes käesoleva seaduse § -s 61 sätestatust. Kui pärast vanemalt täisealisele isikule elatise väljamõistmist muutus selle isiku või vanema varaline seisund, võib kohus neist ükskõik kumma nõudel elatise suurust muuta või elatise maksmise lõpetada käesoleva seaduse § -s 61 sätestatud alustel
Ei saa öelda, et üldse pole uuritud. Tõepoolest üks mahukamaid uurimusi ajaloo kohta leidub arhiivides palju, kuid lähimineviku materjale ei ole niivõrd palju. Põhjuseks on kindlasti sõja järgsed aastad, mil materjale ei tekkinudki. Tänapäeval üritatakse taas koguda erinevaid ajaloolisi andmeid. See kogumine on sellepärast oluline, et tulevased lasteaiaõpetajad saavad kogemusi eelnevatest materjalidest. 19. sajandi teine pool ja 20. Sajandi algus. Esimese koolieelse kasvatusasutuse Tallinnas Väikelaste Hoiuasutuse avas lesk paruniproua Elisabeth von Uexküll 1. Augustil 1840. Seal said käia 2-7 aastased lapsed, kes olid pärit vaesest perest. 1862.a avati Eestimaa Abistamisseltsi lasteaed, mis oli esimene lasteaia nime kandev lasteasutus. 19.sajandil avati veel mitmeid kasvatusasutusi, üks näiteks oli Väikelaste Hoolitsusühing, hiljem tuntud Tallinna 10. Lasteaiana.
aastal Tartus. Algul loodi lasteasutusi linna- ja maakonnavalitsuste juurde. Hariduse ajalugu Eestis on sajandeid pikk. Kuid ometigi koolieelse kasvatuse ajaloo uurimist on meil seni vähe tähtsustatud. Ei saa öelda, et üldse pole uuritud, kuid lähimineviku materjale ei ole niivõrd palju. Tänapäeval üritatakse taas koguda erinevaid ajaloolisi andmeid. See kogumine on sellepärast oluline, et tulevased lasteaiaõpetajad saavad kogemusi eelnevatest materjalidest. Esimese koolieelse kasvatusasutuse Tallinnas Väikelaste Hoiuasutuse avas lesk paruniproua Elisabeth von Uexküll 1. augustil 1840. Seal said käia lapsed, kes olid pärit vaesest perest. 1862. aastal avati Eestimaa Abistamisseltsi lasteaed, mis oli esimene lasteaia nime kandev lasteasutus. 19. sajandil avati veel mitmeid kasvatusasutusi, üks näiteks oli Väikelaste Hoolitsusühingu Väikeste laste hoid, mis oli hiljem tuntud Tallinna 10. Lasteaiana.
lastevanematega. Nimetatud tegevuskavaga seati lähemad ja kaugemad eesmärgid üleminekuks ühiskonnakeskselt kasvatuselt kodukesksele kasvatusele. Laiemas plaanis oli tegevuskava ülesandeks üldsuse (ka valitsuse) teavitamine probleemidest, millega tuleks alushariduse valdkonnas tegelema hakata . Võeti vastu uued seadused, mis andsid lasteaiale küllaltki suure otsustusvabaduse. Hakati propageerima taas koduse kasvatuse olulisust ja lasteaia kui peret toetava kasvatusasutuse põhimõtteid. 1992 aastal vastu võetud Eesti Vabariigi Haridusseaduse järgi on koolieelsed lasteasutused haridusasutused, mis toetavad ja täiendavad perekondlikku kasvatust. Mõnel pool mujal maailmas näiteks Taanis, Saksamaal ja Soomes, reguleeritakse lasteasutuste tegevust sotsiaalsfääri kaudu, seega oli Eesti lasteaia määratlemine haridusasutusena väga oluline.Lasteaedades hakati rakendama lisaks üldõpetusele erinevaid alternatiivseid metoodikaid
Eestis on kultuuritaust, millel uimastikäitumine välja kujuneb, kiiresti muutumas (Kraav 2001:84). Vanemate hõivatus oma muredega ja kooli ainekesksus loovad pinnase mõnuainete proovimiseks ja jatkuvaks kasutamiseks. Ühiskonna kiire muutumine suurendab keskkondlikke riske, seega muutub aina olulisemaks noore enda hoiakute, tervikliku mina-pildi, eneseusalduse ja sotsiaalsete oskuste olemasolu. Noorte hoiakute arenemisel on tähtis roll lapsevanemates ja koolis. Kooli kui kasvatusasutuse rolli suurendamiseks peavad aitama kaasa koolipsühhooloogid, sotsiaalpedagoogid ja inimeseõpetuse tunnid. Uimastite kasutamise vähendamiseks aga peale süstemaatilise töö noorte endiga on vajalik ka lastevanemate kaasahaaramine, nende koolitamine ja nõustamine. Esimeses peatükis räägitakse sõltuvusainete tarvitamisest Eestis. Uimastite kasutamise sagedus tõusis pidevalt 2003 aastani. Allarmeerivaks oli narkootikumide proovimise ja kasutamise
annaabi.ee 
