Steriliseerimine- mehe seemnejuhade sulgemine või läbilõikamine. Naise munajuhade sulgemine või läbilõikamine. Bioloogiline- välditakse suguühet ovulatsiooniperioodil. Embrüogenees- looteline arenemine. Viljastumisjärgselt: 1) Teised seemnerakud ei pääse enam munarakku 2) Kiireneb ainevahetus 3) Taastub liigile iseloomulik kromosoomide arv Muna- ja seemnerakk ühinevad meioosi teise jagunemise metafaasis. Lõigustumine- jagunemine ilma kasvamiseta. Taastab: 1) hulkraksuse 2) tuuma ja tsütoplasma suhe 1:10 a) kujuneb kobarloode ehk moorula, munajuhas 3 päeva b) embrüo rakud paigutuvad ümber, areneb bastotsüst ja moodustub seest tühi põisloode ehk blastula.blastotsüsti sein koosneb ühest rakukihist. Selle ühel poolusel on tihedam rakukobar- embrüoblast, millest areneb loode. Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem välise lootekesta- kõldkesta ehk koorioni
keemistemperatuur g) koostiselementide või ainete ja lisandite sisaldused h) lisainfo. Gaaside ja aurude korral: (gaasid on ained, mis normaaltingimustes esinevad gaasina ja aurud esinevad normaaltingimustes vedelike või tahkete ainetena) a) sulamis-, keemis-, tahkumis- ja veeldumistemperatuur b)kriitiline temperatuur- temperatuur, millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada ilma rõhu kasvamiseta c) kriitiline rõhk- rõhk mille korral gaas on nii gaasilises kui ka vedelas olekus, nende vahel esineb tasakaal. Hapete ja aluste teooria: happed eraldavad ja alused liidavad prootoneid. Kas aine on alus või hape oleneb partnerist: CH3COO(a)+H2O(h)=CH3COOH(h)+OH(a)NH4(h)+ H2O(a)= H2O(h)+ NH4(a); 6. Aatomi, molekuli, iooni jne.: Aatom on keemilise elemendi väikseim osake, mis koosneb positiivse laenguga tuumast ja seda ümbritsevast elektronkattest
Embrüonaalsed rakud on epiteliaalsed või mesenhüümrakud. Epiteliaalsed rakud on häst diferentseerunud, nendest koosneb nahk, nad on polüriseeritud. Nad on hästi seotud lähedaste rakkudega. Mesenhüüm rakud on vähe diferentseerunud ja saavad areneda paljudes erinevatesk kudedeks ka epitelirakkudeks. Nad ei ole seotud kähedaste rakkudega, aga nad on kontaktis ER matriksiga. Lõigustumine. On sügooti jagunemine mitoosi teel ilma rakkude kasvamiseta. Lõigustumise käigus taastatakse organismi hulkraksus ning tuuma- tsütoplasma suhe. Lõigustumise tulemusena moodustub kõigepealt kobarloode ehk moorula, millest hiljem areneb blastuda. Blastulatsioon: Blastulatsiooniks nimetatakse hetke, kui embrüo läheb asünkroonsesse lõigustumise faasi. Blastulatsiooni käigus tekib embrüo sisse blastotsööl. Spiraalne lõigustumine: Lõigustumise tulemusena tekib tsülüblastula
Gaasi lihtsaim mudel ideaalne gaas – molekulide vahelised tõmbejõud puuduvad. Ideaalne gaas allub Mendelejev-Clapeyroni ja Gay-Lussaci võrranditele. Gaaside tihedus ehk ühe liitri gaasi mass leitakse valemiga r=M/22,4, kus r on gaasi tihedus (g/l) ja M on molaarmass (g/mol). Gaaside tihedused suhtuvad teineteisesse kui molaarmassid. Ühe mooli gaasi ruumala norm. tingimustel on 22,4 l. Kriitiline temperatuur on temperatuur, millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada ilma rõhu kasvamiseta. Kriitiline rõhk on rõhk, mille korral gaas on nii gaasilises kui ka vedelas olekus, s.t. vedela ja gaasilise oleku vahel on tasakaal. Kõiki gaase ja aure on võimalik viia vedelasse olekusse rõhu tõstmise ja temp.i alandamisega ja sealt edasi tahkesse olekusse rõhu alandamise ja temp.i tõstmisega. Osarõhk on selline rõhk, mida vaadeldav komponent omaks, kui ta antud temp.il üksi täidaks kogu segu ruumala. Gaaside segude korral saab arvutada segu rõhu ja massi
vibur. Polüspermia vältimine - aeglane blokk. Kuna munarakuni jõuab ainult 200 spermi, pole kiiret blokaadi vaja. Aeglane blokaad toimub kortikaalreaktsiooni abil: kortikaalgraanulid vabastavad oma sisu perivitelliinruumi. Proteasoomid lõikavad vitellinkesta ja raku-membraani omavahel lahti, vahe suureneb ja tekib viljastumiskest, millest spermid läbi ei pääse. 4. Lõigustumine Mis on lõigustumine? Lõigustumine on jagunemine ilma kasvamiseta, mille eesmärgiks on tuuma-tsütoplasma suhte normaliseerimine ja organismi hulkraksuse taastamine. Lõigustumisel rakutsükli regulatsioon (MPF-mitosis promoting factor), kesk-blastula üleminek (mid-blastula transition) ja sügoodi genoomi aktivatsioon. Lõigustumisel puuduvad G1 ja G2 faasid. Lõigustumise algust stimuleerib MPF, mille aktivatsiooni stimuleerib viljastamine. MPF tase muutub lõigustumise tsüklite ajal. M faasis on MPF tase kõrgeim ning S faasi ajal madalaim
