Õhutatakse vaenu. Meelitatakse ohvritelt personaalset ja isiklikku informatsiooni ja levitatakse seda. Sekkutakse eraellu.Mainet allaviivat infot levitades kaotab ohver sõbrad , teda hakatakse narrima. See võib tuua kaasa hirmsaid tagajärgi sassis närvikava või isegi enesetapu. Mõtlemata tagajärgedele avaldatakse suhtlusportaalides ning mujal veebis infot millel on tegatiivsed tagajärjed neile endile kui perele. Jagatakse isikuandmeid. Võib toimuda identideeti vargus. Paroole ja kasutajanimesid võidakse kasutada nende omanike teadmata. Järjest rohkem on liikvel mitmesuguseid internetis levivaid petuskeeme. Meieni võivad jõuda interneti ohud ebameeldiva üllatusena hiigelsuure telefoniarve või tühjendatud krediidiarve näol. Ka tellitud tooted ei pruugi alati vastata oodatule ja tagastamine võib osutuda keerukaks või suisa võimatuks. Muidugi võib juhtuda ka, et tellides võib jääda vaid maksmisrõõm kuna kaupa ei
süsteemi töö! Suuruselt teine küberrünnak maailmas pandi toime Eestis aastal 2007a. Küberrünnakute ulatus: Küberrünnakute ohvriteks võivad langeda terved riigid eesotsas ministeeriumite, riigiettevõtete ja suurte finantsasutustega. Rünnakutüübid: Aktiivsed: Tehakse reaalset kahju ärakasutades süsteemi vigu või nõrku kohti. Nt. ÜLEKOORMAMINE Passiivsed: Kogub infot kasutades nuhkvara, et lugeda paroole, kasutajanimesid, emaile ja ka kuulata võrgu liiklust. Rünnakutüübid: 1. Cyber Espionage Küberspionaaz 2. Web vandalism 3. Propakanda Informatsiooni levitamine 4. Gathering data info kogumine 5. Distributed DenialofService Attacks hajutatud teenuse takistamise rünnak 6. Equipment disruption varustuse segilöömine 7. Attacking critical infrastructure rünnatakse kriitilisi infrastruktuure 8. Compromised Counterfeit Hardware võltsitud raudvara
Nii kasutavatgi paljud noored interneti suhtlemiseks ja mitte ainult trükkimise teel, võimalik on edastada ka heli ja pilti reaalajas, kui on olemas vastavad vahendid. Ohud internetis Internetis valitseb ka palju ohte. On reaalsed ohud, mis võivad rikkuda su arvutit, pääsed aligi su isikuandmetele jne. Näiteks viirused võivad arvutit rikkuda, kuid spyware salvestab lihtsalt sinu poolt trükitud info, millest on võimalik välja lugeda kasutajanimesid ja paroole. Sellistest ohtudest saab hoiduda, viirusetõrje programmide abil. Internetiga kaasnevad aga ka teised ohud. Loomulikult kui pikalt arvutitaga istuda ja interneti kasutada kaob ajataju ja see võib põhjustada ebameeldivusi reaalses elus. Teadlaste uuringutel võib interneti kasutamine pika aja vältel mõjutada ka keskentumisvõimet ja tähelepanelikkust. Vähe on räägitud sellest, kuidas internet meid aeglaselt ümber programmeerib. Internet kui omette maailm
ID-kaardi elektrooniline kasutamine ID-kaardi elektroonilise isikutuvastuse funktsioon võimaldab kõigil soovijail oma kliente või teenuste kasutajaid interneti vahendusel turvaliselt tuvastada. Samamoodi nagu me näitame näiteks poes kaardiga maksmisel isikut tõendavat dokumenti, saame interneti vahendusel teenustele näidata oma ID-kaarti. Ja teenused võivad olla veendunud, et kasutaja on tõepoolest see, kes ta väidab end olevat. Enam ei ole vaja meeles pidada erinevaid kasutajanimesid ja paroole, samuti võib loobuda pankade koodikaartide ja PIN-kalkulaatorite kasutamisest. Kui kasutajanimi ja parool on meil igas teenuses erinevad, siis ID-kaardi puhul kehtib kõigis teenustes sama kaart ja sama PIN- kood. ID-kaardiga sisselogimiseks on sul vaja teada PIN-koodi ning ka kaart ise peab olema füüsiliselt sinu valduses. Seda nimetavad turvaspetsialistid "kahefaktoriliseks isikutuvastuseks". Kui kurjategija ei tea sinu PIN-koodi, ei saa ta ka ID-kaarti sinu asemel kasutada
