vahel sideme loomine on väga tähtis, sest see annab nii vanematele ülevaate oma lapse tegevustest ning laps selle tagajärjel ei kaldu valele teele kuhu tavaliselt noored kukkuvad ehk siis noortekampadega ühinemine. Hakatakse elu elama nii nagu tahetakse ja kombed ning väärtused jäävad tagaplaanile. Kõik mis saadakse kodust kajastub välja lapsest iseendast. Mida saame me ühiskonnale head teha, et noortes ei väljenduks kuratlikkus. Kõige parem lahendus on ilmselt rohkem laste kasvatamisesse aega panustada. Saada noored virtuaalmaailmast välja ning julgustama neid suhtlema inimestega, tegeleda tegevustega mis on neile mugavus tsoonist väljas ja kujundada neile eluviisi mida järgida.
kohe pärast sündi hukkas. See oli tüdruk. Kuid Inger, nähes, et lapsel on ka jänesemokk, hukkas ta otsekohe ning mattis metsa. See aga ei jäänud saladuseks. Peagi tuli kõik avalikkuse ette ning Inger pidi kohtu ette astuma. Talle määrati mitmeaastane vanglakaristus. Iisakule tuli appi Ingeri kauge sugulane Oliine- omakasupüüdlik ja salakaval naine. Ta oli uudishimulik ja upsakas naine. Tihti esitas Iisakule nõudmisi erinevate asjade kohta mis tal vaja oli. Kuid mis puutus laste kasvatamisesse siis sellega sai ta hästi hakkama. Oliine lootis juba salamisi, et Inger ei naasegi vangist ja tema saad Iisaku juurde jääda. Kuid nii ei juhtunud. Varsti oli Inger tagasi. Kuid ta ei tulnud üksi. Tal oli kaasas ka Iisaku ja tema kolmas laps Leopoldiine, ilus ja kombekas linnatüdruk. Ka inger oli muutunud. Talle tehti vanglas operatsioon ning jänesemokka tal enam ei olnud. Vanglas olles oli ta ka palju õppinud. Pikka aega olid kodus asjad teistmoodi
kohe pärast sündi hukkas. See oli tüdruk. Kuid Inger, nähes, et lapsel on ka jänesemokk, hukkas ta otsekohe ning mattis metsa. See aga ei jäänud saladuseks. Peagi tuli kõik avalikkuse ette ning Inger pidi kohtu ette astuma. Talle määrati mitmeaastane vanglakaristus. Iisakule tuli appi Ingeri kauge sugulane Oliine- omakasupüüdlik ja salakaval naine. Ta oli uudishimulik ja upsakas naine. Tihti esitas Iisakule nõudmisi erinevate asjade kohta mis tal vaja oli. Kuid mis puutus laste kasvatamisesse siis sellega sai ta hästi hakkama. Oliine lootis juba salamisi, et Inger ei naasegi vangist ja tema saad Iisaku juurde jääda. Kuid nii ei juhtunud. Varsti oli Inger tagasi. Kuid ta ei tulnud üksi. Tal oli kaasas ka Iisaku ja tema kolmas laps Leopoldiine, ilus ja kombekas linnatüdruk. Ka inger oli muutunud. Talle tehti vanglas operatsioon ning jänesemokka tal enam ei olnud. Vanglas olles oli ta ka palju õppinud. Pikka aega olid kodus asjad teistmoodi
keele ja kultuuri hävitamist. Alati jääb alles vene keel suhtluskeelena ja ka venekeelne meedia on laialdaselt kättesaadav. Siiski, Eesti riik kardab, et muutes kogu riikliku haridusüsteemi eesti keelseks, hakataks neid süüdistama assimilatsioonis. Tegelikuses toimib Eesti riik pigem ukrainlaste, tatarlaste jt. Rahvaste venekeelestajana. Teiseks Vallikivi väidab, et Eesti riik praegusel hetkel panustab mittetoimetulevate kodanike kasvatamisesse, kes jäävad alatiseks keeleliselt diskrimineerituks. Keelebarjäär võib osutuda ületamatuks raskuseks ülikoolis. Järgneva aspektina võtab autor käsile eesti keele kui võõrkeele õpetamise riiklikes koolides, hoolimata faktist, et eesti keel on riigi keel. Ning keelekümblusklassid, mis aitavad integreerida, on koolides ainult vabatahtlikud. Vallikivi märgib ära ka selle, et noores eas, eriti just lasteaedades ja algkoolides toimub
