põõsaste all ja kivide vahel ning mõnikord ka puude otsas. Sageli elab ka majades. Pesa ehitab ise. Pesa on ümmargune, küljel asuva sissekäiguga. Vooderduseks kasutab sammalt, sulgi, lehti, heinakõrsi ja karvu. Pesa ehitab pehkinud kändudesse, lindude suluspesadesse, ehitab ka urge. Talveuneks (oktoobrist maini) kasutab puuõõnsust, seinaõõnsust või koopaid. Öise aktiivsusega üksikeluviisiline unilane, kel puudub külmatardumus: Tihti tegutseb ka peale päikesetõusu. Kasutub igal aastal ühte ja sama territooriumi, mille raadius pesast on u. 75-80 meetrit. Eriti häälekas on ta sigimisperioodil. Areng Suguküpsuse saavutavad lagritsad ühe aasta vanuselt. Eluiga ei ületa neil tavaliselt viit aastat, kuid erandjuhtudel võib see küündida 9 aastani. Paaritumine Meil poegib korra, lõuna pool kaks korda aastas. Tiinus kestab 22 ... 24 päeva. Pojad (tavaliselt 3 ... 5, harva 2 … 7) sünnivad juunis - juulis. Pojad on sündides paljad ja pimedad
Dorp ja Jozef Ferdinand Arens. Lafayette Mendel Elmer McCollum Saamine ja depood Toidus olevatest taimsetest karotenoididest (vitamiin A eelühendid ehk provitamiinid) 30- 60% imendub sapphapetega konjugeerunult peensoole ülaosas ja lõhustub limaskesta rakkudes karoteeni dioksügenaasi toimel: -karotenoidist tekib kaks retinooli molekuli ja - ning -karoteenist üks molekul. Osa imendunud karotenoide pakitakse külomikronitesse ja kasutub vere lipoproteiinide ning biomembraanide ehituses ja akumuleeritakse tagavaraks maksa. Osa neist jääb imendumata ja väljutatakse. Toidu loomsed retinüülestrid hüdrolüüsuvad peensooles retinooliks ja vabaks rasvhappeks. 3,4-didehüdroretinool tekib retinooli dehüdrogeenimisel. Enterotsüütidesse imendunud ja neis tekkiv vitamiin A esterifitseerub enterotsüütides retinüülestriteks, mis viiakse jäänuk- külomikronite abil maksa, kus nad deponeeruvad. 85-
2 Müosiin Müosiinmolekuli 6 alfa-hlikaalset polüpeptiidset raskahelat keerduvad ümber üksteise moodustades müosiinimolekuli saba. Müosiinipeakestel on ATPaasne aktiivsus (seovad ja lõhustavad ATP) ning aktiini ja regulatoorsete kergahelate sidumisalad. Hing lubab müosiinipeakestel saba suhtes teatud nurga ulatuses painduda, mis on lihaskontraktsiooniks hädavajalik. ATP roll: · ATP on kontraktsiooni vahetu energiaallikas: tema hüdrolüütilise lõhustumise energiamuut kasutub müosiinipeakeste liikumiseks (keemiline energia konverteerub mehhaaniliseks) · ATP hüdrolüütilise lõhustumise energiamuudu arvel eemaldab Ca-pump sarkoplasmast kaltsiumiioone (vastu kontsentratsioonigradienti) 6. Vereplasma valgud Vereplasma proteinogramm elektroforeesi abil eraldatud valgud. Jaotus: · albumiinid · globuliinid ( 1, 2, , ) Vereseerumis: Prealbumiin Albumiin 1-globuliinid (nt
reaktsioonivõimele; nendest moodustuvad organismis vesilahustuvad anorgaanilised ühendid on kergesti kasutaavad/väljutatavad. Süsinik Juhtroll bioelementide seas tuleneb sellest, et: C-aatom võib anda neli ensümaatiliselt sünteesitavat/lõhustuvat kovalentset sidet kas teiste aatomite või C-aatomiga; moodustab üksik-, kaksik- ja kolmiksidemeid (biomolekulide mitmekesisus!); moodustavad lineaarseid, hargnevaid ja tsüklilisi struktuure Hapnik Kudedesse jõudnud hapnikust umbes95% kasutub biomolekulide lõhustumiseks, et salvestada nende energiat organismi poolt kasutatava metaboolse energia (peamiselt ATP) vormis. Umbes 2...5% hapnikust kulub biofunktsioonideks vajalike hapniku reaktiivsete vormide tekkeks Vesinik tähtsus seisneb vesiniksidemete andmises biomolekulides. Vesiniksidemed kindlustavad biopolümeeride (valgud, nukleiinhapped, polüoosid) kõrgemate struktuuritasemete stabiilsuse.
