tagamise nõudeid. Lisaks ka on toodud piirangud ja nõuded erinevate keskkondade ja koormuse iseloomu piirangud, näiteks betooni kaitsekiht töötava armatuuri üle: kaitsekiht on seda suurem, mida agressiivsem on projekteeritava tarindi ümbrus ja keskkonna mõju. Eurocode's 2 on täpselt määratud elemendi kandevõime arvutusviisid ja valemid. Standart EN-1991 määrab projekteerimise lähteandmete kuju ja rakendamise viis, selles hulgas on ehitise kasuskoormuse määramine ning alalise ja ajutise koormuse olulisuse määramine. Standardis on antud juhised lume- ja tuulekoormuse rakendamiseks. See piirab ka konstruktsiooni geomeetrilise kuju muutumist koormuse tagajärjel, mis on hädavajalik ehitise kasutuskõlblikuse ja stabiilsuse säilitamiseks. Standart EN-1991 määrab ka koormuste arvutusviisi ning annab kasutusele teatud valemid ning piirangud, mille järgi on võimalik defineerida kõik vajalikud koormused
Kandva vaheseina varisemine VLK-d on omavahel armatuuriga ühendatud ja koormuse võtavad vastu ümbritsevad seinad. Kuigi vahelae deformatsioon on märgatav, ei põhjusta see veel lae varisemist. Kandva välisseina varisemine Kuna VLK on armeeritud ka ristipidiselt, siis kandva välisseina kokkuvarisemise korral hakkab pikiarmatuuri asemel tööle ristiarmatuur ja konstruktsioon jääb püsima. Varingust põhjustatud lisakoormus VLK dimensioneerimisel võetakse arvesse kasuskoormuse suurenemist, seetõttu on kandva armatuuri arvutamisel arvesse võetud lisakoormust.
· muda (üle 50% veesisaldusega) 10,8 (Tabel A.7 Ladustatud tahked kütused - analoogne tabelile A.3) (Tabel A.8 Ladustatud tööstus- ja muud kaubad - anal. tabelile A.3) Projekteerimise alused 44 EPN-ENV 1.2: PROJEKTEERIMISE ALUSED. KOORMUSED JA MÕJURID EPN-ENV 1.2.4: KASUSKOORMUSED 1.1 Üldsätted (1) Ehitise kasuskoormus on tema ekspluatatsiooniga seotud koormus. Kasuskoormuse võib põhjustada · inimeste kaal; · mööbli, teisaldatavate vaheseinte, ladustatud kaupade jms. kaal; · seadmete, masinate ja liiklusvahendite kaal; · erandlik olukord, nagu mööbli või muude esemete kuhjumine remondi, kolimise vms. tõttu. (2) Konstruktsioonide omakaal, statsionaarsete seadmete jms. kaal loetakse alaliseks koormuseks, mida selles osas ei käsitleta (vt. EPN- ENV 1.2.3). (3) Kasuskoormusi modelleeritakse ühtlaselt jaotatud vi koondatud
n = [ 2 + ( n - 2) 0 ] , n kus n > 2 on vaadeldavast konstruktsioonist kõrgemal olevate korruse arv, 0 on kombinatsioonitegur. Kui koormusekombinatsioonis on kasuskoormustele lisaks teisi muutuvkoormusi, siis käsitletakse kõiki kasuskoormusi ühe koormusena. Kui koormuskombinatsioonis on kasuskoormuse kombinatsioonitehuriga vähendatud esindussuurusi, siis võetakse kõigi korruste koormused ilma vähendustegurita n . Kasuskoormused ruumide põrandale Hooned on jaotatud funktsiooni järgi rühmadesse: A eluruumid, haiglapalatid, hotellide numbritoad, köögid ja WCd B bürooruumid C ruumid, kuhu koguneb inimesi (v.a. rühmad B,D ja E) C1 laudadega ruumid (klassiruumid, kohviku-, restorani- ja lugemissaalid)