abort on ohtlik. Oht vigastada naise tervist või jääda lastetuks. 7. Suguhaiguste levik ja ,,valik" on suur. Kondoomiga kaitsmata vahekord võib kaasa tuua eluaegseid, väga tüütuid ja väljaravimatuid haigusi. NB! Mitte kellegi näost või riietusest ei ütle ära, kas ta on nakatunud mingisse suguhaigusesse või mitte! 8. Moraalseks küpsuseks loetakse seda, kui lapsevanemad teadvustavad erinevaid lapsega kaasa tulevaid probleeme ja suhtuvad lapse kasvatamisesse vastutustundega. Laps ei ole mänguasi, kelle saab tüdimuse korral nurka istuma panna ! 9. Majanduslik küpsus on materiaalne (rahaline) valmisolek. Lapsega kaasneb palju rahalisi lisaväljaminekuid ja noortel lapsevanematel peaks olema loodud vähemalt minimaalsed võimalused lapse kasvatamiseks (oma tuba, töökoht jne.) 10. Juriidiliselt küpseks loetakse inimene, kui ta teab oma õigusi ja kohustusi ning suudab nende eest seista
rohkem "südamega asjajuures" olemist ja on seega kurnavamad, alahinnatakse naise panust perekonnaellu ega peeta seda isegi mainimisväärseks. Selle naise panuse ja võimekuse alahindamise tõttu ei suudeta ettekujutada perekonda kui võrdset partnerlussuhet,kus mõlemad osapooled annavad suhtesse võrdse panuse. Näib nagu peetaks sellist võrdset suhet isegi mõneti mehi diskrimineerivaks ehk umbes midagi sellise, nagu mees käib tööl ja nüüd peab veel majapidamisse ja laste kasvatamisesse veel ka oma panuse andma see on ju naiste töö! Ei saada aru suhtest, milles ei ole kohustused ja vabadused paindumatult ära määratud. Selline mõistmatus on küll pigem selle probleem, kes ei mõista kui kellegi probleem, keda ei mõisteta, kuid see mõistmatu suhtumine mõjutab paratamatult seda, keda ei mõisteta. Soolist ebavõrdsust aga esineb muudeski valdkondades, näiteks majandusvaldkondades. Seda tõendab ilmekalt naiste ja meeste keskmiste palkade
osapooltele PKS § 103 kasutamise põhimõtteid. Sisuvälise märkusena on ka selle lahendi ühes punktis jäänud asjassepuutuva isiku nimi initsiaalidega varjamata. Kokkuvõtlikult taandusid kõik analüüsitud lahendid samadele argumentidele, tehes seda põhjalikumal või hoopis vähem selgitaval moel. Nagu ka eelnevalt mainitud on selliste vaidluste murekohaks ajakaugus ning raskus tõestada, kas ikka panustati vaimselt, rahaliselt või muul moel lapse kasvatamisesse või mitte. Seetõttu on sellistes lahendites domineerivaks 6 PMKo nr. 2-16-7511. 7 HMKo nr. 2-15-3295 8 TlnRnKo nr. 2-15-3295 tõendiks osapoolte jt tunnistajate ütlused. Põhimõttelisi erisusi lahenditest analüüsi käigus ei tuvastatud. Pea iga kaasuse asjaoludest ilmnes, et isadel oli probleeme alkoholi tarvitamisega, mis tõenäoliselt viiski lapsed taluma lapsepõlves mitmeid muresid, mis olid tingitud vähesest või olematust vanemapoolsest panusest kasvatusse
annaabi.ee 