metabolismi regulaatoritena. Vabanevad vastuseks hüpoglükeemiale, füüsilisele tööle, külmale, ehmatusele ning intensiivistavad glükogeeni ja triglütseriidide katabolismi ning glükoneogeneesi. Intensiivistavad ka südametegevust ja tõstavad vererõhku. 14.Kuidas kasutavad inimkeha rakud aminohapete süsinikskeletti? AH süsinikskelett on talle vastav ketohape, mis jääb järgi peale α-aminorühma elimineerimist. Energiavajadusel lõhustatakse TKT-s või kasutub see glükoosi, ketokehade, rasvhapete sünteesiks. Eristatakse glükogeenseid, glükoketogeenseid ja ketogeenseid aminohappeid. Süsinikskeleti kasutamine energeetilisel eesmärgil on suht tagasihoidlik. See suureneb suhkurtõve, nälgimise või paastumise puhul. 15.Glükogeensed, glükoketogeensed ja ketogeensed aminohapped: nende kasutamine organismis ja kliinilises praktikas. 5
tõttu annabki LDL fraktsioon 65..75% kogu veres transporditavast kolesteroolist - LDL liigne metabolism (kontrollimatu liigne oksüdatsioon) oxLDL-ks on ateroskleroosi tekke ja arengu üks võtmemomente - LDL partiklite võtmine koerakkudesse 1. LDL-partikli apoB-100 abil, seostumine koeraku pinnaretseptoritega 2. LDL partikkel haaratakse rakkudesse retseptor-vahendatud endotsütoosina 3. LDL partikliga rakku toodud kolesterool kasutub a. Viiakse Golgi kompleksi vahendusel plasmamembraani koosseisu b. Kasutatakse steroidhormoonide sünteesiks (neerupealosed, sugunäärmed) c. Kasutatakse sapphapete sünteesiks (maks) d. Salvestatakse tsütoplasmas tagavaraks EC-na kolesteriididena 4. LDL-retseptorite hulk on muutuv suurus, mis reguleerib Chol taset rakkudes, vastavalt vajadustee - HDL teke ja ringlus
Vitamiin A toksilise mõju tagajärgi aitab ära hoida vitamiin C. ß-karotiini puhul üledoseerimisel toksilisust ei esine. Saamine Toidus olevatest taimsetest karotenoididest (vitamiin A eelühendid ehk provitamiinid) 30-60% imendub sapphapetega konjugeerunult peensoole ülaosas ja lõhustub limaskesta rakkudes karoteeni dioksügenaasi toimel: -karotenoidist tekib kaks retinooli molekuli ja - ning -karoteenist üks molekul. Osa imendunud karotenoide pakitakse külomikronitesse ja kasutub vere lipoproteiinide ning biomembraanide ehituses ja akumuleeritakse tagavaraks maksa. Osa neist jääb imendumata ja väljutatakse. Toidu loomsed retinüülestrid hüdrolüüsuvad peensooles retinooliks ja vabaks rasvhappeks. 3,4-didehüdroretinool tekib retinooli dehüdrogeenimisel. Enterotsüütidesse imendunud ja neis tekkiv vitamiin A esterifitseerub enterotsüütides retinüülestriteks, mis viiakse jäänuk- külomikronite abil maksa, kus nad deponeeruvad.
karboksüülrühm laguneb, eraldub CO2). Tähtsus: dekarboksüülumise käigus eraldatakse organismist ketohapete liig. 3. Aminohapete süsinikskeleti (peale -aminorühma elimineerimist (transamiinimise ja desamiinimise abil) aminohappest järgi jäänud talle vastav ketohape) metabolism. Jaguneb: 1. energiavajadustel aminohapete süsinikskeleti lõhustatamine TKT-s (trikarboksüülhapetetsükkel). 2. süsinikskelett kasutub glükoosi ja lipiidide biosünteesiks. Põhiaminohapete süsinikskeletid on eelühenditeks glükoosi ja ketokehade (ka rasvhapete) biosünteesil. Seejuures eristatakse glükogeenseid, ketogeenseid ja glükoketogeenseid aminohappeid. 1. glükogeensed aminohapped aminohapped, mis katabolismi käigus konverteeruvad kas ainult või peaaegu täies mahus püruvaadiks või TKT vaheühendiks.
annaabi.ee 