prootonpumpa H+ rakust välja viima. Aktivatsioonile on iseloomulik rakusisese pH ja hingamise järsk tõus, DNA replikatsiooni ning valgu sünteesi kiire suurenemine. Tähtsal kohal on membraanilipiidide biosünteesiks oluliste ensüümide produktsioon Lõigustumine Mis protsess on lõigustumine? Mida tähendab sünkroonne ja asünkroonne lõigustumine. Lõigustumine ehk organismi hulkraksuse taastamine. Alguses - jagunemine ilma kasvamiseta. Tuuma-tsütoplasma suhte normaliseerimine - munaraku suur tsütoplasma kogus jaotatakse väiksemate blastomeeride vahel - Sünkroonne lõigustumine - blastomeerid jagunevad üheaegselt (enamik loomi, nt linnud, roomajad, kalad, putukad, amfiibid) - Asünkroonne lõigustumine - blastomeerid jagunevad ajalise nihkega (imetajatel algusest selline - munarakus vähe rebu) Kuidas toimub lõigustumisel rakutsükli regulatsioon (MPF-mitosis
factor), mida tähendab kesk-blastula üleminek (mid-blastula transition) ja sügoodi/embrüo genoomi aktivatsioon? Lõigustumine on organismi hulkraksuse taastamine. Tuuma-tsütoplasma suhte normaliseerimine (1:10 vs 1:1000; 1:1) järjestikuliste mitootiliste rakujagunemiste käigus viljastatud munaraku (sügoodi) suur tsütoplasma kogus jaotatakse väiksemate moodustuvate blastomeeride vahel. Algselt on lõigustumine jagunemine ilma kasvamiseta (G1 ja G2 faasi puudumine, maternaalsed mRNA-d, valgud jne.) Sünkroonne – blastomeerid jagunevad üheaegselt Asünkroonne – blastomeerid jagunevad ajalise nihkega (imetajad, va munejad imetajad, on algusest peale asünkroonne) Enamikel loomadel (nt. linnud, roomajad, kalad, putukad ja amfiibid) on lõigustumine alguses sünkroonne, kuna munarakku on küpsemise käigus varutud piisavas koguses nn. maternaalseid (emapoolset päritolu)
katalüüs. 5. Ainete ja materjalide isel. printsiibid: a)agregaatolek normaalrõhul ja toatemp-l; b)värvus; c)tahkete ainete puhul osakeste kuju, suurus ja pinna iseloomustus; d)vedelike puhul viskoossus erinevatel temp-l; e)tihedus; f)sulamis- ja keemistemp; g)koostiselementide või ainete ja lisandite sisald; h)lisainfo; Gaaside ja aurude korral: a) sulamis-, keemis-, tahkumis- ja veeldumistemperatuur b)kriitiline temperatuur- temperatuur, millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada ilma rõhu kasvamiseta c) kriitiline rõhk- rõhk mille korral gaas on nii gaasilises kui ka vedelas olekus, nende vahel esineb tasakaal. Mitmesugune lisainfo: tule- või plahvatusohtlikkus, eripind, hoidmistingimused, säilivusaeg jm. Vesilahus - lahustiks on alati vesi, vaatamata tema sisaldusele lahuses. Tähtsamad omadused: pH, kontsentratsioon, külmumistemp, elektrijuhtivus, värv lahuste puhul valguse neeldumine, küllastunud auru rõhk lahuse kohal jne. Sertifikaati märgitakse need
d)vedelike puhul viskoossus erinevatel temp-l; e)tihedus; f)sulamis- ja keemistemp; g)koostiselementide või ainete ja lisandite sisald; h)lisainfo; Gaaside ja aurude omadused (gaasid on ained, mis esinevad nt gaasina ja aurud vedelike või tahkete ainetena): a) sulamis-, keemis-, tahkumis- ja veeldumistemp; b) kriitiline temp temp, millest kõrgemal ei saa gaasi vedeldada ilma rõhu kasvamiseta; c) kriitiline rõhk rõhk, mille korral gaas on nii gaasilises kui ka vedelas olekus, nende vahel esineb tasakaal. Millised on vesilahuste peamised omadused, milliste näitajatega isel. neid sertifikaadis? 1)vedelik; 2)värvus; 3)vikoossus erinevatel temp; 4)tihedus; 5)keemistemp; 6)koostis; 7)lisainfo; Vesilahuse lahustiks on vesi. Enamasti on tegu anorg. lahusega, mis võib olla tuleohtlik või toksiline. Loodusliku vee püsiv karedus on 4.8 mmol/l, mööduv karedus 3
annaabi.ee 