verite korral pole see tavaliselt nii. Seal on peaarvuti taha ühendatud tavaliselt terve hulk töökohti - terminale - mis sisaldavad klaviatuuri ja kuvari, kuid pole iseseivad arvutid, vaid on ühendatud peaarvuti taha. Kui UNIXi arvuti on lisaks veel Internetis, siis saab sellel töötada ka üle võrgu. UNIXis on igal kasutajal on oma kasutajanimi ning parool, mida sisestades ta arvutisse oma piirkonda sisse pääseb. Kasutajanimesid kutsutakse account'ideks ning nende jagamisega, samuti ka kogu serveri hooldamisega tegeleb süsteemiadministraator. Arvuti kõvaketas on UNIXis jagatud osadeks, igal kasutajal on seal oma piirkond (kodukataloog), kus sisalduvat saab lugeda ja muuta tavaliselt ainult kasutaja ise, kui ta ei ole neid õigusi teistele edasi delegeerinud. Seega ei pääse teised kasutajad ligi kettal asuvatele isiklikele failidele ning kirjavahetusele, kui nad parooli ei tea
kirjendamisel. Üheks selliseks kontrolliks on võrrelda varustaja kontosaldosid enne ja pärast tsekkide käsitlemist kõigi töödeldud arvetega. Ligipääs sularahale ja tühjadele tsekkidele peaks olema piiratud, tsekid peaksid olema järjestikuliselt nummerdatud ja perioodiliselt kirjendatud kassapidaja poolt. Kuna elektronarveldus sisaldab endas kapitali liikumist, siis on vajalikud piiravad ligipääsu kontrollid. Salasõnu ja kasutajanimesid tuleks regulaarselt muuta. Kõik elektronarvelduse ülekanded peaksid olema krüpteeritud ennetamaks muudatusi. Ohud üldises kontrollis: · info kaotamine, · halb esitus. Tuleks kasutada nii väliseid kui ka siseseid faili tähistusi, et vähendada võimalust kogemata kustutada tähtsaid faile ja kindlustada, et kõige hiljutisem versioon peafailist uuendatakse. Ostude, laekumiste, põhiliste tasumata arvete ja raha väljamaksete failid tuleb dubleerida regulaarselt
Antud töös realiseeritakse olnline restorani kliendi ja tellimuse vastuvõtja töökoht kasutades Oracle 11g Enterprise Edition Release 1 andmebaasisüsteemi. Rakendus on loodud kasutades java programeerimis keelt ning Eclipse IDE-d. Andmebaasi server: hektor8.ttu.ee:1521 Kasutajanimi: TUD26 Parool: J85LR1 Rakenduse toimimiseks peab kasutaja arvutis olema instaleeritud Apache Tomcat 7. Rakenduse sisselogimiseks võib kasutada järgnevaid kasutajanimesid/paroole: Kliendina sisselogimiseks: Kasutajanimi: klient Parool: klient Tellimuse vastuvõtjana sisselogimiseks: Kasutajanimi: kasutaja Parool: kasutaja Veebirakenduse URL: http://localhost:8080/restoran Registreerides uut kasutajat pöördub rakendus T061859_FUNK_ISIKUKOOD funktsiooni poole, mis kontrollib sisestatud isikukoodi õigsust. Kliendina sisselogituna:
Joonis 22. Treeneril ja kasutajatel on erinevad kasutajaõigused. Kasutaja – saab lugeda ja lisada teateid. Saab muuta ja kustutada oma teateid. Saab postitada teate, kas osaleb treeningus või puudub mingil põhjusel. Treener – saab lugeda, lisada teateid. Samuti kinnitada kasutajate teateid. Saab muuta või kustutada kõiki teateid. Saab kasutajaid lisada, muuta, kustutada. 2.5.4.3 Parool on ununenud ja paroolivahetus Paroole ja kasutajanimesid saab muuta kui saata kontaktivormist kiri treenerile või siis suusõnaliselt info edastada. 2.5.5 Kalendri vaated Vt Lisa 3. Joonis 23. • Käesolev aasta (Joonis 54.) • Käesolev kuu (Joonis 55.) • Käesolev nädal (Joonis 56.) • Täna (Joonis 57.) • Eesolevad sündmused (Joonis 58.) • Kategooria –kõik kategooriad (Joonis 59.)
