(kuna iga järgnev ressursiühik annab vähem toodangut, on vaja rohkem ressursse hõivata, mis tähendab ka suuremaid kulusid). Seetõttu soovivad firmad igast järgmisest toodetud ühikust saada ka suuremat tulu. 2.1 Pakkumisseadus Hinna ja kauba pakutava koguse suhet väljendab pakkumisseadus: mida kõrgem on hind, seda rohkem kaupa pakutakse müügiks, kui kõik teised tegurid jäävad samaks. Seega eeldame, et turul tervikuna annavad kõrgemad hinnad suurema kasuni. Suurem kasum toimib stiimulina senistele tootjatele toota rohkem ja meelitab turule uusi firmasid. Teatud hinnale vastavat kogust nimetatakse pakutavaks koguseks. Pakkumise mõjurid 1)Tehnoloogiatase- seni eeldasime, et tehnoloogia on samaks jäänud. Kui aga avastatakse hüvise tootmise senisest efektiivsem meetod, alanevad hüvise tootmiskulud. Järelikult tahavad ja suudavad tootjad igal konkreetsel hinnatasemel seda hüvist rohkem pakkuda. 2)Vajalike ressursside hinnad
kogemusest meediaga, seega on need etteennustatavad. Meediakasutust saab seletada meedia poolt pakutavate kasude tunnetamise kombinatsiooniga ja nende kasude diferentseeritud väärtusega üksiku auditooriumiliikme jaoks. > kui inimese ootus on suurem nt telesaate pakutavast, katkestatakse selle jälgimine, ning kui ootus on telesaate suhtes väiksem ja inimesele meeldib see rohkem, kui ta arvas, viib see tajutud suure kasuni. Palmgreeni oodatav hüve samatüübiliste ja sisuliste saadete puhul võib tekkida olukord, kus auditooriumi hinnangut hakkab mõjutama mõni pisinüanss (ebasümpaatne saatejuht või igav saatekülaline) meediakasutus on paljudel juhtudel situatiivne (muud tegevused konkureerivad meediakasutusega): auditooriumiliikmete võimalused valida, millal ja mil viisil ta saadet vaatab, on kasvanud iga meediumi puhul tänu digitaliseerumisele.
objekte lõplike süsteemsete tervikutena. Kujunes välja 1920.1930. aastail, toetudes paljus Ferdinand de Saussure'i lähenemisele üldises lingvistikas. Strukturalismi nimetuse võttis kasutusele Roman Jakobson. sümboolne kapital võime saavutada oma tegevusele aktsepteeritus ja legitiimsus, tagasilükatud majanduslik või poliitiline kasu ja sellest tulenev reputatsioon, mis aastate jooksul autoriteediks akumuleerudes viib pikemas perspektiivis siiski majandusliku kasuni. suur narratiiv teoreetiline konstruktsioon, mis püüab konseptualiseerida kogu tegelikkust, ühiskonnas pikka aega kehtivad süsteemid või teooriad Nt hegellik dialektika, freudism süvastruktuur - tähenduse nähtamatu struktuur, moodustatakse alateadvuses teisene modelleeriv süsteem Lotmani järgi selliseid kultuurinähtused, mida on vaja mingil etapil loomulikku keelde tõlkida
Vangi dilemma – hea näide interaktiivsetest otsusesituatsioonidest. Nashi tasakaal antud juhul, kas kollektiivselt optimaalne/efektiivne? Individuaalselt: ratsionaalne järgida isekat starteegiat. Kui aga mõlemad valivad iseka strateegia, siis on lõpptulemus halvem, kui siis, kui oleks valitud mitte- isekas strateegia. Nashi tasakaal ja see olukord räägib vastu Smithi ja Hayeki ideedele, kes väitsid, et isikliku kasu taotlemine viib ühiskondliku kasuni. Vangi dilemma näitab, et isikliku kasu taotlemine ei vii tingimata kollektiivse kasuni. Avalike hüviste eest vabatahtlik panustamine sarnane struktuur vangi dilemmaga. Avaliku hüvise kogus on efektiivne, kui ühiskonna piirkasu = ühiskonna piirkulu. Erahüviste puhul on hind kõigile sama, küsimus on selles kui palju indiviidid erinevate hindade puhul mingit hüvist osta tahavad. Avalike hüviste puhul on kogus kõigile sama, küsitakse aga, kui palju
heaolu ühiskonnas. Samas võib võrdseid õigusi ka piirata, kui see hoiab ära suure kasu teistele. Utilitarismil puudub õiglase jagamise printsiip. See ütleb, et kui kõike saaks maksimaalse kasuga maksimaalselt paljudele inimestele jagada, siis sõltub asja õigsus sellest, kui suur on kasusaajate hulk. Inimisiksuse väärtus on kogemused. Rahulolu saab inimene mõõta vaid iseendal. Ka negatiivne teguviis võib olla moraalselt hea, kui see viib praktilise kasuni. Näiteks negatiivne kogemus on rasestumine, mis toob kaasa oksendamise ja kaalu suurenemise, kuid üldkokkuvõttes on ta siiski hea. Pragmatism on teooria, kus on hea ja õige see, mis on praktiliselt kasulik. John Dewey lähtub mõttest, et tõde tuleb asendada kasulikkusega. Tõeline on kõik see, mis tundub indiviidile kasulik ja tõeline. Pragmatismis loobutakse abstraktsusest ja universaalse tõe õpetamisest, sest oluliseks peetakse tekkivat kasu
Sotsiaalne seotud agendi võimalustega suhelda ringkondadega, kus jagatakse tunnustust või võib saada kasulikke tutvusi nendes ringkondades, kus ühiskondlikku tunnustust jagatakse /EÜSi roll/. Seega eelkõige vajalikke sidemeid. Sümboolne kapital on tagasilükatud majanduslik või poliitiline kasu ja sellest tulenev reputatsioon, mis aastate jooksul autoriteediks akumuleerudes viib pikemas perspektiivis siiski majandusliku kasuni. Peetakse kõige "kultuursemaks" kapitali vormiks (intelligentide lohutus, kellel muud ei ole), kuid see ei tähenda, et seda jagataks ainult kultuuriväljal. Ka kõigil teistel väljadel on sellel oluline osa (nt majandusväljal soliidse ajalehe positiivne artikkel) Jakob von Uexküll (1864-1944) Omailma (Umwelt) mõiste Lihtsustades öeldes -- kõik mida subjekt tajub nimetatakse subjekti tajuilmaks, ja kõik millele