Olenevalt töö teemast saab lisadesse saab panna mahukad illustreerivad materjalid, analüüsitavad õppekavad, kasutatud küsimustikud jms kõik selle, mis hõlbustab lugejal töö mõistmist, aga põhitekstis oleks liiga koormav. Lisad peavad olema pealkirjastatud ning järjest nummerdatud lehtedel. Kui lisades on tegemist trükitekstiga, siis kehtivad sellele üldised vormistusreeglid, kuid reavahe ja kirja suurus võivad olla astme võrra väiksemad töö põhitekstis kasutatust. 3 Lisad peavad seostuma töö põhiosaga. Vastavas tekstilõigus, mis vajab töö lisaga tutvumist, peab töö autor osutama lisale (vt lisa 1). Lisade olemasolu peab nimetama ka sissejuhatuse lõpus. Lisad võivad olla, aga ei pea. 3. Töö esitamine Tööd peavad olema köidetud, magistritöö puhul piisab kamm- või vedruköitest. Töid esitatakse kahes eksemplaris hiljemalt 10
piirkasulikkusena: vähendades saastet kahaneb keskkonna kahjum ja tõuseb ühiskonna heaolu. Saaste vähendamise ja saaste piirkulu lõikepunkt annab efektiivse koguse (S*) ja maksu (m*). 23. Saaste reguleerimine. Miks on vaja saaste reguleerimist? Et vähendada ettevõtete poolt tekitatud negatiivseid keskkonnamõjusid. Turumajandus optimeeriks ressursside tootmist, kuid ei arvesta kõikide ressursside kuludega. Reguleerimine aitab saavutada ressursside efektiivset kasutatust. 24. Nimetage erinevaid saaste reguleerimise viise ja tooge iga viisi kohta vähemalt üks näide. Administratiivne - Saasteluba on dokument, millega kehtestatakse tingimused saasteainete ja jäätmete laskmiseks keskkonda. Otsene hinna mõjutamine – Riigipoolne hinna mõjutamine Subsiidiumid – rahalised toetused Deponeerimise-tagastamise süsteem – ohtlike jäätmete korjanduskohad
piirkasulikkusena: vähendades saastet kahaneb keskkonna kahjum ja tõuseb ühiskonna heaolu. Saaste vähendamise ja saaste piirkulu lõikepunkt annab efektiivse koguse (S*) ja maksu (m*). 23) Saaste reguleerimine. Miks on vaja saaste reguleerimist? Et vähendada ettevõtete poolt tekitatud negatiivseid keskkonnamõjusid. Turumajandus optimeeriks ressursside tootmist, kuid ei arvesta kõikide ressursside kuludega. Reguleerimine aitab saavutada ressursside efektiivset kasutatust. 24) Nimetage erinevaid saaste reguleerimise viise ja tooge iga viisi kohta vähemalt üks näide. Administratiivne - Saasteluba on dokument, millega kehtestatakse tingimused saasteainete ja jäätmete laskmiseks keskkonda. Määrab, kui palju saastet on maksimaalselt lubatud keskkonda viia, saastajaid, kes maksimumi ületavad, karistatakse. Kaks alternatiivi: saastekogus ettekirjutus, milline peab olema tehnoloogia.
