siduvad. Riik omab kontrolli kindla territooriumi üle. Riigi institutsioonid on avalikud, vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest. 3. Miks avalik sektor on laiem mõiste kui riik? sest avalik-õiguslikud asutused ei allu otseselt riigile, vaid korraldavad oma tööd iseseisvalt. 4. Selgita erasektori põhijooni ja eesmärke Ettevõtted kuuluvad erakapitalile, eesmärk kasusaamine ja eraomandi kujunemine 5. Millised on erasektori ja riigi suhted? Erasektoril tuleb arvestada avaliku sektori, täpsemalt riigi ettekirjutistega maksude, tegevuslubade, kauplemise, keskkonnahoiu või muude küsimuste kohta. Riik sekkub majandusse, et pehmendada turutõrkeid, koguda makse ja jaotada neist saadava tulu abil rikkust ringi. 6. Mis on kodanikuühiskond? Kuidas ta toimib? Ehk tsiviilühiskond avaliku elu valdkond, mis eristub avalikust sekrotist
kohalike normide muutumist rahvusvahelisteks Küsimuse tekst Tagasiside Abistamise motiivideks võivad olla Õige vastus on: välise normi muutumist sisemiseks Vali üks: sunniks. a. normi järgimine Küsimus 43 Küsimuse tekst b. kasusaamine Emotsionaalse intelligentsuse analüüsiga on saanud c. emotsionaalne erutus tuntuks ... Vali üks: d. kõik pakutud variandid a. A.Saagim Tagasiside Õige vastus on: kõik pakutud variandid. b. S.Milgram Küsimus 38 c. S.Freud
2. ARISTOTELESE V RAAMAT ÕIGLUS JA SELLE OLEMUS Aristoteles uurib oma viiendas raamatust ebaõiglust, õiglust, millest tekib tahtmine õiglaselt tegutseda ja mis alustel tahetakse teha ebaõiglasi tegusid. Õigluse ja ebaõigluse puhul tuleb eelkõige vaadelda, milliste tegevustega seoses nad esinevad. Õiglus on siin kasutusel nii laiemas kui kitsamas mõistes. Laiemas mõistes saab vaadelda inimestevahelisi suhteid üldiselt, kitsamas mõistes tuleb mängu kahjukannatamine ning kasusaamine. Seadusetele alluvad ja võrdsust austavat inimest peame õiglaseks, seaduserikkujat ja võrdsusest mitte hoolivat ebaõiglaseks. Seega kõik seaduslik on õiglane ja vastupidi. Aristoteles vaatles esmalt inimese tegevust ja selle väliseid mõjutajaid, seda, et õiglus avaldub toimiviisis ega pole hingeomadus. Õiglus tähendab hüvet kellegi teise jaoks, ebaõiglus kasu iseendale. Võrdne oleks õiglane ja ebavõrdne ebaõiglane. Võrdsus seisneb vähemalt kahes
Tarbija on inimene, kes ostab tooteid või teenuseid isiklikuks kasutamiseks. Kui tarbija kasutab teiste tarbijatega raha, siis ta võtab osa toote ja teenuste turust. Enne kui sinust saab tarbija pead ressursiturul teenima sisetulekut. Tuluallikad Tulu tööst palk Tulurikkusest Rikkus on omanduses olevate asjade väärtus. Moodustavad : varandus + säästud pangaarvel+ investeeringud. Rikkuse suurendamine säästes ja investeerides. Investeerime kasusaamine eesmärgil tehtud pikaajaline kapitalimahutus. Investeeritaks kapitaliks on raha. Raha saab investeerida: 1)Väärtpaberitesse 2)Väärismetallidesse 3)Kinnisvarasse 4)Eluskarja, seadmetesse. Säästud osa sissetulekust, mida kohe ei kulutata toodete ja teenuste ostmiseks. Tulud suuremate sissetulekute korral on võimalik rohkem säästa Ootused kui on paremad ajad, kalduvus inimestel suurendada oma kulutusi ja vähendada sääste.
