1950. aastatel, ent tuleb tõdeda, et ka järgnevalt ei toimunud juurdepääsu avardamise suunas arengut. Põhimõtteline muudatus arhivaalide kasutustingimustes leidis aset 1987. aastal nõukogude süsteemi üldise lagunemise ja ärkamisaja mõjul. See seisnes järk-järgulises erifondide avamises ja üldfondi arhivaalidelt piirangute eemaldamises. Enne nn lahtisalastamist oli Riigiarhiivis 664 salajast fondi ehk tervelt 16% arhiivi mahust. Lisaks evis 8% üldfondi arhivaalidest erinevaid kasutuspiiranguid. 39 Eesti arhiivinduse üldpildis tuleb kindlasti mainida ka EKP arhiivi, kuhu juurdepääs oli tervikuna äärmiselt piiratud ja kus 1991. aasta seisuga leidus 508 780 säilikut ehk ligi 8% Eesti arhiivide kogumahust. (Kibal jt 2005) Eelpooltoodule tuginedes võib järeldada, et Eesti NSV kontekstis ei saa rääkida avalikust arhiivist sarnaselt avalikule raamatukogule või muuseumile kuna arhivaalide kasutamine kodanike poolt polnud mitte üldine reegel, vaid erand.
§ 3. Taimekaitsetöö tegemise hügieeninõuded Töö tegemise ajal süüa, juua ega suitsetada. Vaheajal pestakse nägu ja käsi. Pärast taimekaitsetöö lõpetamist pestakse end üleni ja vahetatakse riided. Taimekaitsevahendiga saastunud riided pestakse pärast kasutamist. § 4. Taimekaitsetöö tegemise ohutusnõuded taimekaitsevahendi pritsimise korral Taimekaitsevahendit kasutatakse taimekaitsevahendi pakendi märgistusel toodud kasutusjuhendi kohaselt, järgides asjakohaseid kasutuspiiranguid Pritsitakse üksnes töökorras taimekaitseseadmega. Töölahuse valmistamiseks kasutatakse üksnes selleks otstarbeks ettenähtud ning märgistatud mõõteanumat ja seadet. Tühjaks saanud taimekaitsevahendi pakendit loputatakse töölahuse valmistamise ajal puhta veega vähemalt kolm korda, valades loputusvee taimekaitseseadme paaki. Juhul kui taimekaitseseadmel on taimekaitsevahendi tankimisseade koos tühja pakendi loputusmehhanismiga, kasutatakse seda.
kui ka intensioon (sisu, tunnused mingi olemi kuulumiseks mõiste kasutusalasse), siis on tegemist sünonüümiaga. • Kui kattub ainult ekstensioon, on tegemist referentsi identsusega. Tähendussarnasus Tähendussarnasus (osaline sünonüümia) võib esineda kolmes vormis: 1) kui sõnast on kasutusel erinevaid variante; 2) kui sõnade vahel on minimaalne semantiline erinevus; 3) kui sõnadega on seotud mõningaid kasutuspiiranguid. • Sünonüümseid sõnu nimetatakse sünonüümideks. • Mõiste sünonüümika märgib ühelt poolt sünonüüme käsitlevat leksikoloogia haru, teiselt poolt ühe keele sünonüümide kogumit. • Sünonüümkond on sünonüümirida, mille liikmed väljendavad sama põhitähendust, kuid erinevad tähendusvarjundi, stiilivärvingu ning kontekstisobivuse poolest. Sünonüümkond
Töökiirus: Suruõhk on kiiretoimeline energiakandja. Pneumosilindrite abil saavutatav liikumiskiirus on 1-2 m/s, pneumomootorite pöörlemissagedus aga kuni 500000 min-1. Reguleeritavus: Suruõhu ajamite tööparameetrid on piiranguteta reguleeritavad. Ülekoormatavus: Suruõhuajamid on tundetud ülekoormustele. Et täpsemalt määratleda suruõhu kasutusvaldkondi, on vajalik teada ka suruõhu puudusi ja kasutuspiiranguid. Õhu ettevalmistus: Kasutatav suruõhk peab olema puhas ja kuiv. Vastasel korral põhjustab ta suruõhuseadmete kulumist ja rikkeid. See eeldab heade suruõhu ettevalmistusseadmete (filtrid, kuivatid, jne) kasutamist. Õhu kokkusurutavus: Pneumosilindrite kasutamisel ei saavutata ühtlast ja mitme kolvi üheaegset liikumist. Jõud: Suruõhku ei kasutata suurte jõudude saamiseks.
Töökiirus: Suruõhk on kiiretoimeline energiakandja. Pneumosilindrite abil saavutatav liikumiskiirus on 1-2 m/s, pneumomootorite pöörlemissagedus aga kuni 500000 min-1. Reguleeritavus: Suruõhu ajamite tööparameetrid on piiranguteta reguleeritavad. Ülekoormatavus: Suruõhuajamid on tundetud ülekoormustele. Et täpsemalt määratleda suruõhu kasutusvaldkondi, on vajalik teada ka suruõhu puudusi ja kasutuspiiranguid. Õhu ettevalmistus: Kasutatav suruõhk peab olema puhas ja kuiv. Vastasel korral põhjustab ta suruõhuseadmete kulumist ja rikkeid. See eeldab heade suruõhu ettevalmistusseadmete (filtrid, kuivatid, jne) kasutamist. Õhu kokkusurutavus: Pneumosilindrite kasutamisel ei saavutata ühtlast ja mitme kolvi üheaegset liikumist. Jõud: Suruõhku ei kasutata suurte jõudude saamiseks.
See on rootori õhupiĮu tõttu väga suur, sest õhupiltr määrab nii nrasina r,õitrrsusteguri kui ka kasutegr.rri väärtused. Reluktarrtsntootor'i sįįnkroontalitluse eeliseid kasutatakse grupiajanrite pr"rltrrl krrs nõr.rtakse odavat sürrkroonliikunlist. Mootorid ühendatakse süsteemi lattidega nirrg neid toidetakse įįlrest ja samast sagedusnrulrndurist. Reluktantsnrootorit ei saa siiski tööstuses rltassiļiselt kastrtada' sest tal on rida oļulisi purrdusija kasutuspiiranguid. <{-
annaabi.ee 