Kui kandepiirseisundis mõjub pinnase tugevus ebasoodsalt, tuleb m võtta väiksem kui 1. Kasutuspiirseisundi puhul on kõik m = 1. 3.3. KOORMUSED. OSAVARUTEGURID. Koormusena tuleb vundamendi arvutustes arvesse võtta nii hoonelt tulevad koormused (kaasa arvatud vundamendi enda kaal) kui ka pinnase omakaal (arvestades pinnasevee mõju). Kandepiirseisundis on kõigi omakaalukoormuste osavaruteguriks G = 1,0 ning kasuskoormuse osavaruteguriks on Q = 1,3. Kasutuspiirseisundis on nii omakaalu osavarutegur G = 1,0 kui ka kasuskoormuse osavarutegur Q = 1,0. Nii kande- kui ka kasutuspiirseisundis tuleb arvesse võtta ka pinna suurusest tulenev vähendustegur A ning korruste arvust tulenev vähendustegur n. A = c * 0 + 0 / < 1,0 kus c = 5/7; A0 = 10,0 m2; 0 on kombinatsioonitegur. n = ( 2 + (n 2)* 0 ) / n kus n > 2 on vaadeldavast konstruktsioonist kõrgemal
2.6 Trepid Monteeritavast betoonist valmistatud trepid ja mademed on keskmise paksusega 200 mm. g6,k=25,0∙0,2=5,0 kN/m2. 1.2.7 Kasuskoormus Eluruumi normatiivne kasutuskoormus g7norm,k=2,0 kN/m2 2+(n−2)ψ 0 2+ ( 4−2 ) 0,7 Korruste arvust sõltuv vähendustegur αn ¿ = =0,85 n 4 kus n – korruste arv ja ψ 0 =0,7 – kasuskoormuse normatiivse koormuskombinatsiooni puhul kasutatav kombinatsioonitegur eluruumides. Ühiskondlike ruumide normatiivne kasutuskoormus g7norm,k=5,0 kN/m2 g7,k=5,0 kN/m2 ja KOKKU q7,k=2,0∙0,82=1,64≈1,6 kN/m2 1.2.8 Lumekoormus S8=μ1∙sk∙Ce∙Ce=0,8∙1,5∙1,0∙1,0=1,2 kN/m2
Kõik vahelae elemendid on omavahel ühendatud monoliitselt. , jätkuvtalana, kandeava suurus (abitalade vaheline kaugus) valitakse piirides1,7...2,7 m. Abitalad tuginevad seintel ja peataladel, kandeava valitakse piirides 5...7 m. Peatalad tuginevad postidel või seintel ja 46 valitakse kandeavaga 6...8 m. Talastiku skeem oleneb kaetava ruumi ja kasuskoormuse suurusest. Plaadi arvutamine ja konstrueerimine. Plaadi arvutuses vaadeldakse 1 m laiust riba. Paindemom-te arvutamisel oletatakse plastsete liigendite tekkimist, mis toob endaga kaasa sisejõudude ümberpaigutuse. Plaadi konstrueerimisel 2 võimalust: 1-ikute varrastega või keevitatud võrkudega. Armatuur võib olla sõltuv või sõltumatu. Sõltuva sarrustuse puhul avas vajalikud vardad pööratakse üles negatiivse momendi tsooni. Sõltumatu sarrustuse puhul ava- ja
ja alles seejärel tagajärgedega võitlemine, o võimalikult palju kasutada ja säilitada hoonete ajaloolisi väärtusi. Hoone renoveerimisel tekib küsimus, milliseid projekteerimisnorme rakendada. Hooned on algselt ehitatud tänastest standarditest erinevate ja üldiselt väiksemat turvalisust nõudvate normide järgselt. Täna Eestis kasutusel olev projekteerimisstandard (Eurokoodeks) kehtestab näiteks suuremad lume- ja kasuskoormuse väärtused või ka materjalide tugevusomaduste varutegurid. Seetõttu tuleks renoveerimisel püüda 210 rakendada Eurokoodeksi turvalisuse taset nii palju kui võimalik, jäädes siiski reaalsuse piiridesse. Näiteks vahelae projekteerimisel Eurokoodeksi koormuste järgi ei ole otstarbekas tugevdada vundamente, kui ei ole märgata mitte ühtegi liigset deformatsiooni või muud ülekoormusele viitavat märki.
annaabi.ee 