inimesele iseloomulikule moraalipsühholoogiale,kus loogiliselt arutlev osa inimeses on eraldatud emotsioonidel rajanevast osast ja kehaga seotud bioloogilistest tungidest. V Raamat Õigluse ja ebaõigluse puhul tuleb vaadelda, milliste tegevustega seoses nad esinevad. Õiglus on siin kasutusel kitsamas ja laiemas mõistes. Viimase puhul saab vaadelda inimestevahelisi suhteid üldises mõttes. Kitsamas mõistes aga inimestevahelised suhted kus tuleb mängu kasusaamine ja kahjukannatamine. Õiglane inimene käitub alati õigaselt ega taha teha midagi ebaõiglast. Sama käib ka ebaõigluse kohta: mille alusel toimitakse ebaõiglaselt ja tahetakse teha ebaõiglaseid tegusid. Seadustele alluvat ja võrdsust austavat inimest peame õiglaseks, seaduserikkujat ja võrdsusest mittehoolivat ebaõiglaseks. Seega oleks kõik seaduslik ühtlasi ka õiglane. Nii võime ühes
Mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused) seltsid, klubid, usuühendused Koosta skeem avaliku ja erasektori tunnuste, osade ja eesmärkide kohta. (Venn'I diagramm) Avalik sektor Sarnased tunnused erasektor 1.) Raha annab riik Erasektoril tuleb Ettevõtted kuuluvad Eesmärk ühiskondlik arvestada avaliku erakapitalile, eesmärk sektori, täpsemalt kasusaamine ja eraomandi heaolu ja toimimine riigi ettekirjutistega kujunemine Riik maksude, Kohus tegevuslubade, kauplemise, Toetused, sotsiaaltööd, keskkonnahoiu või muude küsimuste kohta. Riik sekkub majandusse, et
Teadus ja Arendustegevuse peaks tegelema: 1.olemasolevate tegevuste toetamiseks- n Microsoft, selleks , et turul edukas olla teeb pidevalt arendustööd. 2. uute ärivõimaluste leidmine ja äritegevuse mitmekesistamine 3. T ja A teenuste müük teistele ettevõtetele, n biotehnoloogias- ei suudeta tulla uute toodetega turule, aga müüakse oma teenust teadus ja arendustöös kellelegi teisele, kes suudab minna edasi tooteni. N ravimitööstus. 4. konkurentide toodetest ja teenustest kasusaamine- üritatakse õppida ja järgi teha, põhjus, mis peaks tegelema . N Jaapan tegi seda USA toodetega. Täna seadusandlik keskkond piirab seda laadset tegevust 5.Tehnoloogiliste trendide ennustamine- selleks,et suudetaks ennast positsioneerida 6.Vastamaks seadusandluse nõuetele , ühiskondlikele ja poliitilistele ootustele. Näiteks keskkonnanõuded jäätmepõletustehased, mille põletid ja filtrid peavad vastama väga
19. sajandi lõpp ja 20 sajandi algus, eriti Ameerika Ühendriikides Institutsionalism kritiseeris varasemate koolkondade paljusid seisukohti, toetudes mitmetele majandusteaduse vooludele ning filosoofias eriti pragmatismile. Pragmatism on subjektiividealistlik õpetus, mille järgi tõe kriteerium on tegevuse edukus. Pragmaatiline tähendab ainult praktilist tulemust silmas pidav. Majanduselu peamine eesmärk ja sisu on majandava subjekti e institutsiooni kasusaamine. Eitatakse objektiivsete majandusseaduste olemasolu ning peetakse ühiskonna arenemise aluseks institutsioone (majandava subjekti tegevuse psühholoogilisi motiive, instinkte, kogemusi, traditsioone). Reaalsed „majanduslikud institutsioonid” (raha, kaubavahetus, kasum, eraomandus jms) ainult psühholoogiliste „fenomenide” (harjumuste, õiguste jne) avaldumise vormiks. Ajaloolis-geneetilise ja kirjeldav-statistilise meetodi ühendamine sotsiaaldarvinismi (olelusvõitluses
rahvusvahelised rahandusinstitutsioonid. Üksikisikute sidusgrupi huvid: (lühiajalised) · kõrge kindlus ja julgeolek majandusväljavaadete suhtes (tarbijate usaldus) · kõrge tööhõive · kõrge palk · madalad maksud võim: peamine võim on hääletada valimistel. Ettevõtjate sidusgrupi huvid: · majanduslik stabiilsus (enamike huvid) · majanduskasv (enamike huvid) · kättesaadavad toetused (väiksema hulga huvid) · kasusaamine turutõrgetest (väga väikese hulga huvid) · stabiilne inflatsioon (pikaajalised majanduses osalejad) · stabiilne SKP kasv (pikaajalised majanduses osalejad) · suhteliselt madalad intressimäärad (pikaajalised majanduses osalejad) · madal maksutase (pikaajalised majanduses osalejad) · juurdepääs odavatele rahastamisallikatele (pikaajalised majanduses osalejad) · kiire leevendus kriisi ajal rahaliste programmide näol · paindlikud hinnad ja turg
annaabi.ee 