põhjustab aga suurt ajakulu ja olmasolevate andmete kaotsiminekut. Kus hoitakse Sinu paroole ja mis need Windows SAM ja Syskey on? (See osa on infoks ainult). SAM: Niinimetatud SAM (Security Account Manager) on registrifail ja tas asub Windows NT/2000/XP/2003/Vista registri "HKEY_LOCAL_MACHINESAM" harus. Füüsiliselt on tema asukohaks süsteemikausta System32Configsam alamkaust (tavaliselt C:WindowsSystem32Configsam) ja faili nimeks on seal samuti sam. Ta sisaldab lokaalkasutajate kasutajanimesid ja nende kodeeritud paroole (registris ei hoita paroole puhta tekstina vaid nende krüpteeritud kujul). Antud sam kaustas asuvad failid on ilma laiendita ja nad on ainult registri fragmendid ning seega ei lase Windows vaikimisi neile ligi mitte kui kedagi, isegi lugeda ei saa neid. Et nendele failide ligi pääseda peab tegema ühte neist: * Sellesamas kompuutris peab olema lisaks Windows'ile veel mingi teine erinev operatsioonisüsteem (Linux, Knoppix,
korral ka administraatori parool. Hiljem võib igale kasutajale kehtestada parooli ja määrata kasutaja õigused. Nii võrku ühendatud arvuti kui ka koduarvuti korral tuleb sul töö alustamiseks klõpsata oma kasutajanimel ja sisestada parool. Tipi see nime juures avanevale väljale ja vajuta Enter-klahvi või klõpsa paroolivälja taga oleval noolenupul. Õige parooli sisestamisel avatakse täpselt see töökeskkond, mille oled enesele loonud. Uusi kasutajanimesid ja paroole saab lisada, tehes topeltklõpsu akna Control Panel ikoonil User Accounts. Samast saad ka muuta kasutajanime ja kasutajale määratud ikooni. Tehases eelinstalleeritud Windows XP korral pole vaja sisestada aktiveerimisvõtit. Ka seadmete vahetamise või lisamise korral pole aktiveerimisvõtit vaja, v.a emaplaadi vahetamise korral. Sama operatsioonisüsteemi koopiat saab kasutada ainult arvutil, millele ta tehases installeeriti. Hiire kasutamine
ei toeta CREATE TYPE ja CREATE DOMAIN lauseid). Kas andmebaas ja andmebaasisüsteem on sünonüümid? Ei. Andmebaasisüsteemi kataloog Andmebaasi süsteemi kataloog sisaldab andmebaasis olevate andmete kirjeldust e. nn. meta-andmeid või andmeid andmete kohta. Andmebaasisüsteem uuendab seal andmeid automaatselt, kohe peale andmekirjelduskeele lause käivitamist. Süsteemi kataloog sisaldab: o Andmebaasi kasutajate kasutajanimesid. o Nende kasutajate õigusi andmebaasi kasutamisel. On määratud, milliste andmebaasi objektidega, tohib kasutaja midagi teha. o Andmebaasi objektide nimesid (tabelid , vaated, indeksid jne.). o Andme-elementide tüüpe ja suuruseid. o Andmebaasi objektidele rakendatud piiranguid. o Andmebaasi statistika. Statistikat ei täiendata automaatselt (see aeglustaks andmebaasi kasutamist), vaid selleks peab administraatori
annaabi.ee 