Lahendasin ülalkirjeldatud ülesande vahendil EXSYS. Lahenduse ulatus katab süsteemi funktsionaalsed nõudmised ulatuses, mis EI KATA kasutaja eelneva it- alase (töö)kogemuse arvestamist otsustamisel. Ellu ei ole viidud EXSYSi keskkonna tavalise reeglisüsteemi lahenduse omast erinevaid mittefunktsionaalseid nõudmisi. Andmeid on lisatud mõõdukas koguses, kontrollitud on andmete piisavus vastuvõtutestide läbiviimiseks. 3.2 Kasutusjuhend NB! Lahendasin ülesande koolis kasutatust erineva ekspertsüsteemide arendusvahendiga Exsys Corvid 2.0.5, millest firma Exsys Inc pakub oma internetilehel (http://www.exsys.com) tasuta 30 päeva prooviversiooni (30MB). Hariduse eesmärkidel kasutamiseks võimaldatakse tõenäoliselt veel pikemat tasuta kasutusperioodi. Valminud rakendus on oma tehniliselt sisult Java Applet veebilehel (nii, nagu süsteeminõudmistes kirjeldatud). Süsteemi realisatsiooni alfaversioon asub internetis aadressil: http://eero.m2rt.pri
Omandatut on raskem ümber õppida kui päris uut omandada. Seetõttu peaks õpilastele varakult teatama, millise harjutuse omandamine läheb õigesti ja kus esinevad vead. Kui uue omandamine ei edene, võib kasu olla järgnevast: - Õppetsüklit tuleb korrata mitu korda, varieerides mitmesuguseid juurdeviivaid harjutusi. - Vahel annab hea tulemuse see, kui õpetama tuleb teine inimene, kelle seletus ja harjutusvara erineb varem kasutatust. - Õpilase soorituse näitamine ekraanil on tulemuslikum kui teiste poolt ettenäitamine, - Kvalitatiivse hüppeni jõudmiseks vajatakse paljukordse kordamise kõrval lihtsalt aega – päevi nädalaid, vahel rohkemgi. Ühel päeval 40 korda sooritamist ei anna seda, mis 4 päeval a’ 10 x . - Mis ühel aastal saavutamata jab, läheb tihti korda järgmisel, - Vähematki õnnestumist tuleb esile tõsta – see aitab säilitada huvi, tahet ja eneseusku
(110 / 20 ) Joonisel 1.3 on toodud veel 110/20 kV piirikõvera kolmas variant, mis on saadud Prantsusmaal koostatud 230/20 kV ning 63/20 kV piirikõverate [Pelissier, 1975] interpoleerimise teel, võttes seejuures cos φ = 0,9 . Viimane kõver on usutavam ja erinevus NL aegsetest seletub ilmselt vähemalt osaliselt sellega, et suhteliselt kõrgemalt on hinnatud energiakadude maksumust. Samal põhjusel on seal saadud ka ökonoomiliseks voolutiheduseks NL-s kasutatust märksa väiksem väärtus. Joonis 1.3. Nimipingete 110/20 kV piirikõverad Sellised nimipingete piirikõverad põhinevad ökonoomsusel ja on üsna ligi- kaudsed, kuna ei arvesta paljusid asjaolusid. Näiteks pole ranget reeglit ala- jaamadega seotud kulude arvestamise osas, ei arvestata paljusid piiranguid, nagu kitsendust pingekadudele 20 kV jaotusvõrgus, jne. Kõike seda pole siin põhimõtteliselt võimalik arvestada, kuna ei vaadelda sõltuvust võrgu skeemist
Punkti koordinaadid näidatakse järjekorras X, Y, Z. Koordinatide algpunkt – Joonestusvälja alumises vasakus nurgas (Tarbijateljestik võib paikneda mis tahes ruum punktis); X-telg suundub Koordinaatide alg-punktist paremale; Y-telg suundub otse üles; Z-telje suund on koordinaatide algpunktist kuvari pinnalt välja, tarbija poole. Seega teljestik erineb mõnevõrra Kujutavas Geomeetrias kasutatust ja vastab Descartese (1596-1650) poolt koordinaatide ruumilisele paigutusele (Descartes (ladinapäraselt Cartesius) arendas edasi Pärsia teadlase Abû-al-Bĭrûn (XI saj. algus) võtteid punkti asukoha määramiseks. Gaspard Monge (1746-1818) sai oma ÜLESANNE I Pinnatükk 180 koordinaadistiku selliselt, et pööras Cartesiuse teljestikku ümber Y- ja Z-telgede
annaabi.ee 
